Matthew S. Gordon - Islam. Valgus, 2001
Kolmas islamiteemaline raamat mida lugema juhtusin on põhjalikum kui "Muhamed ja islam", aga pinnapealsem kui "Sissejuhatus islamisse". Taolisi erinevusi põhjustavad erinevad ajastud ja seisukohad, millelt kirjutades lähtuti. Matthew Gordoni "Islam" on kirjutatud Lähis-Ida ajaloolase vaatevinklist, taotletud on erapooletust. Jõudsin seda lugedes arusaamale, et taolise kirjandusega saab tõepoolest vaid ähmase kujutluse sellest, mida islamimaailm endast tegelikult kujutab. Islami mõistmise teevad keerukaks nii araabiakeelset terminid kui ka Euroopa arengust iseseisev ajakäsitlus. Erinevad autorid tõlgendavad isegi nimesid erinevalt (nt ajatollah Khomein või Saddan Hussein). Nüüdseks olen ka kindel, et islamis ongi kombeks siit elust lahkunud inimeste nimede juurde märkida vaid surmaasta (jättes sünniaasta mainimata). Ometi tähistatakse pühakute ja imaamide sünnipäevi. Käesolev raamat rääkis pisut rohkem ka islami ajaarvamisest. Islami aasta on nimelt 11 päeva meie aastast lühem ning seetõttu läbivad nende usutalitused (sh ka mainitud sünnipäevad) u 30 aasta jooksul kõiki aastaaegu.
Suurt tähelepanu on osutatud islami usukommetele ja kuidas need mõjutavad nt turiste, kes satuvad islamimaadesse. Rõhutatakse sotsiaalsetele probleemidele, mis islamimaailmas on samasugused kui kõikjal mujal (vaesus, kuritegevus) ja paeluvalt kirjeldatakse islami reformiliikumist.
Uusi huvitavaid teadmisi islamimaailmast sain raamatust ohtralt: nt ümberlõikuse ja laste hariduse kohta; kuidas tänapäeval korraldatakse palverännakuid; kuidas kujunes välja Saudi-Araabia riik. Mind üllatas fakt, et moslemid ei tohi süüa loomulikku surma surnud loomi (võivad süüa vaid Allahi nimel veristatud loomi) ning Øiiitide kohta lugedes tekkis mul nüüd seos 12 apostli, 12 imaami ja 12 päkapiku vahel. Teades, et see on kõigest üks raamat Gordoni religiooni-seeriast, soovin kunagi lugeda ka tema käsitlust teistest religioonidest. Millegi pärast arvan, et samalaadne raamat kristluse kohta on oluliselt mahukam kui raamat nt shintost.
Kuigi see oli juba kolmas islamiteemaline raamat mille läbisin, tunnen endiselt, et tean islamist liiga vähe. Ennekõike mõjusid need raamatud huviäratajatena: tekitasid soovi teada rohkemat ja täpsemalt. Kõige enam huvitavad mind islami viimased sajandid, mil islamimaailm on pidanud olema tihedas kontaktis euroopaga. Koraani ja suura vastu, pean tõdema, minu huvi oluliselt kasvanud ei ole.
Veera Kasimova - Lihtne luule (2021)
-
Eks selline pealkiri äratab tähelepanu ja raamatut lähemalt uurides
selgub, et autor on avaldanud aastate jooksul mitmeid poeesiateoseid.
Ühesõnaga, min...
9 hours ago
0 comments:
Post a Comment