Lugesin eelnevad kaks kirjatükki mõttega läbi ja koostasin nimekirja päevateesidest, mida ma peaksin või sooviksin kirjutama. Osad on otse tekstis välja hüütud, osad tuli ridade vahelt välja lugeda, ja osad on uued seosed, mis tuleks samuti mingisse plaani panna. Sellisena aga ei tasu neid kategoriseerida. Praktiline viis oleks jaotada nad (1) esmasteks ülesannedeks, mis on koheselt vajalikud lõputöö kirjutamiseks, (2) teisejärgulisteks ülesanneteks, mis võivad vajalikud olla, et kirjutada lõpuks selline töö, millega ise võiksin rahul olla, ja (3) kõlvalised ülesanded, mis on käesoleva projektiga vähem seotud ja võivad veel pikaks ajaks edasi lükkuda.
Selle ettevõtmise üle mõeldes olen tabanud, et "päevateesid" on vaste "õhtuteesidele", postitusele (millest pidi algupärase plaani järgi saama seeria), mille kirjutasin ühe ropsuga pärast sõbraga Toomemäel jalutamist. Mõte oli, et proovin edaspidigi pärast mõnda intellektuaalselt stimuleerivat vestlust panna kirja oma uitmõtted ja plaanid. See ei ole just väga sage tunne, mistõttu selliseid postitusi ei ole palju, aga nad langevad minu jaoks samasse kategooriasse kui seminarist naasemine uue usuga uurimistöö sooritamise võimalikkusesse (kõik on vaid ettevõtmise küsimus). Päevateesid kehastavad ka minu isiklikke veendumusi ja praktikaid tekstide kirjutamise juures. Minu arvates on ühe päevaga kirjutatud tekstid parimad tekstid. Inspiratsioon ei kesta igavesti. On hea, kui ta kestab piisavalt kaua, et midagigi tehtud saada. Järjest kirjutatud tekstidel on ka lugejana tajutav eriline kvaliteet. Kui tekst on kirjutatud pikkade pausidega, võivad arutellu tekkida kuristikud ja stiilis järsud pöörded. Päevad ei ole vennad.
Natuke olen mõelnud Päevateesid üldpildist, st proovinud teda ette kujutada lõpptulemusena. Kuna eesti keeles veel väga mugavaid iseavaldamisvõimalusi ei ole, jääb trükkimiseks kaks mõistlikku varianti. (A) A4 formaadis kõvade kaante vahel nagu lõputöö. Sellisena vast endale koopia. Võimalik probleem, et maht ületab selle, millele taoline formaat sobib, eriti kui trükkida ainult ühele lehe poolele, nagu lõputöödele on omane. (B) A5 külgedelt natuke maha lõigatud, spiraalköitesse ja muudetud vormindusega. Sellises formaadis annaks juba sõbrale kingiks köita. Sisu poolest saab see muidugi olema segane. Tegu on ikkagi tööprotsessi, mitte valmistulemusega. Lõpuks on eesmärk oma tantsurutiin niivõrd hästi selgeks saada, et päevateesidest endist ei pea midagi üle võtma, või siis lõigun päevateesid tükkideks, grupeerin katkendid omavahel seotud teemade kaupa ja kirjutan sileda puhtandi selle põhjal. Kui tants oleks selge saaks lõputöö ise olema päevatees. Organiseerimise ja silumise puhul pigem mitte.
Päevade planeerimise kohta võin veel lisada, et ühel hetkel hakkasid uued teemad tõepoolest otsa saama ja paljude lõikude puhul sain tuvastada, et sobiv päevakava on juba olemas. Tähendab, tegu on siiski piiritletud teemavaldkonnaga. Varasem kogemus selliste üritustega kinnitab, et igal ajal on kindel oma huvikese või teemade ringkond, milles ma mõtlen. Seetõttu on näiteks kümne aasta vanuseid kommentaare sageli pentsik lugeda, sest paljud asjad, millest kavatsesin kirjutada, jäidki sinnapaika ja tagantjärgi näen, et olin kaotanud huvi ning muutnud teemat. Tihti on mu kommentaarides aduda, kuidas uute mõistete selgeksõppimisega kaasneb varasemate käibeltminemine. Selle võib kirjutada muutuvate tundmuste arvele. Siia sobib see mõiste üsna hästi, sest tundmus on selline kõrgema järgu tunne, mille ivaks on idee. Olen blogi sirvides leidnud ennast muutmas oma suhtumisi; näiteks Jakobsonist oli mul millalgi 2014 ka üsna kõrini, sest tema mõisted muutusid päästikustavaks - ei saa neid kohates jätta hamsterdamatta, kuidas autor on ühe või teise pisiasjaga täppi pannud või mööda tulistanud, midagi väärtuslikku lisanud või midagi olulist välja jätnud.
Kuna protseduuriliste ja kõrvaliste märkuste jaoks on lõputult ruumi, kulutan mõne sõna ka järgneva päevateesikava struktuuri kohta. Ilmnes, et esmane ülesanne jaguneb umbes neljaks: vaadelda referentsiaalset funktsiooni ja "konteksti" mõistet Ogdenil ja Richardsil, Jakobsonil, ja teistel mõtlejatel, lugeda üle Jakobsoni põhiline artikkel keelefunktsioonidest (1981[1960d]), ja seedida (Re)considering lugemismärkmeid. Töö eesmärk näib sellise ülevaate järgi seisnevat selles, et selgitada Jakobsoni keelefunktsioonide skeemi põhiliste eelduste ja erinevate funktsioonide, eriti omavahel vastandatud referentsiaalse ja faatilise, kooskõla ja lahkheli võrreldes Ogdeni ja Richardsi viiteteooriaga. Selline eesmärk näib täiesti teostatavana ja ei nõua ilmtingimata metafunktsioonitantsu. Võib-olla üritan oma eesmärke tagasihoidlikuna hoida, et mitte liiga suurt ampsu võtta ja midagi saavutamata läbi kukkuda.
Ühtlasi proovin nüüdsest kasutusele võtta nummerdamissüsteemi, milles {1} tähistab referentsiaalset funktsiooni, {2} emotiivset, {3} konatiivset, {4} poeetilist, {5} metalingvistilist, {6} faatilist, ja {7} funktsiooniskeemi üldisemalt. Mõnel juhul, kui teema puudutab kahte konkreetset järjestikust funktsiooni korraga, siis nt {4,5 - midagi, mis puudutab korraga koodi ja sõnumit}. Sellisena on mul võimalik pidada silmas alternatiivset järjestust, milles teeside seeriad on järjestikku ja kogu teos algab sissejuhatustega üldisemast väljavaatest ja seejärel läbib kõik funktsioonid korrapärases järjekorras, milles peatükid järgivad enam-vähem täpselt funktsioonide Jakobsoni skeemi jõudmise kronoloogiat. Selliselt peaksid ka töö põhiallikate esinemised järgima kasvavate aastanumbrite trendi. (Märkusi teaduskirjanduse esteetikast, millest võib kunagi saada "(n) {4}". Skeemitamine ja nummerdamine käivad käsikäes.)
1. Esmased ülesanded
{1} O&R referentsiaalsus. [jja- kui materjal on blogis] Referentsiaalse funktsiooni läbivaatamisega ei jõudnud ühe päevaga väga kaugele. Kujutan ette, et selle peale võib kuluda mitu päeva kuni nädal. St tõenäoliselt pikem seeria.
{1} RJ referentsiaalne referent. [rc- kui kasutada Recoll'i paljude pdf failide peal] Referentsiaalse funktsiooni läbivaatamine Jakobsoni valitud kirjutistes. Vb 1 päev, vb rohkem. Kuna see funktsioon on läbivalt kõige esimene, on ainult loogiline tuvastada seos RJ & O&R vahel kõigepealt just selles osas. Minimaalselt võib selle põhjal lõputöös referentsiaalset ja faatilist funktsiooni võrrelda ja vastandada RJ ja Tähenduse Tähenduse vahel.
{1} O&R & RJ kontekstuaalne kontekst. [rc, jja] See ja veel vähemalt üks tiirlevad ümbel sama küsimuse - mis asub referentsiaalse funktsiooni teises otsas, kuhu viidatakse. "Konteksti" ebamäärasus Jakobsoni kirjutistes teeb vajalikuks mitmekülgse lähenemise. Kõigepealt tuleks aga läbi vaadata kõik sõna "kontekst" esinemised SW-s ja grupeerida nad mingil moel tüpoloogiaks vms. Sõltuvalt ajast ja energiast võib peale SW üle vaadata ja esinemised blogis, mis viitavad Jakobsoni konteksti tegurile, ja vahest viimaks isegi hakata uuemast kirjandusest noppima selliseid esinemisi.
{1} Informatiivne kommunikatsioon. [jja] Kraamida kokku hulk katkendeid, mis puudutavad ideede edastamise (conveying ideas) troopi. Toetust R & O&R'ile ja sild Malinowski faatilise osaduseni. Eesmärk osutada välja referentsiaalse funktsiooni ja informatiivse kommunikatsiooni kõrval võistlevaid mõisteid, millega nimetatakse voi kirjeldatakse suhtlemise "ülekande"-mehhanismi.
{7} Lingvistika ja mis? "Linguistics and poetics" (Jakobson 1981[1960d]; 2021[1960d]) [pdf- kui materjal on netis/kettal] veel kord üle lugeda ja vaagida. Kuulub esmaste ülesannete hulka, sest inglisekeelsest originaalist võib veel leida midagi, mis on kümne aasta jooksul kahe silma vahele jäänud, ja eestikeelse tõlkega tuleks võrrelda selleks, et oma eriterminoloogiat proovile panna. (Näiteks faktori/teguri ja kommunikatsiooni/suhtlemise/edastamise vahel on mõnikord päris raske valida.)
{7} Jakobsoni üle järelemõtlemine / Jakobsoni ümberhindamine / Jakobsoni ülekaalutlemine / Jakobsoni taas tähelepanemine / Jakobsoniga jälle arvestamine / Jakobsoni veel kord läbimõtisklemine / Jakobsoni ülevaagimine / Jakobsoni veel kord läbivaatamine / Jakobsoni taasvaatlus / Jakobsoni uuesti üle mõtlemine / Jakobsoni seisukoha muutmine / Jakobsoni ümberpaigutamine. [jja] Postitus (Re)considering Roman Jakobson lugemismärkmetega on väga pikk ja nõuab kaua seedimist. Sellega tasuks siiski varakult pihta hakata, sest jalgratast ei ole mõtet leiutada, võib ka kaasvõitlejatele toetuda. Teos ise on viimane sõna Jakobsoni teemal ja oma lugemismärkmetes löön pikalt skeemitantsu.
2. Teisejärgulised ülesanded
{1} RJ kognitiivne kognitiivsus. [rc] See puudutab küll referentsiaalset funktsiooni, kuid ei ole paljas sünonüüm. Jakobson käsitleb võrdlemisi sageli keele ja mõtlemise seoseid, kus esineb see termin. Minu praeguste eesmärkide jaoks ei ole ehk tarvilik, aga ühel hetkel tuleks see korraga läbi vaadata. On seotud alateadvuse teemaga, millest ta kirjutas ehk isegi rohkemki kui mõtlemisest, ja üsna huvitavaid asju (teadvus ~ veekogu on üks põnev kujund, mida ta puudutas Peirce'i või Sapiriga seoses).
{2} O&R & RJ emotiivne emotiivsus. [jja, rc] Kui kõige otsesem tee on läbi referentsiaalse funktsiooni, siis on ülejäänud funktsioonide samavõrd põhjalikult käsitlemine teisejärguline, võib edasi lükata. Samas avastasin, et mul on iga teise funktsiooni jaoks tööpäev planeeritud, aga emotiivse jaoks mitte. Õigupoolest tuleks mõlema (O&R & RJ) käsitlused läbi vaadata. Filoloogide oma selle pärast, et nad esimese ropsuga grupeerivad kõik mittereferntsiaalsed funktsioonid või mittesümboolilised mõjud emotiivse alla ja ajapikku eristavad vahelduva eduga konatiivset ja poeetilist. Lingvisti kasutus tuleks üle vaadata, sest tema "füsiognoomilised tunnused", "emotsionaalne värving" tuleks kõik kokku kraamida.
{2} Emotiivne Martypäev. [pdf] Emotiivse funktsiooniga seoses on korraga raske mitte Anton Marty'd nimetada, nagu Jakobson tegi oma märkuses, ja väga kerge minna teda nimetades mööda sellest, mida ta kirjutas, sest ta kirjutas seda saksa keeles (vt Marty 1908). Ainsad edasiliikumisvõimalused siin näivad olevat automaattõlkega jändamine või inglisekeelsete arvustuste, kajastuste ja kasutuste kokkukraamimine. Sellist kirjandust näikse olevat, nt grammaatika ja semantika ajaloo vallas, aga see juhatab Franz Brentano ja varajase fenomenoloogiani ning sealt omanäolise aristoteliaanluseni. Igal juhul paras tükk pusimist, mis on seda tänuväärsem, mida keerulisem ta on.
{3} Konnatiivad? [jja] Konatiivne on funktsiooniskeemi õnnetuim funktsioon. Temast on kõige vähem kirjutatud, niiet kõik tuttavad autorid tuleb läbi vaadata, et selle kohta midagi sisukat öelda, ja mul endal ka - selle nummerdatud plaani järgi - on kõige vähem küsimusi konatiivse funktsiooni kohta. Päritolu tuleks üle vaadata, O&R seletustest senssi meikida, RJ leitud kasutusi luulest tuleks üle käia, mõned pisemad küsimused veel ja ongi bingo-bango konnatango.
{4} RJ poeetiline poeetika. [rc] Ka see funktsioon tuleks üle vaadata SW-s tervikuna, sest veel ei ole ma seda üritanudki. Kahtlustan väga palju sorimist ja luulekatkendeid, et leida midagi teoreetiliselt huvitavat. Sellegipoolest oleks hea kui oleks selge kronoloogiline ülevaade poeetilise funktsiooni arenemisest Jakobsoni elutöö kestel. Võib juhtuda, et mõned isegi üsna lühikesed artiklid (Dominant, Mis on luule?, jne) võivad ise terve päeva võtta. Poeetikasse ja esteetikasse võib ära uppuda.
{4} O&R poeetika. [jja] Esmatähtis on muidugi viia kokku need otsad, kus RJ ja O&R näivad kõige enam ühel lainel, aga nende luule- ja kunstiteooriad, kus esinevad samad ja seotud funktsioonid, väärivad eraldi tähelepanu. St tuleks vaadata ka Tähenduse Tähendusest kaugemale vähemalt Richardsi kirjutistesse. Kuna see on lähedalt seotud, võib siin käsitleda ka nende suhtumisteooriat ja emotsiooni-esteetikat ning kunsti publikule orienteeritust (Richardsi kirjanduskriitika-teooria on küll täitsa omas võtmes faatiline).
{4,5} RJ kood ja sõnum. [rc] Neid tuleks käsitleda koos, sest nad on omavahel tihedalt seotud teoreetilisel taustal - sarnasus ja järjestikkus, valik ja kombinatsioon, igasugused teljed ja topelstruktuurid jne. Mõlema esinemised kokku kraamida, kasutustest huvitavaid näiteid tuua, nende ühendusviisidest tüpoloogia moodustada, jne. Metalingvistilise funktsiooni kohta ta ise ei kirjutanud väga palju, ning osa sellestki sulab ühte tema tõlketeooria ja Peirceiaanlusega. Samuti oleks kena siin võrrelda Jakobsoni kasutust Inglise ja Ameerika kommunikatsiooniteoreetikutega, kellelt ta need mõisted laenas. Seose toimeloogika jääb aga kas Saussure või mõne poolakast lingvisti kilda. ("Jakobsoni Saussure" eraldi.)
{5} O&R määratlemisteooria. [jja] Isiklikult uus, aga mitte ebahuvitav. Olen määratlemisteooriast kui sellisest juba mõnda aega huvitatud ja talletanud häid katkendeid nt Iamblichuselt ja Kantilt. Oleks äge lõpuks seostada E. R. Clay "määratlemistöö" mõistega - tema enda määratlused oleksid ka huvitavaks näiteks terminoloogilise leiutamise deemoni mõistustlaostavast kätetööst.
{5} Seitset tüüpi (M/C)'d. [pdf] "Vähem kui seitset tüüpi refleksiivsust" (Dasgupta 1975) vajab eraldi päeva. See on alla kümne lehekülje nummerdatud teese, aga vahi millist ajuakrobaatikat India keeleteadlane vehkis. Mul on postituse päisesse pilt ammu soojas ja mitu korda olen artiklile linkinud, aga tema läbimõtlemine ja kommenteerimine on ürituse laadis ettevõtmine. Isiklikult mulle ei imponeeri Seitset tüüpi laadis raamatud, aga sellele artiklile teen erandi. Lühidalt, see on nii magus vaimutoit, et hoiaks külmikus hiljemaks.
{6} O&R faatika. [jja] See hõlmab eelkõige neid katkendeid, mille tuvastasin eelnevatel lugemistel, ja sellel, mida Richards pakub hilisemates teostes. Tähenduse Tähenduses on muidugi veel faatilisi momente, aga ainult teose esimeste leheküljede ümberjutustamine ei ole enam paeluv. Võib ka minna sügavamale ja kaardistada autorite endi sotsiaalseid sentimente, mis esinevad nende tekstis (nt kaebused valetava lihtrahva üle), või arendada nende endi välja pakutud sotsiaalseid aspekte mingis suunas.
{6} Funktsionaalsed vaarikad. [pdf] Läheneb juba kõrvalise uitmõttte territooriumile, aga täielikuma skeemi-ülevaate jaoks oleks ehk kasulik sooritada selline haljutus, et võrrelda Jakobsoni ja Malinowski faatilise troope "Faatilise osaduse" alasektsioonis (1945[1923]: 313-315) ning üritada jakobsoniaanlikku parafraasi antropoloogi põhilistest väidetest faatilisuse kohta. See nõuab sügavat nuputamist.
{7} Organon. [jja, pdf] Taaskülastada Karl Bühleri mudelit. Saab veel ühe või mitu skeemi neile lehekülgedele ja teha ülevaade Bühleri funktsioonide põhilistest tunnustest. Siin on kohane appi võtta Alan Gardineri kajastus Bühleri ettekandest, sest Jakobson ise Bühlerit väga sageli ei näi kasutavat (võin siinkohal eksida). Igal juhul oleks korralikku ülevaadet sellest skeemist vaja arvesse võtta.
{7} Krüptanalüütiline. [jja, rc] Kuna see on nii olulisel kohal mu argumentatsioonis kuusnurkse skeemi kohta tuleks üle vaadata kõik konkreetsed kirjakohad, kus ta esitab selle mudeli. Tuleb kontrollida, kas ma ikka mäletan asju õigesti või olen endale ette kujutanud, kuidas Jakobson asjast kirjutas. Teemasse läheb ka pealtjälgija ning -kuulaja koht kommunikatsioonimudelis, et metakanal (meta-channel). Veel üks asi, mida olen pikalt edasi lükanud. Tasuks üle vaadata ka Rueschi tähelepanekud observer'i rollist Grinkeri (1956) kogumikus, mida Jakobson oli sirvinud. Võib-olla kaaluda ka Jakobsoni biograafiat ja koostööd Ameeriklastega. Vaadata sisse ka pluripersonaalsusesse.
{7} Täitsa Locke'is. [jja] Kuna O&R märgimudel on väga sarnane Locke'i ja skolastikute omaga, tasuks ehk teha põgus läbisõit seitsmeteistkümnenda sajandi lõpust ning klopsida kokku ülevaade Locke'i semiootikast ja võrrelda seda O&R omaga. Seotud kõrvaline ülesanne on vaadata läbi ühe kirikuteenri essee märkidest, mis oli kirjutatud vastusena Locke'ile (EBSCO's üks varajasemaid inglisekeelseid sissekandeid semiootikas). Iseasi, kas jõuab Locke'i allikateni, kellest sekundaarkirjanduses on huvitavat, aga esialgu veel võõrast, kraami.
{7} Funktsiooni, tunnuse ja teguri tänavad. [rc] Lihtne kolmeosaline ülekontroll, kas SW ülekammimine annab emma-kumma kohta veel midagi huvitavat. St kõigist võiks koostada tüpoloogia. Funktsioonide osas skeemil olevatega ekvivalentsetest ja neist, mida skeemil pole (regulatiivne, maagiline, poliitiline, jne), erinevastest keele foneetilistest jm tunnustest (feature), ideaalis nii, et neid saaks funktsioonidega kokku sobitada, ja erinevat laadi teguritest (factor), sest Jakobson ei kasuta seda sõna alati samas tähenduses. Põhjalikkus.
{7} O&R märgiolukord. [jja] Nende märgisituatsiooni mõistet võiks võrrelda "kommunikatsiooniakti" omaga. Ka seos Malinowski "situatsioonikontekstiga" vajab sissevaatamist.
{7} Einstellung. [jja] (Re)considering tõi selle küsimuse üles. Tuleks eraldi sisse vaadata, kunagi ka gestalt-psühholoogiasse. (Vb ka Husserlisse, kes teab.)
3. Kõrvalised ülesanded
{1} Ellipsise mitteverbaliseerimine. [JJA] Need on osad referentsiaalse funktsiooni konteksti-puntrast. Ellipsis on kontekstuaalse viite tüüp ja mitteverbaliseerimine Jakobsoni tähenduses on kontekstis esineva referendi mitte-nimetamine.
{1} Ostensioon. [pdf] Remo Gramigna artikkel, milles Jakobsonile pöörati küllaldaselt tähelepanu. Hea näide sellest, kuidas ühest konkreetsest mõistest saab kena ülevaate kirjutada.
{2} Ekspressiivne ekspressiivsus. [pdf] Oleks vaja lõpuks läbi töötada need vähesed artiklid, mis on sisse pildistatud, miski 1950ndate konverentsi teesidest, kus Jakobson ja Susanne Langer sattusid samade kaante vahele.
{2} Mittesümboolsed mõjud. [jja] Ogdeni ja Richardsi mõiste tuletas meelde Herbert Blumeri (1936) artikli, milles suhtumine ja funktsioonid ristuvad.
{4} Lingvistika ja kuhu?. [pdf] Lugeda I. A. Richardsi artiklit "Linguistics into poetics" (1974).
{4} Seltsimees Aljagrov. [pdf] Taaskülastada Jakobsoni artiklit "Aljagrovi kirjadest" (1979c) ja zaum-luulet.
{4} Langeritõbi. [jja] Taaskülastada semiootilisi küsimusi Susanne Langeri teoses Filosoofia Uues Võtmes (1956[1942]).
{4} Don Mukařovskýuan. [jja] Taaskülastada Jan Mukařovský poeetikat ja esteetikat.
{4} Kunstivõte. [pdf] Vaadata üle mu enda "Reply to "Art as Technique"".
{4} Grammitikk. [rc] Sorida läbi mida Jakobson kirjutab grammaatilisusest (grammatical)
{4} Artifice. [jja, rc] Uhh, hullumaja puhvet.
{4,5} Keele/kõne-teooria. [jja] Jakobsoni koodi/sõnumi arutlusele lisaks Alan Gardineri argumendid (1932).
{5} Metakommunikatsioon. [jja] Taaskülastada Jurgen Rueschi ja Gregory Batesoni metakommunikatsiooniteooriat, eriti kodifitseerimisjuhiste osas.
{5} Translatsionism. [pdf] Vaadata sisse Jakobsoni märgi- ja tõlketeooria äärmuslikesse arengutesse (Osimo 2008).
{6} Faatiline kontekst. [pdf] Künda üle oma kirjutis faatilise funktsiooni kujunemisloost (Rebane 2021b), otsida välja tolgendavad otsad.
{6} Vaarikad. [pdf] Vaadata üle oma eestikeelsed kirjutised Malinowski faatilisest osadusest (Rebane 2019, 2020), otsida kokkupuudepunkte Jakobsoniga.
{6} Jakobsonieelne faatika. [pdf] Seedida pikemas seerias enda koostatud tsitaadiraamatut Malinowski ja Jakobsoni vahelistest faatikatest.
{6} Tervitused. [pdf] Käia üle väike kirjatükk, mis sarnaneb Malinowski faatilise osadusega (Barton 1920) ja mis ilmus Boris Malinowskiga ühiste kaante vahel ühes teaduslikus entsüklopeedias.
{6} Faatiline kes? [jja] Koguneda kokku kõigil inimtüüpidel või olenditel, keda on kunagi faatiliseks sõimatud. Erik Kõvamehe soovitusel võiks saada kirjatükiks pealkirjaga "Who you callin' a phatic?"
{6} Mõtteid keelest. [pdf] Vaadata veel kord üle Alan Gardineri (1919) ja Malinowski kiri, jutustada ümber.
{6} Noh?. [pdf] Jakobson võttis Dorothy Parkeri lühijutust "Newlyweds" ainult nohhitamise, aga kogu lugu saab lugeda faatilisest seisukohast.
{6} Faatiline misasi?. [jja] Koguda kokku kentsakamad näited sellest, kuidas midagi on faatiliseks nimetatud (faatiline purskkaev, faatiline mikrofon, jne).
{6} Faatiline tähelepanu. [jja] Kuna Jakobson tutvustas selle mõiste faatikasse, vaadata üle kuidas on faatilisuse mõistet kasutatud tähelepanuga (attention) seoses (nt Paul Virilio phatic image).
{6} Mõistlikult rääkiv lind. [jja] Lugeda lähedalt John Locke' anekdooti rääkivast linnust.
{6} Kommunikatsiooniraadius. [jja] Vaadata üle mida Jakobson ja Sapir sel teemal pakuvad.
{6} Hüperfaatiline. [pdf] Taaskülastada oma kirjutist hüperfaatilisusest ja Richard Fiordo skeemidest.
{6] Ebaisikulisus. [pdf] Ebaisikute (nonperson) teemat olen pikalt edasi lükanud, endiselt tundub paeluv.
{6} Va' vadistaja. [jja] Vaadata näiteid "faatilisest" keelekasutusest, mida olen täheldanud eestikeelses ilukirjanduses.
{7} Kuuest üheksani. [pdf] Taaskülastada oma käsikirja unes nähtud kujutisest. Ühtlasi, mida kirjutas Iraani naisterahvas Tallinna Ülikoolist, kellele saatsin seda lugeda.
{7} Autoga ise. [pdf] Taaskülastada oma kirjutist autokommunikatsioonist (Rebane 2018), leida praod, hakata täitma.
{7} Permanentne dünaamiline sünkroonia. [jja, pdf] Liiga suur töö, et selle peale tahaks mõeldagi.
{7} Vene vormimine. [jja] Tutvuda uuesti vene vormikoolkonna tekstide (Väljataga 2014) lugemismärkmetega.
{7} Põlev funktsiooniskeem. [pdf] Võtta lõpuks käsile Philip Wheelwright'i (1954) raamat sümbolismist kirjanduses ja võrrelda tema skeeme enda omadega.
{7} Kommunikatsionaliseerimine. [jja] Jakobsoni keelefunktsiooni skeemi vaatlemisest kommunikatsioonimudelina ja selle rakendamine märgiolukordadele, mis ei ole suhtlussituatsioonid.
{7} Hallid metafunktsioonid. [pdf] Vaadata sisse, mida M. A. K. Halliday metafunktsioonid täpselt endast kujutavad.
{7} Jakobsoni Saussure. [rc] Vaadata üle kõik mainimised ja panna kokku üldpilt, mida Jakobson Saussure kohta üldse rääkis.
{7} Inkommunikatiivsed funktsioonid. [jja] Lahata sarnasusi Jakobsoni keelefunktsioonidele E. R. Clay mõistestikus.
{7} Intro- ja ekstroversiivne. [rc, jja] Taastutvuda nende mõistetega ja selgitada enda jaoks, kuidas ma olen neid valesti kasutanud.
{7} Multifunktsionaalsus. [pdf, jja] Permanentsest dünaamilisest sünkrooniast ainult see osa mis puudutab otseselt keelefunktsioone.
{7} Läbitoimimisest. [jja] Taaskülastada ja paremini põhjendada interkatsiooni ja läbikäimise eristust Carr'i (1923) põhjal.
{7} Teie. [pdf] Martin Buber.
{7} Bio- ja ethotriaadilisus. Selgitada Thure v. Uexkülli ning Burgoon & Saine triaade.
{7} Lotmani Jakobson. Lugeda Lotmani eestikeelset memuaari Jakobsonile (1983).
{7} Va' mihkeldaja. [jja] Vaadata läbi eestikeelsest ilukirjandusest üles korjatud funktsioone puudutavad keelendeid.
{7} Tähenduse tähenduse tähendajad. [pdf] Vaadata sisse Tähenduse Tähenduse arvustustesse.
{7} Morrise ekskursioon. [pdf] Lugeda Charles morrise peatükki diskursusemoodidest.
{7} Jakobsoni alateadvus. [rc] Vaadata üle kohad kus Jakobson käsitleb alateadvust.
{7} Seitsmes tegur. [pdf] Taaskülastada "mõju" küsimust kommunikatsiooni uurijale (Ruesch 1953).
{7} "Märk" märgina. [jja] Kraamida näiteid sellest, kuidas semiootikaalases kirjanduses kasutatakse sõna "märk".
{7} Endastamine. [jja] Idiomorfitseerimise (idiomorphization) seos koodiga.
Osad teemad, eriti lõpus, on päris kindlasti ülearused ideeseemned kirjutiste jaoks kaugemas tulevikus. Küll aga on nüüd võimalik keskenduda põhilisele ja ka näiteks (Re)considering loengumärkmete puhul kõigega korraga tegelemise asemel jagada vastavad arutelud siin välja pakutud teemade alla. Tähendab, esimeses tükis valimatult õhku visatud ideed on nüüd justkui korrastatud süsteemiks, mida saab hakkama täiendama.
Mõtlesin vahepeal ka tervikteose potentsiaalsest arengust. Uurimispäevikust, Päevateesid keelefunktsiooniskeemidega mihkeldamisest, võib saada lõputöö, Jakobson's scheme of linguistic functions in light of Ogden and Richards' The Meaning of Meaning, millest omakorda võib saada Sissejuhatus funktsionaalsesse keelesemiootikasse / An introduction to functional semiotics of language. Vot see oleks märgikasv! Jäin mõtlema ka selle üle, et ülesannete jaotus ei vasta mitte neile tulemitele, vaid nendevahelistele ümberkirjutamistele: korrastamata uurimispäevik peaks esmaste ülesannete täitmisega saama lõputööks, aga edasi läheb samm untsu. Võib-olla võib teisejärgulised ülesanded jätta magistritööks ja kõrvalised ülesanded doktoritööks. Alles seejärel võiks mõelda õpiku koostamisest. Siinse põhjal ütleks küll, et mõne eesmärgi poole on veel väga pikk teekond ees.
0 comments:
Post a Comment