Õim, Haldur 1974. Semantika. Tallinn : Valgus
See raamat läks lappama just nagu eelmine lingvistikateemaline. Algus hea ja tuttav ning lõpus pikk ja tüütu joru mingist kindlast valdkonnast (siin generatiivne grammaatika, Lyonsil foneetika). Sellest hoolimata oli enamus käesolevast mõnus lugemine. Võib-olla selle pärast, et enamus selle sisust on ühel või teisel moel kas loengutes või teistes teostes rohkemal või vähemal määral juba antud. Ilmselt mõjukas raamat. Tsiteerimisväärtus aga kahjuks madal.
Mõned teadlased on vaadelnud seda ka omaette distsipliinina, nimetades seda zooseminootikaks. (Õim 1974: 13)Võin ainult oletada, et neil lehekülgedel käsitles ta tuntud zooseminootiku Thomas Sebeoki teemat. Kahjuks ei ole ma ise veel zooseminautikaga tutvust teinud.
Emotsioonid nõuavad vahetut reaktsiooni. Mõtlemine pole aga eriti võimalik seal, kus sunnitakse otsekohe tegutsema. Keele abil teatatav informatsioon ongi enamasti selline, mis ei nõua mingit vahetut tegutsemist. Teatava informatsiooni eesmärgiks pole muuta mitte niivõrd inimese käitumist, kuivõrd tema teadmisi. (Õim 1974: 17)Tahan sellele vastu vaielda. Käitumine ja mõtlemine või teadmised ja emotsioonid on omavahel ikka tihedalt seotud. Leian, et teadmine ei ole väärtuslik iseenesest, vaid ikka edasise käitumise koordineerimiseks. Sellist seisukohta võib ilmselt nimetada etopoeetiliseks.
Mälus oleva tähenduste süsteemi mõneti teistsugune aspekt tuleb esile katsetes, mis viis läbi A. Paivio. Ta oletas, et on teatud erinevus konkreetsete ja abstraktsete tähenduste kodeerimisviisis: abstraktsete tähenduste esitus sõltub hoopis suuremal määral sõnastusest, milles informatsioon teatatakse, kui konkreetsete tähenduste esitus. Viimased kodeeritakse mingis mitteverbaalses koodis, kujunditena, piltidena, kuna esimesi on raske sel viisil talletada. (Õim 1974: 64)Siin on pikem kirjeldus Paivio väitest, millega mina kohtusin esmakordselt siin. Kirjelduse järgi on Paivio järeldused minu jaoks liialt seotud verbaalse kanaliga. Mitteverbaalse mälu küsimus on märksa olulisem kui seda lausungite meenutamise kaudu võib avastada. Seostub see ju üldisema küsimusega kuidas me töötleme informatsiooni teiste ja enda käitumise kohta.
0 comments:
Post a Comment