Allikasortsid (1)

Väljas maanteel lähenes suure traktori mürisev lõrin. See kasvas järjest kõvemaks diiselmootori lärmiks. Majagi vappus, kui roomikud üsna kaupluse ees teepeenral lõgisesid. Nüüd võeti peatatud raudloomal mootorituurid madalamaks.
Veerand minutit hiljem astus kauplusse Armin Tõldsepp. Peaaegu päris uues helekollases puldanist tööriided seljas, pükste otsad torgatud allakeeratud servaga kummiksaabastesse, suusamütsitaoline rohelisest puldanist nokkmüts uljalt kuklas, hõikas ta ukselt:
"Jõudu logarditele!" Samas märkas ta Lokki. "Teie muidugi välja arvatud, seltsimees direktor. Tere!"
"Tere ja jõudu tarvis," vastas Lokk. "Kuhu siis nüüd? Kas ka oma kaheksakümne täkuga siia kõrtsi ette seisma ja viinakest rüüpama?"
Tõldsepp vaatas ringi ja naeris. Anto vahtis teda üksisilmi. Jah, see on juba traktorist!
"Kuidas siis minagi ilma elan..." Tõldsepa iroonilises naerus nägi Kustas Lokk, et mees teeb ainult nalja kaasa.
(Rannet, Egon 1972. Kivid ja Leib I. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 355, minu rõhud.)

Sissejuhatus

Malinowski määratluse allikad (osadus-temp.pdf). Terminoloogilise leiutamise kontekst on peaaegu terve sajandi püsinud udune ja raskestimõistetav. Kuna miski ei sünni tühja koha pealt, eriti võõrkeelne teadusproosa, on faatilise osaduse mõiste määratluses kasutatavad keelendid äratuntavad Malinowski kaasaegsete töödes, kust võib leida sõna-sõnalt lõigatud ja kokku kleebitud katkendeid. Asjatundjad kes uuendavad mõiste entsüklopeedilisi taasmääratlusi on teadlikud ainult õhk-õrnast seosest Durkheimiga. R. Fox'i kriitiiline analüüs (1944) kinnitab seost Dewey'ga. Seni pole avaldatud ühtegi arvestatavalt põhjalikku kontekstipõhist uurimust, mis lähtuks seotud ideede ajaloost ja suudaks Malinowski määratluse sisu taassiduda umbkaudu sada aastat tagasi aset võtnud akadeemilise aruteluga, millest Malinowski võttis osa.

"Tähenduse probleem primitiivsetes keeltes" on Malinowski kuulus lisand Ogdend ja Richardi raamatule, Tähenduse Tähendus (esmatrükk 1923). Põliselt poleemilise töömeetodiga Malinowski analüüsis tähendust ja, eriti kurikuulsalt, tähendusetust keelelistes suhtlemisviisides, mida ta täheldas oma etnograafilises välitöös. Trobrianderi saartel elavate inimeste suhtlemine, arvab antropoloog, on primitiivne, st nii lihtne, et teosta ühtegi funktsiooni, mida teoreetikud omistavad suhtlemisele. Nii tuvastab ta, apofaatiliselt ehk "läbi eituse", uue keelefunktsiooni, mis väärib uut terminoloogilist leiutist.

Faatiline osadus on näide sellest, kui lihtne võib olla mõiste ja kui keeruline selle määratlus. "Faatilisus" on kergestilenduv terminoloogiline tähistaja, mis on vermitud väga vanast väärismaagist. Siin võib näitlikustada erinevaid etümoloogilisi hüpoteese seoses uuritavate keelefunktsioonidega:

1. pathos - tunne, kirg, emotsioon; sympathy minus symmetry;
2. phatos - kõne; rääkimine kui tegevus;
3. phatikos - nõustumine, kinnitamine; affirmation;
4. fama - kuulsus, tuntus; vanity, renown;

Allikad

Mahaffy (1887), vestluskunsti õpik. Mis on hea vestlus?

McDougall (esmatrükk 1908), sissejuhatus instinktipsühholoogiasse. Tunne, tegevus ja mõte.

Dewey (1910), haridusfilosoofia. Kuidas mõelda?

Durkheim (esmatrükk 1912), religioonisotsioloogia. Mis on osadus?

Shand (1914), emotsioonipsühholoogiline tundmusteooria. Mis on iseloom?

Trotter (esmatrükk 1916), bioloogiline sotsiaalpsühholoogia. Mis on karjainstinkt?

Gardiner (1919 ja 1932), keeleteooria. Keele mehhaniseerumine.

Barton (1920), entsüklopeediline ülevaade. Tervitus varajases antropoloogias.

Ogden ja Richards ise (esmatrükk 1923), tähenduse mõiste analüüs. Mis on keelefunktsioonid?

Analüüs. Peripateetiline triaad ja selle olulisus Malinowski argumendi mõistmiseks. Artikli eesmärk on tutvustada olulisi allikaid ja näitlikustada nende mõjutusi faatilise osaduse määratluse põhiargumendile, et faatiline osadus ei ole tundmuste jagamine, praktiline tegevus, ega mõtete edastamine, vaid tegevus iseeneses, nagu näiteks tervitusvestlus.

Keele paatos ja sümpaatia asümmeetria

Esmasus - tunne. Keelelised tundeväljendused on ühepoolsed ja võltsid. Keeleline sümpaatia ei ole ilmtingimata aktiivne sümpaatia. Passiivsus ja ebasümmeetria - haletsus ehk kaastunne eristub sarnlemisest ehk koostundest. Ühiskondlik koosviibimine ei ole ainult emotsionaalne kohastumine.

Keele tahe ja kõne kui teguviis

Konatsioon, tahtejõud, aga ka tähelepanu (intention/attention); juhatus, õpetus, soovitus - oma tahte laiendamine, võim, teise oma kavatsusele või mõttele allutamine. Ühine tegevus ja ühistegevus, koostöö keelelised saated. Tegevuse ja väljenduse lahutamatus.

Keele ettepanek ja ideede edasiandmine

Ideede suhtlemine, reflektsioon, järjestikkus. Sõnumi sisu ja selle ülekandemehhanismid (kommunikatsioon ~ transport). Informatsioon ja uudsus. Õpetus ja mõtteharjumuste kujunemine. Üksmeelsuse saavutamine, konsensus, kollektiivne mõistus. Soovitus ja esitis (suggesioon ~ representatsioon).

Keele libastumine ja tervitusvestlus

Keelefunktsioonide teooria erandjuhtum, äsjaavastatud keelefunktsioon, mis nõuab erilist tähelepanu. Tähendusetus: referentsiaalne funktsioon "libastub", ei nõua reflektsiooni. "Sotsiaalne" keelekasutus pelgalt ühiskondlikus läbikäimises, nagu tervitused ja muidujutt. Kuulujutud on tühised ja ilmselged tähelepanekud ei ole mõtet arendavad.