Otsustasin enne keerulisemate/semiootilisemate raamatute juurde pöördumist vaimu lõdvendada ja lugeda midagi kerget. See raamat oli isegi liiga kerge. Ütleksin, et lausa tühi. Järjekordne pettumus. Lugema asudes olin õhinas, et lõpuks midagi, mis õpetab kasutama seksuaalset keelt - kaanele on ju kirjutatud "With a special section on the art of speaking." Ilmnes aga, et kõnelemise kunsti all mõtlesid nad seda, et kui partnerit manuaalselt rahuldad, siis küsi küsimusi nagu "kas sulle see meeldib?"
Suured ootused langesid sügavasse ja pimedasse pettumuse kurikustikku kuna arvasin, et see raamat õpetab kasutama seksuaalset diskursust sellisel moel, et esimene puudutus viib orgasmini - umbes, nagu alapealkiri lubab. Tegelikult räägib kogu raamat "manuaalsest rahuldamisest". Põhjalikult. Enamus tekstist keskendub sellele, kuidas lubrikanti peale kanda ja naise genetaaliale sõrmedega läheneda.
Sealjuures on väga eksitav see, et mõlemad autorid kannavad uhkusega tiitlit "PhD", justkui see teeks nende kirjutistest mingisuguse akadeemilise väärtusega asja isegi siis, kui nad kirjutavad sellest, kuidas nad üksteist rahuldavad. Bibliograafia sisaldab peale nende endi raamatute veel 13 raamatut ja üks neist on Dawkinsi "Selfish Gene". Ülejäänud on sellised, mis on lisatud bibliograafiasse justkui moe pärast - mõned tsiteeriti paari filosoofilist tõika, hämati midagi segast ja mindi edasi sellega, kuidas peaks pidama päevikut oma vahekordadest. Olin pärast lugemist kahe vahel, kas üldse mainida selle - raamatu ? - lugemist (see võttis paar tundi), aga pean seda siiski vajalikuks. Olgu see meeldetuletus, et "seks müüb" isegi kõige rämpsumat rämpsu.
"When you meet the right guy, telling him you have herpes won’t prevent him from loving you."
0 comments:
Post a Comment