Diskursuse kord

Foucault, Michel 2005 [1971]. Diskursuse kord: Collége de France'i inaugaratsiooniloeng 2. detsembril 1970. Prantsuse keelest tõlkinud Marek Tamm. Tallinn : Varrak

...asju, mida öeldakse üks kord ja seejärel pannakse tallele, sest neis usutakse peituvat mingi saladus või aare. (Foucault : 19)

...asjad, mida mina kirjutan märkmepaberitele ja peidan ära.

...piiramissüsteemide kõige pinnapealsema ja nähtavama vormi moodustab see, mida võib koondada nimetuse "rituaal" alla; rituaal määratleb kvalifikatsiooni, mida peavad omama indiviidid, kes kõnelevad (ja kes dialoogi, küsitluse ja retsiteerimise mängus peavad hõivama teatud positsiooni ja sõnastama teatud lausungeid); rituaal määratleb žestid, käitumised, olukorrad ja märkide rea, mis peavad diskursust saatma; viimaks fikseerib rituaal sõnade oodatud või pealesunnitud tõhususe, nende mõju inimestele, kellele nad on määratud, nende sundusliku toime piirid. (Foucault 2005: 31-32)

Alates sellest, kui välistati sofistide mängud ja kauplemine, alates sellest, kui suurema või väiksema enesekindlusega summutati nende paradoksid, näib Lääne mõte valvavat selle üle, et diskursusel oleks võimalikult vähe ruumi mõtte ja kõne vahel; et diskursus oleks pelgalt ühenduskoht mõtlemise ja rääkimise vahel; et diskursus oleks vaid mõte, mis rüütatud märkidesse ja mis muutub nähtavaks sõnades, või vastupidi - diskursus oleks vaid tööle rakendatud keelestruktuur, mis toodab tähendusefekti. (Foucault 2005: 37)

...milliste sundussüsteemide kaudu, kiuste või toel on diskursuste seeriad formuleerunud, milline on nende igaühe eripärane norm ja millised on nende ilmnemise, kasvamise ja varieerumise tingimused. (Foucault 2005: 48)

...Husserl seoses filosoofia kui lõpmatu ülesande teemaga, mis on ühenduses meie ratsionaalsusega. (Foucault 2005: 60)