·

·

Teksti mõiste

  • Лотман, Юрий Михайлович 1981. Семиотика культуры и понйатие текста. Труды по знаковым системам (Sign Systems Studies) 12: 3-7. [Online]
  • Lotman, Juri 1991. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste. Kultuurisemiootika: tekst - kirjandus - kultuur. Eestindanud Pärt Lias, I. Soms, R. Veidemann. Tallinn: Olion, 272-279. [ESTER]
  • Lotman, Juri M. 1988. The semiotics of culture and the concept of a text. Soviet Psychology 26: 52-58. [DOI: 10.2753/RPO1061-0405260352]
Semiotics of Culture and Theories of Culture (FLSE.00.254)

В динамике развитя семиотики за последние пятнадцать лет можно уловить две тенденции. Одна направлена на уточнение исходных понятий и определение процедур порождения. Стремление к точному моделированию приводит к созданию метасемиотики: объектом исследования становятся не тексты как таковые, а модели текстов, модели меделей и т. д. Вторая тенденция сосредоточивает внимание на семиотическом функционировании реального текста. Если, с первой познции, противоречие, структурная непоследовательность, совмещение разноустроенных текстов в пределах единого текстового образования, смысловая неопределенность - случайные и "неработающие" признаки, снимаемые на метауровне моделирования текста, то со второй, они являются предметом особого внимания. Используя соссюрианскую терминологию, можно было бы сказать, что в первом случае речь интересует исследователя как материализация структурных законов языка, а во втором - предметом внимания делаются именно те ее семиотические аспекты, которые расходятся с языковой структурой. (Лотман 1981: 3)

Viimasel viieteistkümnel aastal võib semiootika arengus täheldada kahe endentsi. Üheks tendentsiks on lähtemõistete täpsustamine ning nende loomisprotseduuride määratlemine. Püüd täpselt modelelerida viib metasemiootika kujunemisele: uurimisobjektiks ei ole enam tekstid kui niisugused, vaid tekstide mudelid, mudelite mudelid jne. Teiseks arengutendentsiks on tähelepanu keskendamine reaalse teksti semiootilisele funktsioneerimisele. Kui esimesel juhul on vastuolulisus ja teksti struktuuriline järjekindlusetus, erineva ehitusega tekstide ühtimine mingi kindla tekstikogumi piires ning mõistelise ähenduse määramatus juhuslikud ja "mitteöötavad" tunnused, mis jäävad kõrvale teksti modelleerimise metaasandil, siis teisel juhul osutuvad nad erilise tähelepanu objektiks. Saussure'i terminoloogias väljendudes võiks siis öelda, et esimesel juhul huvitab uurijat kõne kui keele struktuuriseaduste materialiseerumine, teisel juhul aga võetakse vaaluse alla ainult kõne need semiootilised aspektid, mis lähevad lahku keelestruktuurist. (Lotman 1991: 272)

The tendencies are ascertainable in the development of semiotics over the past 15 years. One has been toward refinement of the initial concepts and definiton of procedures of generation. The striving for precise modeling procedures has led to the creation of metasemiotics: the object of study becomes not texts as such, but models of texs, models of models, etc. The second tendency concentrates its attention on the semiotic functioning of a real text. Whereas in the first case contradiction, structural inconsistency, the accommodation of differently structured texts within single textual formation, and semantic indeterminacy are random and "nonfunctional" attributes that can be removed at the metalevel of text modeling, from he second standpoint they are the object of special attention. Using Saussurean terminoolgy, we might say that in the first case it is language that interests the investigator as a materialization of the structural laws of a langue; in the second case it is those semiotic aspects of a text that diverge from the linguistic structure that are the object of attention. (Lotman 1988: 52)


Как первая тенденция получает реализацию в метасемиотике, так вторая закономерно порождает семиотику культуры. (Лотман 1981: 3)

Nii nagu esimene tendents realiseerub metasemiootikas, on teise tendentsi tulemuseks seaduspäraselt kultuurisemiootika. (Lotman 1991: 272)

Whereas the first tendency is materialized in metasemiotics, the second by nature gives birth to the semiotics of culture. (Lotman 1988: 52)


Оформление семиотики культуры - дисциплины, рассматривающей взаимодействие разноустроенных семиотических систем, внутреннюю неравномерность семиотического пространства, необходимость культурного и семиотического полиглотизма, в значительной мере сдвинуло традиционные семиотические представления. Существенной трансформации подверглось понятие текста. Первоначальные понятия текста, подчеркивавшие его единую сигнальную природу, или нерасчленимое единство его функций в некоем культурном контексте, или какие-либо иные качества, имплицитно или эксплицитно подразумевали, что текст есть высказывание на каком-либо одном языке. Первая брешь в этом, как казалось, само собой пордразумевающемся представлении била пробита именно при рассмотрении понятия текста в плане семиотики культуры. Было обнаружено, что для того, чтобы данное сообщение могло быть определено как "текст", оно должно [|] быть, минимально, дважды закодировано. Так, например, соовщение, определяемое как "закон", отличается от описания некоего криминального случая тем, что одновременно принадлежит и естественному и юридическому языку, составляя в первом случае цепочку знаков с разными значениями, а во втором - некоторый сложный знак с единым значением. То же самое можно сказать и о текстах типа "молитва" и др.[1] (Лотман 1981: 3-4)

Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotismi paratamatust. Selle distsipliini kujunemine muutis oluliselt traditsioonilisi kujutelmi semiootikast. Põhjalikult muutus ka [|] arusaam teksti enda mõistest. Kui teksti varasemates määratlustes rõhutatu teksti ühtset märgilist loomust, ta funktsioonide lahutamatut ühtsust mingis kultuurikontekstis või teksti teisi omadusi, siis mõeldi selle all kas eksplitsiitselt või implitsiitselt, et tekst on väljendumine mingis ühes keeles. Esimene mõra sellesse pealtnäha enesestmõistetavasse kujulusse löödigi teksti mõiste käsitlemisel kultuurisemiootika aspektist. Nimelt avastati, et mingi antud teade, selleks et teda määratleda "tekstina", peab olema vähemalt kahekordselt kodeeritud. Nii näiteks "seadusena" defineeritav teade erineb kriminaalse juhtumi kirjeldusest sellega, et ta kuulub samaaegselt loomulikku ja juriidilisse keelde, moodustades esimeses erinevate tähendustega märkide ketikesi, teises aga ühtse tähendusega keerulise märgi. Sedasama võib öelda ka "palve" tüüpi tekstide kohta.[1] (Lotman 1991: 272-273)

The emergence of the semiotics of culture, a discipline that examines the interaction of differently structured semiotic systems, internal unevenness in a semiotic space, and the necessity [|] of cultural and semiotic polyglotism, has to a considerable extent displaced traditional semiotic notions. The concept of a text has undergone considerable transformation. The original concepts of a text, which stressed its unitary signal nature, the indivisible unity of its functions in any cultural context, or some other qualities, implicitly or explicitly assumed that a text was a statement in some one language. The first crack in this seemingly self-evident idea occurred when the concep of a text was examined at the level of the semiotics of culture. It was found that for a given message to be identified as a "text," it had to be coded at least twice. Thus, for example, a message defined as a "law" differs from a description of some criminal case in tha it belongs to the natural and he legal language at the same time, in the first case constituting a sequence of signs with different meanings, and in the second, some complex sign with a single meaning. The same may be said about texts of the "prayer" type, etc.[1] (Lotman 1988: 52-53)


Ход развития научной мысли, в данном случае, как и во многих гругих, повторял логику исторического развития самого объекта. Как можно предположить, исторически высказывание на естественном языке было первичным, затем следовало превращение его в ритуализованную формулу, закодированную и каким-либо вторичным языком, т. е. в текст. Следующим этапом явилось соединение каких-либо формул в текст второго порядка. Осовый структурный смысл получали такие случаи, когда соединялись тексты на принципиально различных языках, например, словесная формула и ритуальный жест. Получающийся в результате текст второго порядка влючал в себя расположенные на одном иерархическом уровне подтексты на разных и взанимно не выводимых груг из груга языках. Возникновение текстов типа "ритуал", "обряд", "действо" приводило к совмещению принципиально различных типов семиозиса и - в результате - к возникновению сложных проблем перекодировки, эквивалентности, сдвигов в точках зрения, совмещения различных "голосов" в едином текстовом целом. (Лотман 1981: 3)

Teadusliku mõtte arengukäik on korranud antud juhul, nagu ka paljudel muudel juhtudel, objekti enda ajaloolise arengu loogikat. Ootuspäraselt oli loomulikus keeles väljendumine (lausung) esmane, seejärel muutus ta ritualiseeritud vormeliks, mis omakorda oli kodeeritud mingi teisese keele abil, ühesõnaga - lausung, väljendumine muutus tekstiks. Järgmine etapp seisneb mingite vormelite ühinemises sekundaarseks tekstiks. Erilise struktuurse tähenduse omandasid juhtumid, kus ühinesid printsipiaalselt erinevais keeltes tekstid, näiteks sõnaline vormel ja rituaalne žest. Selle tulemusena tekkinud sekundaarne tekst lülitas endasse ühel hierarhilisel tasandil asetsevad, kuid keelelt erinevad ning üksteisest sõltumatud alatekstid. "Rituaali" ja "kombetalituse" tüüpi tekstide tekkimine viis semioosise täiesti erinevate tüüpide ühtimisele, mille tulemuseks omakorda oli kogu ümberkodeerimise, ekvivalentsuse, vaatepunktide muutuste, ühtses tekstitervikus erinevate "häälte" sobimise keeruline probleemistik. (Lotman 1991: 274)

Here, as in many other cases, the caurse of development of scientific thought has repeated the logic of the historical development of the object iself. As may be assumed, historically a statement in a natural language was primary, after which followed is transformation into a ritualized formula coded in some second language, i.e., in a text. The nex stage was the combination of formulas into a text of a second order. Cases in which texs in fundamentally different languages were combined, e.g., a verbal formula and a ritual gesture, acquired a special structural sense. The resulting second-order text included subtexs in languages that were not mutually derivable one from the other, but were situated on the same hierarchical level. The emergence of texts of the type "ritual," "ceremony," and "deed" led to the combination of fundamentally different types of semiosis and, as a result, to the emergence of complex problems of recoding, equivalence, changes in poins of view, and the accommodaion of different "voices" in a single, integral text. (Lotman 1988: 53)


Следующий в эвристическом отношении шаг - появление художественных текстов. Многоголосый материал получает дополнительное единство, пересказываясь на языке данного искусства. Так, превращение ритуала в балет сопровождается переводом всех разноструктурных подтекстов на язык танца. Языком танца передаются жесты, действия, слова и крики, и самые танцы, которые при этом семиотически "удваиваются". Многоструктурность сохраняется, однако она как бы упакована в моноструктурную оболочку сообщения на языке данного искусства. Особенно это заметно в жанровой специфике романа, оболочка которого - сообщение на естественном языке - скрывает исключительно сложную и противоречивую контроверсу различных семиотических миров. (Лотман 1981: 3-4)

Järgmiseks heuristiliseks sammuks oli kunstiliste tekstide ilmumine. Paljuhäälne aines omandab lisaühtsuse, väljendudes nüüd antud kunsti keeles. Nii näiteks rituaali muutumisega balletiks kaasneb kõigi eri struktuuriga alatekstide tõlkimine tantsu keelde. Tantsu keele abil antakse edasi žestid, toimingud, sõnad ja karjed, ja ka tantsud ise, mis seejuures semiootiliselt "kahekordistuvad". Säilib paljustruktuursus, ent see on otsekui peidetud antud kunsti keeles vormistatud teate monostruktuursesse pakendisse. Eriti võib märgata seda romaani žanrispetsiifikas, mille pakend - loomulikus keeles teade - kätkeb erinevate semiootiliste maailmade erakordselt keerulist ja vastuolulist kontroversi. (Lotman 1991: 274)

The next step, from a heuristic viewpoint, was the appearance of artistic texts. Multivocal material acquires additional unity when it is retold in the language of a particular art. Thus, the transformation of a ritual into a ballet is [|] accompanied by the translation of all differently structured subtexs into the language of the dance. The language of the dance is conveyed by gestures, actions, words and cries, and by the dancers themselves, who are thereby semiotically "replicated." The multistructured form is retained, although packed, so to speak, into the monostructural shell of a message in the language of that particular art. This is especially noticeable in the specific character of the novel as a genre: its shell, a message in a natural language, conceals the extremely complex and contradictory controversy of different semiotic worlds. (Lotman 1988: 53-54)


Дальнейшая динамика хидожественных текстов, с одной стороны, направлена на повышение их целостности и имманентной замкнутости, подчеркивание значимости границ текста, а, с другой, на увеличение внутренней семиотической неоднородности, противоречивости произведения, развития в нем структурно-контрастных подтекстов, имеющих тенденцию к все большей автономии. Колебание в поле "семиотическая однородность ↔ семиотическая неоднородность" составляет одну из образующих историко-литературной эволюции. Из других важных моментов ее следует подчеркнуть напряжение между тенденцией к интеграции - превращению контекста в текст (складываются такие тексты, как "лирический цикл", "творчество всей жизни как одно произведение" и проч.) и дезинтеграции - превращению текста в контекст (роман распадается на новеллы, части становятся самостоятельными эстетическими единицами). В этом процессе позиции читателя и автора могут не совпадать: там, где автор видит целостный текст, читатель может усматривать собрание новелл и романов (ср. творчество Фолкнера), и наоборот (так, Надеждин в значительной мере истолковал "Графа Нулина" как ультраромантическое произведение потому, что поэма появилась в одной книжке с "Балом" Баратынского и обе поэмы были восприняты критиком как один текст). Известны в истории литературы случаи, когда читательское восприятие того или иного произведения определялось репутацией издания, в котором оно было опубликовано, и случаи, когда это обстоятельство никакого значения для читателя не имело. (Лотман 1981: 5)

Kunstiliste tekstide edaspidine dünaamika väljendub ühelt poolt selles, e kasvab nende terviklikkus ja immanentne suletus, teose teksti piiride rõhutamine, teiselt poolt aga suureneb teose sisemine semiootiline heterogeensus, vastuolulisus, ilmnevad struktuurilt kontrastsed ja iseseisvumiskalduvusega alatekstid. Kõikumine diapasoonis "semiootiline homogeensusu ↔ semiootiline heterogeensus" on üks kirjandusloolist evolutsiooni kujundav tegur. Teise tähtsa tegurina tuleb esile tõsta pinget integreerumise (konteksti muutumine tekstiks; moodustuvad niisugused tekstid nagu "lüüriline tsükkel", "kõik eluajal loodu kui üks teos" jms.) ja desintegreerumise (teksti muutumine kontekstiks; romaan "laguneb" novellideks, selle osad muutuvad iseseisvaiks esteetilisteks üksusteks) vahel. Selles protsessis ei pruugi lugeja ja autori positsioonid kattuda: see, mis autorile on ühtne terviklik tekst, võib lugejale paista novellide või romaanide kogumina (vrd. Faulkneri looming), aga võib juhtuda ka vastupidi (nii tõlgendas Nadeždin Puškini "Krahv Nulinit" ultraromantilise teosena põhjusel, et see poeem ilmus Baratonski "Balliga" ühtede kaante vahel koos ja kriitik võttis mõlemat poeemi ühe tekstina). Kirjandusloost on teada juhtumeid, kus ühe või teise teose retseptsiooni määras ära raamatu väljaandnud kirjastuse reputatsioon, aga ka juhtumeid, kus kõnesoleval seigal polnud mingit tähtsust raamatu lugejale. (Lotman 1991: 275)

The furher dynamic of literary texts is directed, on the one hand, toward augmenting their integrity and their immanent closed quality and emphasizing the significance of the boundaries of a text and, on the other, toward increasing the internal semiotic heterogeneity and contradictoriness of a work and developing in it structurally contrasting subexs that tend toward increasing autonomy. Fluctuations within the field "semiotic homogeneity ↔ semiotic heterogeneity" is one of the formative factors in the historical evolution of literature. Other important aspects are the tension between the tendency toward integration - i.e., the transformation of a context into a text (texts such as a "lyrical cycle," "the creative activity of an entire lifetime seen as one work," etc., are formed) - and disintegration - the transformation of a text into a context (the novel breaks down into short stories, the parts become independent aesthetic unis). The positions of reader and author in this process may not coincide: where an author sees an integral, unified text, the reader may see a collection of short stories and novels (see the works of Faulkner), and vice versa (thus, Nadezhdin interpreted "Graf Nulin" to a large extent as an ultraromantic work because he poem appeared in the same book as "The ball," by Baratynskii, and both poems were perceived by the critics as a single text). Cases are known in the history of literature in which readers' perceptions of some work were determined by the repuation of its publisher and others in which this factor had no importance for the reader at all. (Lotman 1988: 54)


Сложные историко-культурные коллизии активизируют ту или иную тенденцию. Однако потенциально в каждом художественном тексте присутствуют обе они в их сложном взаимном напряжении. (Лотман 1981: 5)

Keerulised ajalooli-kultuurilised kollisioonid aktiviseerivad seda või teist tendentsi. Ent potentsiaalselt on nad mõlemad olemas igas kunstilises tekstis nende keerukas vastastikuses pinges. (Lotman 1991: 275)

Complex historical-cultural clashes activate one or another of these tendencies. However, both are potentially present, in a state of complex mutual tension, in every literary text. (Lotman 1988: 55)


Создание художественного произведения знаменует качественно новый этап в усложении структуры текста. Многослойный и семиотически неоднородный текст, способный вступать в сложные отношения как с окружающим культурным контекстом, так и с читательской аудиторией, перестает быть элементарным сообщением, направленным от адресанта к адресату. Обнаруживая способность конденсировать информацию, он приобретает память. Одновременно он обнаруживает качество, которое Гераьлит определил как "самовозрастающий логос".[2] На такой стадии [|] структурного усложнения текст обнаруживает свойства интеллектуального устройства: он не только передает вложенную в него извне информацию, но и трансформирует сообщения и вырабатывает новые. (Лотман 1981: 5-6)

Kunstiteose loomine tähistab kvalitatiivselt uut etappi teksti struktuuri komplitseerumises. Paljukihiline [|] ja semiootiliselt heterogeenne tekst, mis on võimeline keeruliselt suhestuma nii teda ümbritseva kultuurikonteksti kui ka lugeja-auditooriumiga, lakkab olemast adressandilt adressaadile suunatud elementaarne teade. Ilmutades võimet kondenseerida informatsiooni, omandab tekst mälu. Samal ajal toob ta nähtavale omaduse, mida Herakleitos on määratlenud kui "isekasvav logos".[2] Struktuuri komplitseerumise selles staadiumis ilmnevad teksti intellektuaalse konstruktsiooni omadused: ta mitte ainult ei anna edasi temasse väljastpoolt pandud informatsiooni, vaid ka transformeerib teateid ning töötab välja uusi. (Lotman 1991: 275-276)

The creation of a work of art marks a qualitatively new stage in the growing complexity of the structure of a text. A multilayered and semioically heterogeneous text may be capable of entering into a complex relations both with the surrounding cultural context and with its readers; it ceases to be an elementary message from sender to receiver. Revealing a capacity to condense information, it acquires memory. At the same time, it reveals a quality that Heraclitus defined as "self-growing logos."[2] At this stage of growing structural complexiy, a text displays the properties of an intellectual device: it not only conveys the information put into it from without but also transforms messages and develops new ones. (Lotman 1988: 55)


В этих условиях социально-коммуникативная функция текста значительно усложнятся. Ее можно свести к следующим процессам: (Лотман 1981: 6)

Neis tingimustes muutub teksti sotsiaal-kommunikatiivne funktsioon märgatavalt keerulisemaks. Seda on võimalik taandada järgmistele protsessidele: (Lotman 1991: 276)

Under such conditions, the sociocommunicative function of a text becomes considerably more complicated. It may be reduced to the following processes: (Lotman 1988: 55)


1. Общение между адресантом и адресатом. Текст выполняет функцию сообщения, направленного от носителя информации к аудитории. (Лотман 1981: 6)

1. Adressandi ja adressaadi vaheline suhtlemine. Tekst täidab informatsiooni kandjalt auditooriumile suunatud teate funktsiooni. (Lotman 1991: 276)

1. Communication between addressant and addressee. A text fulfills the function of a message from the bearer of information to the audience. (Lotman 1988: 55)


2. Общение между аудиторией и культурной традицией. Текст выполняет функцию коллективной культурной памяти. В качестве таковой он, с одной стороны, обнарыживает способность ь непрерывному пополнению, а, с другиой, к актуализации одних аспектов вложенной в него информации и временному или полному забыванию других. (Лотман 1981: 6)

2. Auditooriumi ja kultuuritraditsiooni vaheline suhtlemine. Tekst täidab kollektiivse kultuurimälu funktsiooni. Selles rollis ilmutab tekst ühelt poolt võimet pidevaks täiendamiseks, teiselt poolt aga temasse salvestatud informatsiooni ühtede aspektide aktualiseerimiseks ja teiste aspektide ajutiseks või täielikuks unustamiseks. (Lotman 1991: 276)

2. Communication between the audience and the cultural tradiion. A text fulfills the function of a collective cultural memory. In this capacity it discloses a capacity for continual replenishment and for retrieving some aspects of the information stored in it and temporarily or totally forgetting others. (Lotman 1988: 55)


3. Общение читателя с самим собою. Текст - это особенно сущестженно для традиционных, древних, отличающихся высокой степенью каноничности текстов, - актуализирует определенные стороны личности самого адресата. В ходе такого общения получателя информации с самим собою текст выступает в поли медиатора, помогающего перестройке личности читателя, изменению ее структурной самооориентации и степени ее связи с метакультурными конструкциями. (Лотман 1981: 6)

3. Lugeja suhtlemine iseendaga. Tekst - ja see on eriti iseloomulik traditsioonilistele, vanadele tekstidele, mis paistavad silma kõrge kanoniseeritusega - aktualiseerib adressaadi enda isiksuse teatud külgi. Sellisel informatsiooni saaja suhtlemisel iseendaga esineb tekst meediumi rollis, aidates ümber [|] kujundada lugeja isiksust, muuta tema struktuurilist eneseorientatsiooni ja sidemeid metakultuuriliste konstruktsioonidega. (Lotman 1991: 276-277)

3. Communication of the reader with himself. A text - this is especially important for traditional, ancient texts distinguished by their high degree of canonicity - retrieves certain aspects of the personality of the addressee himself. During this type of communication of the recipient of information with himself, a text plays he role of mediator, helping to reorganize the personality of he reader and change its structural self-orientation and the extent of its links with metacultural constructions. (Lotman 1988: 55)


4. Общение читателя с текстом. Проявляя интеллектуальные свойства, высокоорганизованный текст перестает быть лишь посредником в акте коммуникации. Он становится равноправным собеседником, обладающим высокой степенью автономности. И для автора (адресанта), и для читателя (адресата) он может выступать как самостоятельное интеллектуальное образование, играющее активную и независимую роль в диалоге. В этом отношении древняя метафора "беседовать с книгой" оказывается иополненной глубокого смысля. (Лотман 1981: 6)

4. Lugeja suhtlemine tekstiga. Ilmutades intellektuaalseid omadusi, lakkab hästi organiseeritud tekst olemast lihtsalt vahendaja kommunikatsiooniaktis. Ta muutub võrdväärseks ja kõrge autonoomsusastmega vestluskaaslaseks. Nii autori (adressandi) kui ka lugeja (adressaadi) suhtes võib ta esineda iseseisva intellekuaalse moodustisena, millel on aktiivne ja sõltumatu roll dialoogis. Sellelt seisukohalt kätkeb vana kujund "raamatuga kõnelema" väga sügavat mõtet. (Lotman 1991: 277)

4. Communication of the reader with the text. Manifesting intellectual properties, a highly organized text ceases to be merely [|] a mediator in the act of communication. It becomes an interlocutor on an equal footing, possessing a high degree of autonomy. For both the author (addressant) and the reader (addressee), it may work as an independent intellectual structure, playing an active and independent role in dialogue. In this respect, the ancient metaphor of "conversing with a book" turns out to be fraught with profound meaning. (Lotman 1988: 55-56)


5. Общение между текстом и культурным контекстом. В данном слычае текст выступает не как агент коммуникативного акта, а в качестве его полноправного участника, как источник или получатель информации. Отношения текста к культурному контексту могут иметь метафорический характер, когда текст воспринимается как заменитель всего контекста, которому он в определенном отношении эквивалентен, или же метонимический, когда текст представляет контекст как некоторая чать - целое.[3] [|] Причем поскольку культурный контекст - явление сложное и гетерогенное, один и тот же текст может вступать в разные отношения с его разными уровневыми структурами. Наконец, тексты, как более стабильные и отграниченные образования, имеют тенденцию переходить из одного контекста в другой, как это обычно случается с относительно долговечными произведениями искусства: перемещаясь в гругой культурный контекст, они ведут себя как информант, перемещенный в новую коммуникативную ситуацию, - актуализуют прежде скрытые аспекты своей кодирующей системы. Такое "перекодирование самого себя" в соответствии с ситуацией обнажает аналогию между знаковым поведением личности и текста. Таким образом, текст, с одной стороны, уподобляясь культурному макрокосму, становится значительнее самого себя и приобретает черты модели культуры, а, с другой, он имеет тенденцию осуществять самостоятельное поведение, уподобляясь автономной личности. (Лотман 1981: 6-7)

5. Teksti ja kultuurikonteksti vaheline suhtlemine. Antud juhul ei esine tekst mitte kui kommunikatsiooniakti agent, vaid kui selle täieõiguslik osaline, kui informatsiooni allikas või saaja. Teksti suhted kultuurikontekstiga võivad olla kas metafoorilised (teksti tajutakse kogu konteksti asendajana, sest tekst on mingis suhtes ekvivalentne kontekstiga) või siis metonüümilised (tekst esindab konteksti nagu teatud osa tervikust).[3] Et seejuures kultuurikontekst ise on keeruline ja heterogeenne ilming, siis võib üks ja sama tekst erinevalt suhestuda konteksti eri tasandite struktuuridega. Lõpuks on tekstidel kui [|] enam-vähem stabiilsetel ja piiritletud moodustistel kalduvus siirduda ühest kontekstist teise, nii nagu seda tavaliselt juhtub suhteliselt pikaealiste kunstiteostega: ümber asudes teise kultuurikonteksti, käiuvad nad kui uude kommunikatiivsesse situatsiooni asetatud informant ja aktualiseerivad niimoodi oma kodeeriva süsteemi varem varjatud aspekid. Seesugune olukorrale vastav "iseenda ümberkodeerimine" paljastab analoogia isiksuse märgilise käitumise ja teksti vahel. Nõnda siis sarnastudes ühelt poolt kultuuri makrokosmosega, muutub tekst iseendastki tähenduslikumaks ja omandab kultuurimudeli jooni, teiselt poolt aga kaldub tekst käituma iseseisvalt, sarnastudes autonoomse isiksusega. (Lotman 1991: 277-278)

5. Communication between a text and the cultural context. In this case the text is not an agent of a communicative act, but a full-fledged participant in it, as a source or a receiver of information. The relations of a text to the cultural context may have a meaphorical character, as when the text is perceived as a substitute for the overall conetxt to which it is, in a certain respect, equivalent, or as metonymic, as when a text represents the context as a part of the whole.[3] Since the cultural context is a complex and heterogeneous phenomenon, the same text may enter into different relations with its different structural levels. Finally, texts, as the more stable and demarcated structures, have a tendency to pass from one context to another, as usually occurs with relatively long-lived works of art: when they move into another cultural context, they function as an informant that has moved to a new communicative situation and bring out hithero later aspects of their own coding system. This "self-recoding" in accordance with a situation reveals an analogy between the symbolic behavior of a person and a text. Hence, a text, in likening itself to the cultural macrocosm, on the one hand becomes more significant than itself alone and acquires the features of a cultural model, while, on the other hand, it has a tendency to effect an independent behavior insofar as it likens itself to the autonomous individual. (Lotman 1988: 56)


Частным случаем будет вопрос общения текста и метатекста. с одной стороны, тот или иной частный текст может выполнять по отношению к культурному контексту роль описывающего механизма, с другой, он, в свою очередь, может вступать в дешифрующие и структурирующие отношения с некоторым метаязыковым образованием. Наконец, тот или иной текст может включать в себя в качестве частных подструктур и текствые, и метатекстовые элементы, как это характерно для Стерна, "Евгения Онегина", текстов, отмеченных романтической иронией, или ряда произведений ХХ в. В этом случае коммуникативные токи движутся по вертикали. (Лотман 1981: 7)

Erijuhtum on teksti ja metateksti vaheline suhtlemine. Ühelt poolt võib see või teine üksik tekst täita kultuurikonteksti suhtes kirjeldava mehhanismi rolli, teiselt poolt aga võib ta omakorda astuda dešifreerivaisse ja struktureerivaisse suhetesse mõne metakeelse moodustisega. Lõpuks võib see või teine tekst lülitada endasse üksikute allstruktuuridena nii teksti kui ka metateksti elemente, nagu see iseloomustab näiteks Sterne'i loomingut, "Jevgeni Oneginit", romantilise irooniaga märgistatud tekste ning paljusid XX sajandi teoseid. Sel juhul kulgevad kommunikatiivsed pinged vertikaalselt. (Lotman 1991: 278)

A particular case will be the question of the communication between a text and a metatext. On the one hand, any particular text can fulfill the role of a descriptive mechanism in regard to the cultural context; but on the other, it can in turn enter into deciphering and structuring relations with some metalinguistic formation. Finally, a text may contain within it both textual and metatextual elements as particular substructures, as is characteristic [|] of Stern, or Eugene Onegin, texts marked by romantic irony, or a number of works in the 20th century. In this case the communicative currents move vertically. (Lotman 1988: 56-57)


В свете сказанного текст предстает перед нами не как реализация сообщения на каком-либо одном языке, а как сложное устройство, хранящее многообразные коды, способное трансформатировать получаемые сообщения и порождать новые, информационный генератор, обладающий чертами интеллектуальной личности. В связи с этим менятся представление об тоношении потребителя и текста. Вместо формулы: "потребитель дешифрует текст" - возможна более точная: "потребитель общается с текстом". Он вступает с ним в контакты. Процесс дешифровки текста чрезвычайно усложняется, теряет свой однократный и конечный характер, приближаясь к знакомым нам актам семиотического общения человека с другой автономной личностью. (Лотман 1981: 7)

Öeldu valguses ei paista tekst meile mitte kui teate realisatsioon mingis ühes keeles, vaid kui keeruline, mitmesuguseid koode sisaldav konstruktsioon, mis on võimeline transformeerima laekuvaid teateid ja tekitama uusi. Teksti võib pidada niisiis informatsiooni generaatoriks, millel on palju sarnast intellektuaalse isiksusega. Seoses sellega muutub kujutlus tarbija ja teksti vahekorrast. Vormelit "tarbija dešifreerib teksti" on võimalik väljendada täpsemalt: [|] "tarbija suhtleb tekstiga". Tarbija astub ekstiga kontakti. Teksti dešifreerimisprotsess komplitseerub ülimalt, minetab oma ainukordsuse ja lõpetatuse, lähenedes niimoodi meile tuttavatele semiootilise suhtlemise aktidele inimese ja teise autonoomse isiksuse vahel. (Lotman 1991: 278-279)

In light of the above, a text presents itself not as a realization of a message in some one language, but as a complex system storing diverse codes capable of transforming messages received and generating new ones, a generator of information with the traits of an intelligent person. This modifies our notion of he relationship between the user and the text. In place of the formula "A user deciphers he text," we can be more precise: "A user communicates with the text." He enters into contact with it. The process of deciphering a text becomes extremely complicated and loses its one-time and definitive character, becoming more like acts, familiar to us, of semiotic communication of one person with another autonomous personality. (Lotman 1988: 57)


[1] Возможны случаи редукции значений первого ряда (естественного языка) - молитва, заклинание, ритуальная формула могут быть на забытом языке или же тятотеть к глоссолалии. Это не отменяет, а подчеркивает необходимость осознавать текст как сообщение на некотором - неизвестном или таинственном - первичном языке. Даваемое определение текста в плане семиотики культуры лишь на первый взгляд противоречит принятому в лингвистике, ибо и там текст, фактически, закодирован дважды: на естественном языке и на метаязыке грамматического описания данного естестенного языка. Сообщение, удовлетворяющее лишь первому требованию, в качестве текста не рассматривалось. Так, например, до того, как устная речь сделалась объектом самостоятельного лингвистического внимания и трактовалась лишь как "неполная" или "неправильная" форма письменного языка, являясь бесспорным фактом естественного языка, она в качестве текста не рассматривалась. Парадоксально, но изветная формула Ельмслева, определившая текст как "все, что может быть сказано на датском языке", фактически понималась как "все, что может быть написано на правильном датском языке". Введение же устиной речи в круг лингвистических текстов подразумевало создание специального метаязыкового для нее адеквата. В этом отношении понятие текста в лингво-семиотическом контексте сопоставимо с общенаучным понятием факта. (Лотман 1981: 4)

[1] Eksisteerib võimalus esimese rea (loomuliku keele) tähenduste reduktsiooniks: palve, manamine, rituaalne vormel võivad esineda unustatud keeles või siis kalduda glossolaaliasse. See ei välista, vaid pigem rõhutab vajadust tajuda teksti kui teadet mingis tundmatus või salapärases algses keeles. Teksti mõiste kultuurisemiootiline määratlemine vastandub üksnes pealispinnal "teksti" lingvistilisele määratlemisele, sest ka lingvistikas on ekst kodeeriud tegelikult kaks korda: loomulikus keeles ja antud loomuliku keele grammatilise kirjelduse metakeeles. Esimest nõuet rahuldavat teadet ei käsitletud tekstina. Näiteks enne seda, kui suuline kõne muutus iseseisva lingvistilise käsitluse objektiks ja kui teda hakati trakteerima kirjakeele "mittetäieliku" või "väära" vormina, kui loomuliku keele vaieldamatut fakti, ei vaadeldud teda tekstina. Paradoksaalne küll, kuid Hljelmslev' tuntud teksti definitsiooni - "tekst on kõik see, mida saab öelda taani keeles" - mõisteti tegelikult nii, et tekst on "kõik see, mida saab kirjutada õiges taani keeles". Suulise kõne lüliamine lingvistiliste tekstide ringi tähendas aga talle adekvaatse metakeele loomist. Selles suhtes on teksti mõiste lingvosemiootilises kontekstis kõrvutatav fakti üldteadusliku mõistega. (Lotman 1991: 273)

[1] Reduction of first-order meanings (in a natural language) are possible - prayer, swearing, and ritual formulas may be in a forgotten language or gravitate toward glossolalia. This does not eliminate, but raher underscores, the necessity of a text's being cognized as a message in some, unknown or secret, primary language. This definition of a text at the level of the semiotics of culture only at first glance contradicts the definition adopted in linguistics, since even in linguistics a tex is in fact coded twice: in the natural language, and in the metalanguage of grammatical description of the particular natural language. A message that satisfies only the first requirement will not be considered a text. Thus, for example, before verbal speech became a mater of independent linguistic attention and was regarded only as an "incomplete" or "incorrect" form of written language, inasmuch as it was an indisputable fact of some natural language, it was not regarded as a text. Paradoxically, the well-known formula of Elmslev, who defined a text as "everything that can be said in the Danish language," in fact was understood as "everything that can be written in correct Danish." The introduction of verbal speech into the ranks of linguistic texts implicitly presupposes the creation of a special metalinguistic suited for it. In this respect, in a linguistic-semiotic context, the concept of a text is comparable with the general scientific concept of a fact. (Lotman 1988: 57)


[2] Гераклит Эфесский. Фрагменты. Цит. по сб.: Античные философы. Свидетельства, фрагменты, тексты. Киев, 1955, с. 27. (Лотман 1981: 5)

[2] Tsit. teosest: Античные философы. Свидетельства, фрагменты, тексты. Киев, 1955, c. 27. (Lotman 1991: 276)

[2] Heraclitus Ephesius, Fragments. Quoed in [Ancient philosophy. Observers, fragments, texts]. Kiev, 1955, P. 27. (Lotman 1988: 57)


[3] Аналогичные отношения возникают, нопример, между художестженным текстом и его заглавием. С одной стороны, они могут рассматриваться как два самостоятельных текста, росположенных на разных уровнях в иерархии "текст - метатекст". С другой, - они могут рассматриваться как два под-ттекста единого текста. Заглавие может относиться к обозначаемому им тексту по принципу метафоры или метонимии. Оно может быть реализовано с [|] помощью слов первичного языка, переведенных в ранг метатекста, или с помощью слов метаязыка и проч. В результате между заглавием и обозначаемым им текстом возникают сложные смысловые теки, порождающие новое сообщение. (Лотман 1981: 6-7)

[3] Analoogilised suhted tekivad näiteks kunstilise teksti ja selle pealkirja vahel. Ühelt poolt võidakse neid vaadelda kui kahte iseseisvat teksti, mis asuvad eri tasandeil hierarhias "tekst - metatekst". Teiselt poolt on nad võetavad kui ühtse teksti kaks alateksti. Pealkiri võib suhestuda tekstiga, mida ta tähistab, kas metafoorselt või metonüümiliselt. Ta võib olla realiseeritud kas metateksti tasandile üle viidud primaarse keele sõnade abil või metakeelde kuuluvate sõnade abil. Kõige selle tulemusena tekitavad pealkirja ning temaga tähistatava teksti vahel keerulised tähenduslikud pinged, mis põhjustavad uue teate. (Lotman 1991: 277)

[3] Analogous relations occur, for example, between a literary text and its heading. On the one hand, they may be regarded as two independent texts [|] situated at different levels in the text-metatext hierarchy. On the other, they may be regarded as two subtexs of a single text. The title can relate to the text it names as a metaphor or as metanomy. It can be realized with words in the primary language moved to the rank of a metatext, or with the words of a metalanguage, etc. As a result, complex semantic flows generating a new message arise between the title and the text it names. (Lotman 1988: 57-58)

0 comments:

Post a Comment