·

·

IT juhtimise head tavad koolis

Leego Hansson 2013. IT juhtimise head tavad koolis.

Käesolev heade tavade kogumik soovib olla kooli juhtkonna ja teiste IT juhtimise teemadega seotud töötajate abimees IT-valdkonna valikute ja otsuste tegemisel. (Leego Hansson 2013)

Siit ka sellised küsimused nagu "Millest võiks koosneda kooli infosüsteem?" ja näiv kohatus - IT-nooremspetsialistid ei kuulu kooli juhtkonda ja ei ole õppuritena pädevad kooli juhtkonna tegevusse kuuluvates küsimustes. Kõikidest neist kooli kohta käivatest küsimustest jäi mulje, et õpetaja esitab selliseid küsimusi, sest tema on õpetaja. Tõenäosus, et õppivad IT-nooremspetsialistid tulevases elus koolis töötavad on väike.

Kuna kooli IT-üksus ei ole tavaliselt väga suur ja eraldi IT-juhi ametikoht on haruldane, siis tuleb IT-valdkonna valikuid ja otsuseid teha kas arvutiõpetajal või kooli juhtkonna valdkondliku ettevalmistuseta liikmel. (Leego Hansson 2013)

Kindlustus eelnevatele kommentaaridele: koolid ei vaja väga palju It-nooremspetsialiste ja kui, siis ei saa neilt kuidagi eeldada kooli juhtkonna valdkondlikku ettevalmistust.

Rahanappuse tõttu tuleb leida nutikaid tehnoloogilisi ja töökorralduslikke lahendusi. (Leego Hansson 2013)

Fraseoloogiline leid: Nutikate tehnoloogiliste lahenduste all võib tõenäoliselt pidada silmas kõikvõimalikke "nutilahendusi", ehk nt õpilastel juba taskus olevatesse nutitelefonidesse koolitöö sokutamist jne. Töökorraldusest ei tea hetkel midagi. "Tee tööd!" on korraldus, aga mis on töökorraldus? Googeldamine annab tulemuseks portsu vasteid kus põhikombinatsiooniks on "töökorralduse reeglid", st lihtsalt öeldes reeglid kuidas töö on korraldatud (tööaeg, töötasu, ja muu hea kraam).

Mõned näited olukordadest, mis valed otsused kaasa tuua võivad:
  1. IT-rakendus (nt eKool) ei suuda koormuse kasvades töötada;
  2. It-spetsialisti lahkumisel ei tea keegi paroole ja süsteemide seadistusi ning tema tööd ei ole võimalik sujuvalt üle võtta;
  3. arvutid kaotavad vanuse tõttu järjest töövõime;
  4. printeri taga on hommikuti pikad järjekorrad;
  5. tarkvaralitnentsid on soetamata jäänud ja kooli ähvardab trahv;
  6. nutikatel õpilastel on õnnestunud saada salajane ja õpetajate õigustega juurdepääs hindamissüsteemile;
  7. töö on sageli häiritud arvutivõrgu katkestuste töttu.
Kogumik katab IT-vajaduste kirjeldamise, IT-arengu juhtimise, IT-meeskonna rollide ja vastutuse, taristu loomise ja hardamise ning kooli IT-turvalisuse teemad ja annab ülevaate olulisematest juhenditest ja kordadest. (Leego Hansson 2013)

Neid punkte küsimusele "Millised ohud kaasnevad IT-teenuste sisseostmisega?" üle kandes võib täheldada järgnevaid riske: (1) teenusepakkuja ei saa vajaliku töökoormusega hakkama, mis peaks tegelikult olema igasuguste (IT-)projektide puhul tüüpiline probleem - hinnatakse iseenda võimekust üle ja tulemus on selle võrra kesisem, st lühidalt ebapädevus; (2) teenusepakkuja võib näiteks kasutada kodukootud (proprietary) tarkvara või töömeetodeid, mille tulemusel seatakse üles nagu sõltuvussuhe - meie saame asjaga hakkama, aga selleks peate meid edasi palkama, või, lihtsam juhtum, teenusepakkuja on niivõrd ebapädev, et paroolid lähevad kaduma ja seadistused kukuvad üsna varsti koost; (3) kõik, mida kasutatakse, kulub - ja see käib ka võrdlemisi stabiilse kõrgtehnoloogia kohta, ma arvan - seega on üheks ohuks kindlasti see, et teenusepakkuja väärkasutab ja panustab seadmete vananemisele ja töövõime kaotusele; (4) teenusepakkuja ei pruugi hoomata ettevõtte nö "inimdimensiooni" (see mõiste jäi strateegilise juhtimise Vikipeedia leheküljest külge, sest on pisut üldisem ja parem kui muidu nii mugav "inimvajadused") - näiteks isegi KHKs on mõned rakendused loodud tegelikke vajadusi täielikult mitte arvestades, näiteks tunniplaani rakendus ei võimalda eristada rühmasid, mistõttu keegi peab iga nädal ikkagi tunniplaani MS Paint'is soperdatud kujul e-mailile saatma ja fuajeesse üles seatud puutetundlik ekraan ei võimalda allapoole scroll-ida, mistõttu viimast tundi lihtsalt ei ole näha; (5) sama kodukootud tarkvara probleem (mis on küll litsentside teema vastand, kuid siiski), mida esines ka KHKs kui esimesed siseveebi arendajad läksid ära ja keegi ei osanud seda muuta, parandada või uuendada; (6) üldine teabeturve - õpilaste ligipääs hindamissüsteemile on koolipõhine näide, aga on ka selliseid juhtumeid olnud kus näiteks USA sõjadroonide kaamerafeed olevat olnud täiesti tavaliste Microsofti tabletitega ligipääsetav, mistõttu terroristid said iseennast droonide pilgu läbi vaadata ja rünnakuid ette näha; (7) ruumis 411 tõepoolest ei ole Wifi levi.

Väikse kooli ressursid (raha, aeg, inimesed, teadmised) on väiksed ning kooli erinevate sihtgruppide vajadustest tuleb valida välja jõukohane komplekt ja detailsuse tase. (Leego Hansson 2013)

Tautoloogia vastaspoolusel: suure kooli ressursid on suured; ja keskmodaalsus: kesmise kooli ressursid on keskmised. Tarkus! "Detailsuse tase" on hea sõnakõlks ja üks neist asjadest, mis IT-juhtimise aines näib paigast ära: kust võtta vastuseid ettevõtte juhtkonna pädevusse kuuluvatele küsimustele, kui pole kunagi IT-ettevõttes ega suvalise ettevõtte IT-osakonnas ise töödanud? Samuti "presentatsiooni" probleem - isegi kui vastused on googeldavad võivad need oluliselt erineda ühe ettevõtte tegelikest asjaoludest (teoreetilises plaanis on lihtne esitada idealiseeritud punkte, aga iga ettevõte on erinev ja kindlasti leidub ka selliseid, kus kõik teoorias kaunid ettekirjutused on kehtetud).

Õppetööd efektiivsemaks ja huvitavamaks muuta aitavate tehnoloogiate puhul on oluline koolitada õpetajaid ja olla teadlik võimalustest - on olemas hulk tasuta või väikse kuluga lahendusi. Ühe uudse viisina tasub kaaluda õpilaste isiklike seadmete kaasamist õpitegevustesse (BYOD-poliitika). (Leego Hansson 2013)

Täpselt nagu kõhutunne ütles: nutikaim tehnoloogiline lahundus koolis on saata koolitöö õpilaste isiklikele nutiseadmetele. BYOD tähendab Bring your own device ja poliitikana kujutab see endast luba isiklikke seadmeid töökohal kasutada ja ettevõtte informatsioonile ning rakendustele ligi pääseda. Siinkohal saab veel viriseda selle üle, et IT-juhtimise aines on justkui analoogne Bring your own materials poliitika - ülesanded ja küsimused on olemas, aga vastust mine otsi ise, õpeta end ise. Samahästi võiks tunnis käimise koha pealt kokku hoida ja kodus ise märksõnu googeldada, mõned tekstid läbi lugeda ja midagi ette kanda. Tunnis pooleteise tunni jooksul "pastakast" vastuste "välja imemine" (tõepoolest oleks vaja analoogset metafoori, a la "vastuste googeldamine", aga midagi püändikamat, nagu see lounge-muusika pala pealkirjaga "Google your feelings").

Kasutajatoe puhul on otstarbekas juurutada elektrooniline tööde edastamine - nii saab väline spetsialist abitegevusi paremini planeerida ja õigeks ajaks teostada. (Leego Hansson 2013)

Siin peaks rõhk olema sõnal "juurutamine", sest selliseid asju on väga kerge välja mõelda, võib-olle isegi võrdlemisi lihtne valmistada, aga tegelik kasutus on hoopis teine tera. Kohe hüppab pähe USA telesarja Kontor episood milles praktikandist ettevõtte juhiks saanud tegelane Ryan saab arreteeritud defraud-imise pärast, sest käskis töötajatel interneti-tellimustena registreerida ka oma telefoni-tellimused, st võltsida tegelikke müüginumbreid (allpool on see märgitud kooli üldiste vajaduste all kui "dubleeriva andmesisestuse vältimine"). Tuleb meelde ka Enics-is suvetööl nähtud olukord kus mingite komponentide tellimuse kohalejõudes tuli täita väga kõrgtehnoloogiline ankeet, mis oli kohe nii kõrge tehnoloogia, et keegi ei saanud sellega korralikult hakkama; või Hanza-s käibiv süsteem, kus iga tehtav tööots tuleb barcode scanner-iga registreerida nii, et umbes 10% tööajast kulub tegelikult digitaalsete formaalsuste jaoks (rääkimata kõikidest pisivigadest, nagu alustamise-lõpetamise unustamine või vale riba skänneerimine). Parem planeerimine ja õigeks ajaks teostamine, neh.

Välise IT-spetsialisti paindlikumaks kaasamiseks on mõistlik luua kaughalduse võimalus. (Leego Hansson 2013)

Täitsa tänase teema (IT-teenuste sisseostmise) lainel: kaughaldus. Üks kirjatükk käesoleva aasta algusest võib asja ehk valgustada (kuigi asi on ilmselgelt native advertising, ehk reklaam mis on maskeerunud uudislooks): "Kes meist ei oleks maadelnud tõrkuvate arvutite ning erinevate programmidega ja mõelnud, et kuidas küll lihtsalt, ilma kõigi IT-jamadeta, oma tööd teha saaks." - Millest rääkis eelmine kommentaar; juuruta palju juurutad, et kulusid kokku hoida, tulemuseks on rohkem IT-jama ja IT-peavalu kõigile töötajatele. Kaughaldus on lühidalt kõikide ettevõtte arvutitega seonduvate IT-murede "loovutamine" IT-teenuse pakkujale. Silma torkab artiklist veel see, et "Halduspaketile lisaks on võimalik tellida ka lisateenuseid, näiteks rentida ka kõik arvutitöökoha seadmed Teliast." See tuletas meelde Arthur Bannisteri tegelast Olev Remsu Kurbmäng Paabelis-t, kes iga uue semesteri alguses lasi kogu mööbli ja sisustuse oma vanalinnaateljees välja vahetada, sest kui juba rentida, siis miks mitte maksta ka vahelduse eest. Pani täitsa mõtlema, et kas ise teeks rahakamas olukorras sama - rendiks kõik arvutid ja lisaseadmed, kandiks oma kettalt kogu tarkvarasüsteemi peale ja nii käiks uusima raudvaraga kaasas ise kalli ja kiiresti vananeva tehnoloogiaga jagelemata. Näiteks, tahad, et töötajad saaksid puhkeruumis pauside ajal ja pärast tööd kõige uusimaid arvutimänge mängida, rendid vastavad pillid.

Peamised turvariskid väikse kooli puhul on andmete hävimine, materiaalne kahju, tehnoloogiliste lahenduste dokumentatsiooni puudumine ja vähene turvateadlikkus. Dokumentatsioonil on jätkusuutlikkuse tagamisel oluline roll. (Leego Hansson 2013)

Andmete hävimine ja materjaalne kahju on põhimõtteliselt tark- ja raudvara eristusel põhinev riskikategooria (kogemata kustutatakse midagi vajalikku ära vs lõhutakse või rikutakse riistvaraseadmeid). Dokumentatsiooni puudumine on päris reaalne asi, sest minu vähese töökogemuse põhjal ei ole tegelikult midagi kuskil kirjas, igal töötajal tuleb kõik vajalik algusest lõpuni ise omal katse-eksitus-meetodil selgeks õppida, ettevõttele muidugi suurte kulude ja kirjadega, aga vähemalt ei tule planeerijatel kulutada oma aega ja ajusid kirjatööle, mis on ausalt öeldas rängalt tüütu kui alternatiiv on lihtsalt mitte tegemine.

Suure kooli puhul on vajaduste spekter laiem ja tuleb arvestada rohkemate eripäradega. (Leego Hansson 2013)

Ah et suure kooli ressursid polegi suuremad? Vajadustespektri laiusest saan aru, aga rohkemate eripärade puhul peab küsima kas ikka on nii? Kas ei tundu tõenäolisem, et väikesed organisatsioonid on eripärasemad ja suured rohkem nagu ühe vitsaga löödud? Siin eeldan ma, et keerulisemad vajadused viivad sarnasemate lahendusteni.

Suure kooli taristu olulised teemad on standardiseerimine ja jätkusuutlik dokumenteerimine. Kirjeldada tuleb lahenduste seadistused, deponeerida juurdepääsud ja tagada kontrolljälgede kogumine võtmesüsteemides. Kooli huvides tuleb saavutada olukord, kus töötajat või teenusepartnerit saab igal hetkel sujuvalt asendada. (Leego Hansson 2013)

Siin on sõnavaraline kasum: deponeerimine on hoiustamine või talletamine (juriidiline, majanduslik termin). Inglise keeles escrow, ehk see "you're screwed" filmist Bad Neighbours 2. Kontrollijälgede kogumine võtmesüsteemides kindlasti suurendaks turvalisust, läheb kirja vajaliku turvemeetmena ka sisseostetud IT-teenuse jaoks. Läbipaistvus. Sujuv asendamine oleks ka väikeses koolis või ettevõttes kasulik, aga tõenäoliselt raskemini saavutatav, sest isegi dokumentatsiooni loomine nõuab tegelikult päris palju resursse (raha, aega, inimesi, teadmisi).

[Õpetajate vajadused -] Tagada õpilastele tunnis vajalikud materjalid [st] trükkida materjale [ja] paljundada materjale. (Leego Hansson 2013)

See nüüd küll 21. sajandi (või muu "tulevikuideaali") moodi ei kõla! Mis sai BYOD-poliitikast? Pigem peaks siin kirjas olema, et õpetajal peab esiteks endal olema ligipääs vajalikesse andmebaasidesse ja võimalus õppematerjale õpilastega vabalt jagada (Äripäeva IT-juhtimise õpik on hea näide selle tulevikuideaali läbikukkumisest ja üldisest tundmusest, et IT-juhtimise valdkonnas mitte ainult ei ole vastav ametikoht haruldane, vaid ka selle õpetamiseks nagu puuduvad materjalid). Selle jaoks on tegelikult allpool ka eraldi punkt: "Jagada elektroonilisi õppevahendeid ja lisamaterjale - jagada õpilastele õppevahendeid ja lugemismaterjale".

Hea viis edendada IT-vahendite kasutamist õppetöös on võtta tööle selle valdkonna eriettevalmistuse saanud spetsialist - haridustehnoloog. (Leego Hansson 2013)

Enesereklaam.

Infoühiskonna teenuse seadus defineerib teenusepakkuja kohustused ja vastutused. Kui kool ostab mõnda sellist teenust (näiteks eKool), on selle seaduse tundmine abiks lepingu hagamisel. (Leego Hansson 2013)

Tõenäoliselt vastus küsimusele, "Millised rollid jäävad [IT-teenuse sisseostmisel] ettevõtte kanda?" Kui tolle ülesande päises on kirjas, et "Töötajatelt nõutavad oskused, õigused, vastutus ja kohustused peavad olema selgelt määratletud ning neid tuleb üle vaadata korrapäraselt", siis siit ilmneb, et teenusepakkuja kohustused ja vastutused on defineeritud infoühiskonna teenuse seaduses.

Teosed, millele kehtib autoriõigus, on muu hulgas ka: (*) mis tahes elektrooniliselt avaldatud ja autoriõigusega kaitstud teosed, sh e-õppematerjalid; (*) veebileheküljed; (*) arvutiprogrammid; (*) audiovisuaalsed teosed; [ja] (*) andmebaasid. Oluline on paika panna varaliste õiguste ja teoste kasutamise teemad. E-õppematerjalide varalised õigused kuuluvad enamasti materjali autorile, kuid otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste puhul lähevad need üle tööandjale. Spetsiifilised juhud on vaja reguleerida töölepinguga. (Leego Hansson 2013)

Samal teemal: ettevõtta üks rollidest on tõenäoliselt ka panna paika "varaliste õiguste ja teoste kasutamise teemad" ja spetsiifilistel juhtudel seda "reguleerida töölepinguga".

Karistusseadustikus puudutavad IT-ga seotud teemasid
  • § 157 "Kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine",
  • § 157 "Delkaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine"
  • § 157 "Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine",
  • § 206 "Arvutiandmetesse sekkumine",
  • § 207 "Arvutisüsteemi toimimise takistamine",
  • § 208 "Nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse levitamine",
  • § 213 "Arvutikelmus",
  • § 216 "Arvutikuriteo ettevalmistamine",
  • § 217 "Ebaseaduslikult kõrvaldatud ja muudetud identifitseerimisvahendiga terminalseadme kasutamine",
  • § 222 "Piraatkoopia valmistamine",
  • § 222 "Ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammi valdamine",
  • § 284 "Kaitsekoodide üleandmine",
  • § 285 "Dokumendi ja arhivaali ebaseaduslik hävitamine",
  • § 286 "Dokumendi ja arhivaali kasutamiskõlbmatuks muutmine",
  • § 287 "Dokumendi ja arhivaali kasutamiskõlbmatuks muutmine ettevaatamatusest",
  • § 299 "Ametialane võltsimine",
  • 19. peatüki 2. jagu - "Dokumendi võltsimine ja kahjustamine".
(Leego Hansson 2013)

Täitsa omaette kasulik kraam, mida tuleks mingil hetkel üksikasjalikult googeldada ja läbi töötada.

Sõltuvalt võimalustest, vajadustest ja kompetentsusest võib arengut planeerida erineva mahukuse ja detailsusega. Esmased strateegilised küsimused on järgmised.
  1. Kui palju IT-ülesandeid täidavad kooli töötajad ja õpilased ning millist eksperditeadmist ostetakse sisse?
  2. Millised on valukohad, probleemid ja rahuldamata soovid?
  3. Kas kooli tegevuses on lähema kolme aasta jooksul plaanitud muutusi? Kui, siis milliseid?
Tugevat vundamenti rajavad muudatused IT-valdkonnas võtavad aega. IT-valdkonna arengukava on mõistlik koostada kolmeks kuni viieks aastaks ja eelarvestatud tegevusplaan kaheks aastaks. (Leego Hansson 2013)

See on kena, et need kolm punkti vastavad justkui võimalustele, vajadustele ja kompetentsusele. Iseäralik on aga see, et kooli töötajate ja õpilaste IT-ülesanded kattuvad siin "võimalustega", mis võib johtuda tõigast, et autorid kirjutavad haridustehnoloogide seisukohast ja võivad neid asju "võimalusteks" pidada. Vajadused kattuvad siin valukohtadega (vajadus kui puuduse tulemus). Ja muutuste juurutamine muidugi nõuab kompetentsust. Käesoleva teemaga haakub siin ainult esimene punkt, aga kuna see on küsimus, mitte vastus, siis ei ole sellega vist midagi pihta hakata, kuiet ajada umbluud:

Q: Milliseid rolle ja IT-teenuseid on ettevõttel sobilik sisse osta?

A: Sõltuvalt võimalustest, vajadustest ja kompetentsusest. Täpsemalt kooli töötajate ja õpilaste IT-ülesannete mahukusest ja detailsusest.

IT-organisatsioon ja juhtimine - IT-valdkonna rollide ja vastutuste jaotus, juhtimine ja koordineerimise korraldus, teenuste sisseostmise ulatus. (Leego Hansson 2013)

Siit võib välja lugeda, et küsimusele "Milliseid rolle ja IT-teenuseid on ettevõttel sobilik sisse osta?" peaks ilmnema vastus ettevõtte IT arengukava koostamise protsessis.

Riist- ja tarkvaraKulu vajadusKommentaarid
Riist- ja tarkvara paigaldamine ja integreerimineHarvaSisseastetud exsperditeenus või IT-spetlialisti tööaeg
Konsultatsiooni hankimineVäga harvaSisseostetud eksperditeenus
Testimise kuludHarvaSisseostetud ekspertteenus või IT-spetsialisti tööaeg
AuditeerimineVäga harvaNõuetele vastavuse hindamine välis- ja/või siseaudiitori poolt
(Leego Hansson 2013)

Need on IT-kulude planeerimise tabelist väljanopitud sissekanded mis puudutavad IT-teenuse sisseostmist. Kaudsete kulude hulgast võiks teemasse minna "töötaja IT-probleemi lahendamise ootamisest tulenev tööseisak", st teenuse sisseostmine võib ettevõtte püsitöötajatele tekitada tööseisakuid. Üldkokkuvõttes on vähemalt koolil IT-teenuse sisseostmist nähtavasti (vähemalt kululiikide järgi) vaja kas harva või väga harva.

IT koostööpartner - Spetsiifiline tehniline või valdkondlik kompetents. Üldjuhul kasutatakse koostööpartnerit väikese mahuga, kuid head erialast pädevust nõudvate tööde puhul (nt serverite haldus, tarkvara arendus). Koostöökokkulepped peavad olema täpsed. Teha tuleb asjatundlikku järelevalvet. (Leego Hansson 2013)

Järelvalve ehk monitooring.

Enam ei ole võimalik pidada ühte universaalset IT-spetsialisti, kes suudab hallata servereid, anda kasutajatuge ja läbi viia arvutiõpetuse tunde. Konkreetsed tehnoloogiad vajavad järjepidevat teadmiste täiendamist ja töörollid vajavad erinevaid isikuomadusi. (Leego Hansson 2013)

Versus natuke ülalpool: "Keskmiselt on koolil ükks IT-valdkonda toetav erialase pädevusega inimene, kelle põhikohustuseks on kasutajatoe ja süsteemiülema tööd. Tähtis on tagada, et kõik rollid on kas oma töötajate või teenusepartnerite abil kaetud ning rollist tulenev vastutus teadvustatud."

Tavapärased spetsialistide leidmise viisid:
  1. kuulutamine tööportaalides ja avalikus meedias,
  2. sihtotsingud tutvusringkonnas,
  3. kooli kogukonna kaasamine otsingutesse,
  4. kandidaatide andmekogu pidamine.
Tavapäraste personaliotsingu viiside kõrval on häid tulemusi andnud koostöö kutseharidus- ja kõrgkoolidega praktika läbiviimisel. (Leego Hansson 2013)

Nagu oleks vastus küsimusele, "Kuidas valida partnerit? Usaldusväärsus?" - mille puhul ei peeta vist silmas seksuaalpartneri valimist, vaid spetsialisti leidmise viisi. Siin nimekirjas tunduvad kõik viisid panustavat ühel või teisel viisil usaldusväärsusele, kuigi märgatavalt ei ole siin mingit objektiivset kvalifikatsiooni vaid toetutakse ühiskondlikkule võrgustumisele - keegi teab kedagi kes teab kedagi.

Kandidaatide hindamise kriteeriumid:
  1. senine töökogemus;
  2. erialane haridus;
  3. ametikohale vastava sertifikaadi olemasolu;
  4. tagasiside eelmistelt tööandjatelt;
  5. suhtlemisoskus;
  6. praktilise katsetöö tulemus.
IT-valdkonnas töötavatel inimestel on oma eripära - sageli on palganumbrist olulisem põnevate väljakutsete ja huvitavate seadmete küllus. (Leego Hansson 2013)

Siin on natuke objektiivsema suunitlusega vastused samale küsimusele. See IT-valdkonna eripära on vististi põhjus miks It-kutsestandard sisaldab peale vastavate nõuete haridusele, teadmistele, oskustele ja kogemustele ka nõudeid "väärtushinnangutele ja isikuomadustele".

Oluline on läbi mõelda, milliseid kompetentse on mõistlik koolis hoida ja arendada ning millised ülesanded välistele teenuseosutajatele usaldada. Väiksema IT-meeskonna või ühe spetsialisti puhul on tavaline roll kasutajatoe osutamine ja töökohaarvutite administreerimistöö. Välised teenuseosutajad aitavad serverite halduse, IT juhtimise, arenduse juhtimise ja turvalisuse teemadel. Väikestel koolidel on mõistlik osutada IT-teenust koostöös kohaliku omavalitsusega. NB! Kõikidele kompetentside [sic] osas on võimalik teenust sisse osta, seda alates IT-juhist kuni kasutajaote pakkujani välja. Leego Hansson 2013)

Väga oluline tõesti - tuleb läbi mõelda, aga mida täpsemalt mõelda tuleb (mida silmas pidada) nagu ei ole. Sellegipoolest on siin üks osa vastusest küsimusele "Milliseid IT-teenuseid on Eestis võimalik sisse osta?" Vähemalt kooli puhul on nüüd enam-vähem selge pilt: kõike saab sisse osta kui vaja.

Lepinguline suheEelisedMiinused
Teenuseosutaja
  • Firma annab teenuse jätkusuutliku osutamise garantii - ka spatsialisti vahetumise korral teenus jätkub.
  • Pädevus ja kogemus koguneb paljude süsteemide baasil.
  • Eksperdi arendamise ja töövahendite kulu on teenuseosutajal.
  • Piiratud teenusemahuga spetsiaalse kompetentsi puhul on kulu väiksem oma töötaja kulust.
  • Kõiki IT-kompetentse on võimalik sisse osta.
  • Kui teenuseosutaja pole iga päev kohal, võib nõrgeneda kontakt teiste töötajatega.
  • Kogemused on sama tähtsad kui teadmised.
  • Eeldab head teenuse sisseostmise pädevust: partneri vaik, lepinguliste suhete kirjeldamine ja järelvalve.
  • Viletsa dokumenteerimise korral ei kogune asutusele põhiteadmisi oma infosüsteemist ja partneri kadumisel on probleemile raskem lahendust leida.
Palgaline töötaja
  • Tõõtaja on kaasatud täistööajaga.
  • Töötaja on füüsiliselt lähedal, nõu saab pidada lühikese etteteatamise peale.
  • Põhiteadmised infosüsteemist on asutuse enda töötajal.
  • Töötaja on tidedamalt integreeritud ülejäänud meeskonda ja selle arendamisse.
  • Vajaminevad kompetentsid infosüsteemi tagamisel on laiast spektrist ja on vaja mitut inimest, kes samas on alakoormatud.
  • Häid spetsialiste on raske leida ja hoida.
  • Heale spetsialistile on vaja pakkuda pidevalt väärilisi väljakutseid.
  • Töötaja puhul on vaja samuti järelvalvet.
  • Töötaja puhul on sageli keerulisem tagada kvaliteeti, sh jätkusuutlikku korrektset dokumenteerimist.
(Leego Hansson 2013)

Ülesandes on põhimõtteliselt vaja reprodutseerida tabel sellest allikast, aga natuke erineval kujul. Mudisin tabelit nii palju, et vastaks ülesanded nõutud struktuurile. Kummalisel kombel on originaal-tabelis "miinuste" all väga vähe, põhimõtteliselt on nagu lükatud "märkused ja riskid" kategooriasse kõik olulised miinused, st justkui ei taheta tunnistada, et mõlemal variandil üldse on mingid miinused (#pehmo).

Sisseostetava teenuse üks eelis ja võimalus kooli jaoks on töötunnipõhine arveldus. Vähese mahu korral on võimalik kaasata suure erialase kogemusega spetsialiste nii, et kulu ei ole väga suur. Sisseostetava teenuse kasutamine on vältimatu. Levinumad sisseostetavad IT-teenused on:
  1. IT strateegiline planeerimine;
  2. kasutajatugi;
  3. tööjaamade ja lisaseadmete haldus;
  4. kodulehe majutus;
  5. serverite haldus või serveriteenuste osutamine;
  6. arvutivõrguühenduste pakkumine ja haldus;
  7. valdkondliku infosüsteemi rakenduse tugi (nt raamatupidamise või raamatukogu rakendus);
  8. spetsiaaltarkvara arendus;
  9. tellijapoolne projektijuhtimine ja arenduse järelevalve.
IT-teenuste sisseostmine toob kaasa vajaduse olla asjatundlik tellija nii partnereid valides, lepinguid sõlmides kui koostööd tagades ja järele valvates. Koostööpartneri valiku olulisemad kriteeriumid:
  1. partneri kogemus;
  2. teenuse hind;
  3. teenuse osutamise aeg ja kiirus, sh avariisituatsioonide lahendamise paindlikkus;
  4. pakutav dokumenteerimise tase;
  5. partneri usaldusväärsus ja võtmeisikute inimlik sobivus.
Kooli huvide kaitse tagamiseks tuleb saavutada olukord, kus töötajat või teenusepartnerit saab igal hetkel sujuvalt asendada. (Leego Hansson 2013)

Päris otsene vastus küsimusele "Kuidas valida partnerit? Usaldusväärsus?" - Kui esiotsa oli tundmus, et need on sellised küsimused, millele võib vastused pastakast välja imeda, siis nüüd jääb hoopis vastupidine mulje, et õpetaja on koostanud küsimused seda dokumenti täht-tähelt järgides. Ühtäkki on kogu harjutuselt ka võlu kadunud, sest müstilisena tundunud informatsioonipuudus näib nüüd korraga järjekordselt laiskuse tulemusena. Kas ongi mõtet jätkata? Võib vist ülesande ära teha.

1 comments:

Blogger said...

Easily Increase Your ClickBank Banner Traffic And Commissions

Bannerizer made it easy for you to promote ClickBank products with banners, simply visit Bannerizer, and get the banner codes for your chosen ClickBank products or use the Universal ClickBank Banner Rotator to promote all of the ClickBank products.

Post a Comment