| Märgi ja märgisüsteemide probleem ja vene kultuuri tüpoloogia XI-XIX sajandil | · | The problem of sign and sign systems and the typology of Russian culture in the 11.-19. centuries |
Isegi pealkiri ei näe inglise keeles õige välja, aga ega's midagi, hakkame pihta. Nagunii esimese ropsuga puhast kulda ei saa teha.
| Eelnevalt määratleti kultuuri kui mittepäriliku informatsiooni kogumit, kui inimkonna või teatava kitsama kollektiivi - rahvuse, klassi vms - jagatud mälu. Sellest järeldub, et meil on õigus käsitleda kultuuri moodustavate tekstide summat kahel tasandil: kui teatud sõnumeid ja kui koode, mille abil see sõnum tekstis dešifreeritakse, realisatsiooni. (Lotman 2010d[1970]: 36) | · | Culture was previously defined as the sum of all un-inheritable information, as the shared memory of humanity or a certain narrower collective - nationality, class, etc. It follows that we are entitled to handle the sum of texts that constitute culture on two levels: as specific messages and as codes with which this message within the text is deciphered. |
mittepärilik ··· Minu esimene pakkumine, "uninheritable" on kahtlane, sest siin võis algupäraselt olla "mittegeneetiline" (non-genetic) vms.
kitsam ··· Siin on ka "narrower" kahtlane. "Kitsas kollektiiv" on paras sovietism - rahvus või ühiskonnaklass ei ole väga kitsas kildkond.
õigus käsitleda ··· Otse "have a right to deal with" vms oleks kohmakas. "Entitled" on natuke õiguslik, aga ehk sobib.
teatud sõnumid ··· Kuna eelmises lauses juba esines "certain" (kah paras sovietism), panin siia "specific", mis tähendust väga ei muuda, võib-olla isegi parendab - need on kindlad sõnumid, mille abil ülejäänud sõnumeid, mis moodustavad kultuuri, dešifreeritakse.
| Kultuuri käsitlemine sellisest vaatepunktist veenab meid võimaluses kirjeldada kultuuritüüpe kui erilisi keeli ja muudab järelikult võimalikuks rakendada nende puhul meetodeid, mida kasutatakse semiootiliste süsteemide uurimisel. Tuleb siiski märkida, et reeglina vajavad erinevate kultuuride tegelikud tekstid dešifreerimiseks mitte ühte teatavat koodi, vaid keerulist koodide süsteemi, mis on vahel hierarhiliselt organiseeritud, vahel aga tekib erinevate lihtsamate süsteemide mehhaanilise ühendamise tulemusel. (Lotman 2010d[1970]: 36) | · | Handling culture from such a viewpoint convinces us of the possibility of describing types of culture as special languages and makes it possible to apply to the methods used in the study of semiotic systems. Still it must be noted that, as a rule, the actual texts of different cultures require not a only a specific code but a complex system of codes, which is sometimes hierarchically organized but other times arise as a result of the mechanical incorporation of different simpler systems. |
teatav kood ··· Siin sai jälle teatavast koodist spetsiifiline kood.
vahel/vahel ··· Panin sometimes ja other times, et vähendada liiasust.
tekib ··· Arise otse sõnastikust, minu arvates sobib.
erinevate lihtsamate süsteemide mehhaaniline ühendamine ··· Variandiks võib olla ka "the mechanical conflation/connecting/coupling/joining/unification of distinct simplistic systems".
| Ometi toimib selles keerukas ühtsuses üks kodeerivatest süsteemidest paratamatult domineerivana. See on seotud sellega, et kommunikatiivsed süsteemid on samaaegselt ka modelleerivad ja et kultuur, ehitades maailma mudelit, ehitab samaaegselt ka iseenda mudelit, rõhutades mingeid oma osiseid ning jättes teised ebaolulistena kõrvale. Sel moel võib uurija üht või teist teksti käsitledes leida selles keerulise kodeerivate struktuuride hierarhia, aga kaasaegne, olles süsteemis osaline, kaldub seda taandama ühtsele struktuurile. Seetõttu osutub võimalikuks, et erinevad sotsiaal-ajaloolised kollektiivid loovad või mõtestavad ümber tekste, valides keerukast struktuursete võimaluste komplektist sellise, mis vastab nende maailmamudelile. (Lotman 2010d[1970]: 37) | · | Yet one of the codifying systems inevitably acts as a dominant in this complex unity. This has to do with the fact that communication systems are simultaneously modeling systems and culture, building a model of the world, simultaneously builds a model of itself, emphasizing some parts and leaving others aside as irrelevant. In this way the researcher may find, while dealing with one text or another, a complex hierarchy of coding structures but a contemporary, as a participant in the system, tends to reduce it to a monolithic structure. Thus it turns out that different socio-historical collectives create or re-imagine texts, selecting one from a complex ensemble of structural possibilities that corresponds with their model of the world. |
ehitab ··· Siin võib olla ka constructs.
kodeeriv ··· Coding?
ühtne struktuur ··· Kasutasin siin sõna "monoliitne", mitte "unified" või "uniform", sest see arutelu meenutab tugevasti Jakobsoni keele monoliitsuse hüpoteesi lammutamist.
osutub võimalikuks ··· Jätsin ainult osutumise, "it becomes possible" oleks lihtne, aga possibility juba esines eelmises lõigus ja esineb ka järgnevas lauses, kus teda on kindlasti vaja.
mõtestavad ümber ··· "Mõtestamisele" ei meenugi vastet.
| Siiski on kultuurid kommunikatiivsed süsteemid ja inimkultuuri luuakse toetudes sellele kõikehaaravale semiootilisele süsteemile, mida endast kujutab loomulik keel. Seetõttu võib kultuurikoodide klassifikatsiooni aluseks aprioorselt võtta nende suhte märki. Sealjuures võimaluste komplekt, millest ehitub üks või teine kultuuriline maailmamudel, ammendub semiootilise süsteemi invariantsete elementidega (süsteem, mida moodustavate elementide hulk on piiramatu, ei või toimida infokandjana, aga see on vastuolus kultuuri definitsiooniga). (Lotman 2010d[1970]: 37) | · | Still, cultures are communication systems and human culture is created by relying on that all-encompassing semiotic system that is natural language. Because of this, the a priori basis of classifying cultural codes can be found in their relationship with signs. Furthermore, the ensemble of possibilities, out of which one or another cultural model of the world is built, is exhausted by the invariant elements of the semiotic system (a system composed of an unlimited set of elements cannot operate as a transmitter of information, but that would be in contradiction with the definition of culture). |
kommunikatiivsed süsteemid ··· Näeb välja nagu mõeldi, et kultuurid on kommunikatsioonisüsteemid. Otse "communicative systems", aga siis kõlab nagu kultuur on süsteem, mis ise kommunikeerib.
toetudes ··· Võib ka "with support of" vms.
aprioorselt võtta ··· Kas see peaks olema "à priori"? "Võtmist" ei oska siia sisse sobitada - midagi stiilis "we can take" oleks kohane, aga hetkel ei leia sobivat viisi. Võtmisest sai mul leidmine.
sealjuures ··· Sõnastik andis "therewith" - ise ei oskaks sellist sõna oma lauses kasutadagi - arhailine ja formaalne. Tõlkisin selle ümber, justkui see oleks "veel enam" vms.
komplekt ··· Ülal andsin "ensemble", aga mida siin silmas peetakse on tõenäoliselt "kimp" (bundle) või "hulk" (set). A la "võimalustekimp".
ammendub ··· Otse on "exhausted", aga tähendust järgides võib olla ka "on piiratud" (is limited to).
infokandja ··· Esimese ropsuga sai "carrier of information", aga mõeldakse ikkagi ülekannet, mitte lihtsalt kandmist.
| Kuivõrd erinevatel ajalooetappidel domineerinud sotsiaalsed jõud lõid oma maailmamudeli konfliktsetes olukordades, ammutas iga uus etapp kultuuriloos sellest inimühiskonna kommunikatsiooni tingimuste poolt ettekirjutatud võimaluste kogumist kontrastseid printsiipe. Aga kuna nende printsiipide kogum on lõplik, siis on domineerivate kultuurikoodide järgnevuse ajalugu samas ka märgisüsteemide struktuursetesse printsiipidesse üha põhjalikuma süvenemise ajalugu. (Lotman 2010d[1970]: 37) | · | Insofar as the dominant social forces in different stages of history created their models of the world in situations of conflict, every succeeding stage in cultural history derived contrasting principles from this assemblage of possibilities prescribed by these conditions of communication in human society. But as the aggregate of these principles is finite, the history of the succession of dominant cultural codes is simultaneously the history of the increasing deepening of the structural principles of sign systems. |
domineerinud ··· Ka ülal läks korra nii, aga siin sai domineerimisest "dominant", mis võib olla kohane, sest see on Jakobsonist kolmekümnendate keskel täitsa semiootiline mõiste.
maailmamudel ··· Muutsin ainsuse mitmuseks, sest eeldatavasti lõid erinevad ajalooetapid erinevaid maailmamudeleid, ühte asja ei saa nagu mitu korda luua ja taasloomisest pole siin juttu.
konfliktsed olukorrad ··· Otse "conflicting" oleks "vastuolus", aga mõeldakse eeldatavasti olukorda, milles toimub (sõjaline) konflikt.
uus etapp ··· Minu tõlkes sai sellest "järgnev ajajärk", sest "new phase" ei kõla väga hästi (uus mille suhtes?).
kogum ··· Kui "komplekt" oli mul ennist "ensemble", siis "kogumik" vasteks "assemblage" jätkaks seda liini. Tagantjärgi võib igale poole muidugi "bundle of possibilites" panna kui on ühtlust vaja.
inimühiskonna kommunikatsiooni tingimused ··· Peab silmas vist "konfliktset olukorda", aga see kõlab nagu need oleksid mingid konkreetsed tingimused, mis rakenduvad inimestele, aga mitte loomadele nt. Üleüldse on "inimühiskonna kommunikatsioon" natuke pentsik, nagu ühiskond tervikuna oleks suhtleja.
põhjalikum süvenemine ··· Pole head aimu, mida see peaks tähendama. Andsin enam-vähem suvalise tõlke.
| Juba meie argikujutlustes võib märgata seost tähenduse ja väärtuse mõistete vahel. Öeldes "See on oluline sündmus" või "Ärge pöörake tähelepanu, see ei tähenda midagi", kinnitame sellega, et "tähenduse omamine" on meie teadvuses sünonüümne "väärtuslik olemisega" või koguni "olemas olemisega". Sel moel võib seda või teist sündmust erinevalt hinnata, sõltuvalt sellest, kas tegu on pelgalt materiaalse elu faktiga (mitte-märgiga) või omab ta veel mingit täiendavat sotsiaalset (märgilist) mõtet. Selle argifakti taga peitub vägagi tõsine asjaolu. (Lotman 2010d[1970]: 38) | · | The connection between signification and significance can even be noticed in our casual imaginations. By saying "this is an important event" or "don't pay any attention, it doesn't mean anything" we affirm that "having meaning" is synonymous in our consciousness with "being valuable" or even "existing" as such. In this way any event can be judged differently depending on whether we're dealing with a fact of merely material life (non-sign) or if it also has some supplemental social (semiotic) purport. |
argikujutlus ··· No mis asi see veel on? Otsetõlge, ei oska midagi paremat pakkuda. Palju parem oleks kujutluste asemel keelele viitamine, aga mis teha.
tähendus/väärtus ··· "Meaning" ja "value" asemel need inglisekeelsed sõnad, mis ka otseselt sarnanevad üksteisega.
olemas olemine ··· Esimene mõte oli, et vaste võiks olla lihtsalte "being", aga see "as such" annab vast kenasti edasi asja mõtte.
see ja teine ··· Andsin "igasugust", sest "this or that" või "one or other" ei kõla nii väga hästi.
märgiline ··· Otsevastet pole. Jube tahtmine oli anda vasteks "sign-ificant", et rõhutada vastandit märgiline ja mitte-märgiline.
sotsiaalne mõte ··· Ühiskondlik "thought" või "idea" ei mängi välja, aga "purport" ehk sobib - määratlus on "the general meaning of someone's words or actions". Ainult, et see sõna läheb "tähenduse" pooluselt üle "väärtuse" omale.
| Nagu teada, eeldab igasugune sotsiaalse mudeli ehitamine inimest ümbritseva tegelikkuse jaotumist faktide maailmaks ja märkide maailmaks, millele järgneb nendevaheliste suhete (semiootiliste, väärtuseliste, eksistentsiaalsete jne) määratlemine. Saamaks tähenduse kandjaks (märgiks), peab nähtus tingimata olema osa süsteemist. Selleks peab ta astuma suhtesse mingisuguse mitte-märgiga või teise märgiga. Esmane suhe - asendamine - loob semantilise tähenduse, teine - ühinemine - süntaktilise. Kuivõrd sotsiaalsete, kultuuriliste mudelite maailmas tähendab märgiks olemine olemasolu, võib esimest juhtu määratleda järgmiselt: "On olemas, sest asendab midagi tähtsamat, kui ta ise on". Teisel puhul: "On olemas, sest on osa millestki tähtsamast, kui ta ise on." (Lotman 2010d[1970]: 38) | · | As we know, building any kind of social model presupposes dividing the reality surrounding people into the world of facts and the world of signs, which is followed by the definition of their interconnections (semiotic, evaluative, existential, etc.). To become a carrier of meaning (a sign), a phenomenon must necessarily be part of a system. The first relation - replacing - creates semantic meaning, the second - combination - syntactic. Insofar as in the realm of cultural models being a sign means existing, the first case can be defined as follows: "It exists because it replaces something more important than itself." In the second case: "It exists because it is part of something more important than itself." |
Nagu teame ··· Kas teame?
inimest ümbritsev tegelikkus ··· Kas siin peaks "inimene" olema "man"? Ümbritseva tegelikkuse asemele tahaks hirmsasti panna "social reality" a la Berger & Luckmann.
väärtuseline ··· "evaluative" on pigem "hinnanguline". Väärtuselisuse jaoks peaks olema ka sõna, aga mitte ei turgata.
asendamine ··· Siin oleks ideaalne rääkida ekvivalentsusest; Jakobsoni järgi peaks siin olema mitte asendamine vaid "valik" ("selection").
kultuuriliste mudelite maailmas ··· Maailma (world) asemel võib siin ehk olla "realm" ("valdus", "valdkond") - tähendus väga ei muutu, samahästi võiks öelda "sfääris", aga nii ei tekita me liiga palju maailma (või ei räägi kogemata maailmamudelite maailmast).
Eeldades, et see või teine kultuurisüsteem võib ehituda selle eksistentsiaal-väärtuselise klassifikasiooni kummagi printsiibi olemasolule või puudumisele, saame järgmise maatriksi:
2. [I- II+] Kultuurikood kujutab endast pelgalt süntaktilist korrastatust. 3. [I- II-] Kultuurikood sisaldab mõlema korrastatuse eitust, see tähendab märgilisuse eitust. 4. [I+ II+] Kultuurikood on mõlema korrastatuse süntees. (Lotman 2010d[1970]: 38-39) | · | Presuming that one or another system of culture can build upon the existence or non-existence of the principle of this existential-evaluative classification, we obtain the following matrix:
2. [I- II+] Cultural code represents a merely syntactic organization. 3. [I- II-] Cultural code embodies the negation of both types of organization. 4. [I+ II+] Cultural code is the synthesis of both types of organization. | ||||||||||||||||
olemasolu/puudumine ··· Esimese ropsuga oleks tahtnud puudumisele vasteks anda "absence", aga riimuvad sõnad on ehk paremad.
kujutama ··· Sõnastik annab järgnevad vasted: depict; map onto; picture; portray. Sellegipoolest arvan, et "represents" on pädev - n kultuurikood "esindab" x tüüpi korrastust. 3. ja 4. puhul lisasin sõna "tüüpi", aga kuna jutt käib kultuuritüpoloogiast siis on ehk andestatav.
korrastus ··· Kas "organization" või "order"?
sisaldab ··· Ma arvan, et "contains" asemel oleks "kehastamine" parem (umbes nagu "hõlmamine").
| Kultuuri ideaalplaan on alati organiseeritud analoogselt mõnede antud kollektiivis tuntud kommunikatsioonitüüpidega. Kultuurikoodi ülalpool iseloomustatud tüübid põhinevad sõna ja teksti antinoomial. Esimene ja kolmas juhtum on korrastatud kui "mitte-tekst" (tõsi küll, kolmas kujutab endast samas ka "mitte-sõna"). Teine ja neljas on tekstile orienteeritud, kusjuures teine muusikalisele, neljas aga verbaalsele tekstile. (Lotman 2010d[1970]: 39) | · | The ideal plan of culture is always organized analogously with some types of communication already familiar to the given collective. The types of cultural codes characterized above are based on the antinomy of word and text. The first and third case are organized as a "non-text" (though the third also represents a "non-word"). The second and fourth are oriented towards the text, curiously, the second towards a musical and the fourth towards a verbal text. |
ideaalplaan ··· "Plaan" on "blueprint; plan; schema". Otse on vist kõige lühem tee.
tuntud ··· Otse oleks "known", aga tõlgin justkui oleks "tuttav".
kollektiiv ··· Natuke problemaatiline sõna iseenesest. Ehk peaks inglisekeelses tekstis olema "social collective" või, veel parem, hoopis "social group"?
kultuurikoodi ülalpool iseloomustatud ··· Iseenesest kahtlane sõnastus. Üldjoontes on arusaadav, et ülal antud kultuurikoodide tüübid - need põhinevad sõna ja teksti antinoomial.
kusjuures ··· Samavõrd problemaatiline kui "sealjuures". Otsetõlge on "whereby", aga see on samuti arhailine või formaalne - justkui "millest lähtudes" või "millega kaasnedes". Siia konteksti ei sobi see "whereby" nagu üldse - panin omalt poolt "huvitaval kombel". "Muusikaline tekst" ka äge ja kahtlane.
| Loomulikult eksisteerivad reaalsed, ajaloolise arengu käigus tekkinud kultuurid kui erinevate lihtsamate tüüpide keerukad põimingud ja võivad olla erinevatel hierarhilistel tasanditel erinevalt korrastatud. Siiski ehitub ühe või teise kultuuritsükli sisemise arengu loogika tema domineerivates struktuurides kui semioosi teatud üldiste võimaluste ammendumine, kommunikatiivse süsteemi progressiivne rikastamine. Selles mõttes on huvipakkuv, et vene kultuuri klassikalisel perioodil (Kiievi Venemaast kuni 19. sajandi keskpaigani) domineerinud korrastatuse tüübid ehituvad eelkirjeldatud nelja kultuurikoodi järjestikuse vahetusena. (Lotman 2010d[1970]: 39-40) | · | Naturally there are actual cultures which arise as from a complex commixture of different simpler types [of cultural codes] and can be differently organized on different levels of the hierarchy [of coding structures]. Nevertheless, the logic of internal development in one or another cultural cycle is built upon dominant structures as a certain exhaustion of the general possibilities of semiosis, as a progressive enrichment of the communication system. In this sense it is interesting that the dominant types of organization during the classical period of Russian culture (Kievan Rus' until the middle of the 19th century) built upon the consecutive interchange between these four types of cultural codes. |
eksisteerivad ··· Minu tõlkes lihtsalt "on". Natuke kompenseerib seda, et selle "kui" konstruktsiooniga on natuke ebaloomulik lausestus.
tekkima ··· "Kerkivad" ("arise"), tulevad esile, tõusevad üles. Inglise keeles ei ole "creation" niivõrd ebaisikuline kui eesti keeles. Eesti keeles tekivad asjad iseenesest, inglise keeles tekib midagi alati justkui "tekitaja" osalusel.
põiming ··· Siin on valikuvabadus - "braid; enlace; entwine; intelace; interweave. Isikliku suvana eelistan sõna "commixture ("läbisegunemine"), sest see on pütaagorlasi lugedes armsaks saanud (harmoonia on the commixture of the sounds with each other), pluss "keeruline läbisegunemine" (complex commixture) alliteratiivne. Omaette küsimus on see, et lauset inglise keeles ümber korrastades läheb subjekt justkui kaotsi, mistõttu panin "kultuurikoodid" nurksulgudesse - see on minupoolne sisestus.
hierarhilised tasandid ··· Minu arvates oleksid "hierarhia tasandid" siin pädevamad, sest tasandid ise ei ole hierarhilised, vaid hierarhial on tasandid. Aga kirjutades "levels of the hierarchy" tekib ka küsimus, mille hierarhiaga on tegu? Tekib kohe vajadus järgmise sisestuse järgi - ülal on öeldud, et jutt käib "kodeerivate struktuuride hierarhia"-st.
ehitub ··· Just nagu asjad ei "teki" inglise keeles iseenesest, ei "ehitu" nad iseenesest. Sai natuke kohmakas "peale ehitatud" (built upon), aga ehk käib.
kommunikatiivse süsteemi progressiivne rikastamine ··· Selles lauses ei ole ammendumise/rikastumise loogika üldse selge.
0 comments:
Post a Comment