·

·

Filmisemiootika


Juri Lotman - Filmisemiootika. Varrak, 2004. 173 lk

Lotmani filmisemiootika monograaf avaldati originaalis aastal 1973. Algus on huvitav, selgitab märgi tähendust ja filmikunsti ajalugu, kuid kisub peagi keeruliseks ja tõestab, et lingvistiliste terminitega filmi meediumi analüüsimine tekitab mitmeid conundrumeid (filmikeel, montaaž, etc). Empiiriliste vahenditena esitleb kaadreid mitmest filmist (sh ka maali Õuedaamid, mis on Universe of the Mindi kaanepildil). Raamatut lõpetavas peatükis analüüsib ta 1966. aasta Briti filmi Blow-Up, mis tema sõnutsi pöördub tagasi Eisensteini traditsiooni poole (mida ta korduvalt raamatu vältel ülistab taevani). Selle filmi vaatasin läbi ja raamatus sama peatükini jõudes veerisin Lotmani kirjeldusi samaaegselt filmisündmusi jälgides (vahel nende toimumist oodates, sest see on üpris aeglase sündmustikuga film). Inglise keeles avaldati see teos 1976. aastal, aga suurt mõjujõudu sellel filmikriitikas ei olnud. Pärna referaadist sain teada, et seda on mainitud ühes filmiteooria sissejuhatuses ja on öeldud vaid seda, et Lotman oli TMK aktiivseim liige ja filmisemiootika püüdis kinoanalüüsi integreerida laiemasse kultuuriteooriasse, olles vormikoolkonna (Russian Formalists) kaja. Pärn ütleb kokkuvõtvalt: "Vaatamata kesisele retseptsioonile (ka Eestis) sisaldab Lotmani filmikeeleteooria siiski mitmeid olulisi aspekte, milleta ei oleks võimalik ammendavat kinokeeleteooriat üles ehitada." Ilmselt võtan hoogu ja loen seda peagi uuesti, Lotmani sõnavara pärast. [Teistkordne lugemine].

0 comments:

Post a Comment