A Critical and Cultural Theory Reader. 2nd Edition. Edited by Antony Easthope and Kate McGowan. Open University Press, 2004. 287 lk
See on lugemik, mis sisaldab peaaegu kõiki tuntud nimesid kellega esimesel semestril tutvusin ja ka nimesid, kellega edaspidi pean tutvuma. Erinevalt köitest Culture Theory, mis sisaldas sekundaartekste, sisaldab käesolev primaartekste ehk autorite endi tekstidest mõistlike pikkustega katkendeid, mis annavad aimu nende huviorbiidist ja kirjastiilist. Raamat on jagatud sektsioonideks, millest esimene on kohe semioloogia (Saussure, Barthes, Macherey, Eco, MacCabe). Teine osa on ideoloogia (Marx, Engels, Althusser, Beauvoir, Said, Bhabha, Žižek), kolmas subjektiivsus (Freud, Lacan, Fanon, Kristeva, Foucault), neljas lühike ja ainult Derridat sisaldav
"Difference", viies sugu ja rass (Gixous, Mulvey, Mercer, Rajan, Butler) ja viimaks postmodernism (Lyotard, Baudrillard). Erinevad autoris on panustanud ka erinevatesse diskursustesse, aga ma ei näinud mõtet Barthesi või Derrida nime korrutada.
Raamatut on raske lugeda. Iga peatükk on erinevalt autorilt, erinevast ajastust ja erineva käsitlusega erinevast teemast, mis teeb sellest väga mõru kompoti, mida korraga läbi lugeda on raske - väga palju läheb lugedes kaduma ja keerulisemad artiklid jäävad arusaamatuks. Siiski oli nii mõnigi lõik huvitav, lausa pinevalt põnev. Esimest korda lugesin Saussure mõtteid ehk väljavõtet üldlingvistika kursusest. Foucaulti tekstides tajusin jälle seda Foucaultilikku sõnavara (nüüdseks olen juba rohkem harjunud sellega). Ja kõige rohkem meeldis postmodernismi osa: Baudrillard simulaakrumitest; Lyotard inimese lõpust; Derrida surmast jne. Kokkuvõttes selline lugemik, mida paari aasta pärast mõistaksin palju paremini, aga vähemasti olen nüüd alguse teinud (seda mõtet hellitan siin lugemisblogis tihti).
0 comments:
Post a Comment