Comedy writing secrets

Mel Helitzer with Mark Shatz - Comedy Writing Secrets (2nd Edition). Writer's Digest Books, 2005

Esimene ingliskeelne ja 'varastatud' raamat antud blogis ja üldsegi mitte ajalooteemaline. Selle raamatuga laiendan blogi mõttelisi piire soovitatud kirjandusest kõigile raamatutele, mida lugema juhtun (s.t. ka elektroonilisel kujul).
Olgugi, et mõeldud olema juhend naljakirjutajale, jääb mulje rohkem kui anekdoodiraamatust: igal leheküljel on vähemalt üks näiteks toodud nali tuntud koomikult, mõnikord isegi raamatu autorilt endale.
Naljad on raamatu selgrooks ja just see teeb lugemise nii paeluvaks, et kord alustanud, pidin 350-leheküljelise raamatu juba järgmiseks päevaks läbi lugema. Kõige meeldejäävamad viited minu jaoks on koomikutele, kelle loominguga olen kõige enam tuttav: George Carlin, Richard Pryor, Lenny Bruce, Chris Rock, Lewis Black, Dave Chapelle jne. Neile koomikutele kindla koomilise karakteri omistamisega on Mel saanud hakkama suurepäraselt. Naljad ei piirdu muidugi vaid anekdootide tsiteerimisega. Sitcom-ide kirjutamise peatükis on mõned tsitaadid ka Simpsonitest ja Kollanokkadest, mille võin paadunud fännina vajadusel ka episoodi täpsusega ära määrata.
Raamat on jagatud kolmeks osaks: Huumori kirjutamise põhimõte (miks me naerame, jne); huumori kirjutamise tehnikad ja viimaks huumori kirjutamine kindlatele turgudele (sitcom-id, kõned, artiklid, koomiksid jne.) Eelviimane peatükk juhendab huumorit kasutama õpetajaid.
Täheldasin raamatus vaid ühe selge vea, mis ilmnes 'kolmede' peatükis: väites, et kolmede müstilist jõudu on kasutatud juba sajandeid tõi autor Piiblist näideteks kolm tarka meest, kolmainsust ja juutide kolm esiisa (Abraham, Iisak ja Jaakob). Eksimus seisneb selles, et kolmainsust Piiblis kordagi ei mainita: see on kirikunõukogude vaimuvili.
Autor on taibanud raamatu sissejuhatuses hoiatada, et naljade ülesehituste tundmine võib muuta sind inimeseks, kes naljade üle naermise asemel neid analüüsib. Tunnistan, et see on tõsi: huumor pole enam sama, kui enimkasutatud tehnikad on paljastatud. Kõige lihtsam on märgata pinge tõstmiseks "kolmede tehnika" kasutamist, sest seda on absoluutselt kõikjal. Ja muidugi need kaks kõige põhilisemat asja, mis seisavad iga hea nalja taga: suprise ja superiority.
Ütlen, et raamat on lugemist väärt. Eestikeelses tõlkes läheks kindlasti oluline osa naljast tõlkes kaduma, mistõttu varjamisi loodan, et seda eestikeelseks ei tõlgita. Las eestlastele jäävat Mattias Pöhmi soovitused.
Lõpetuseks tsiteerin raamatu mustmiljonist naljast ühte Dean Martini oma: "You are not drunk if you lie on the floor without holding on."