D. P. Mannix & M. Cowley : Mustad Lastid - Atlandi Orjakaubanduse Ajalugu 1518 - 1865
Oma lugemisseeriat alustasin raamatuga, mis jutustab orjakaubanduse ajaloost. Olles suur afro-ameeriklaste kultuuri tarbija, võtsin ma selle raamatu ette suure huviga ja ei pidanud pettuma. Atlandi orjakaubanduse ajalugu saab alguse 16. sajandi algusest, kui eurooplased jõudsid uuele mandrile. Avastanud, et indiaanlased pole orjastamiseks parim valik (on tõrksad, haigestuvad ja surevad kergesti), hakatakse juba varakult tooma Aafrikast laevatäisi vangistatud mustanahalisi. Ameerika kolooniad kosuvad tasuta tööjõu arvel kiiresti ja mustanahalisi orje hakatakse peagi kasutama istandustes, millest kolooniad hiljem satuvad majanduslikku sõltuvusse. Kujuneb välja omalaadne sõltuvussuhe: istandustes toodetakse suhkurt ja siirupit, mida muudetakse brändiks ja vahetatakse Aafrikas kuningatele orjade vastu, et istanduste tööjõudu täiendada. Hispaania, portugali, hollandi, aga eriti prantsuse- ja inglismaa tegelevad orjakaubandusega kõige enam, luues Aafrika rannikule forte ja spetsiaalselt orjakaubanduse jaoks sisse seatud tugipunkte faktooriaid.
Raamat alustab orjakaubanduse algpäevist ja põhjustest, selgitab põhjalikult orjakaubanduse toimimist e marsuute, vahendeid, juhtumeid jne ja lõpuks ka kokkuvõtet orjakaubanduse keelustamisest ning tagajärgedest (15 miljoni mustanahalise sundemigratsioon, Aafrika riikide koloniseerimine jne). Jutustus on sorav ja paeluv, puudutab mitmeid valdkondi (majandust, poliitika, kultuur) ja maalib ilmekaid olustikupilte. Rohked aastaarvud ja ajaloosündmustega seostamine võimaldavad kergesti hoomata raamatu kulgu 16. sajandist 19. sajandisse. Igat sajandit käsitlevad autorid eraldi ja tulemuseks on läbilõige uusaja inimeste suhtumiste aeglasest kuid järjekindlast muutumisest-
Kirjutamisel on kasutatud kättesaadavat lugemismaterjali orjakaubanduse kohta ning ka ajalooallikatest tuuakse mõningaid näiteid. Mitmel korral jutustavad autorid andmusega orjakaubanduse kangelastest ja legendidest, millele on hea kaasa elada. Suurt rõhku asetatakse orjade ja meremeeste olukorrale neil retkedel ning kirjeldatakse kõikvõimalikke haigusi, mis tabasid mõlemat poolt. Kahetsen vaid, et ei lugenud seda raamatut enne ajaloo eksamile minemist. Uusaja mõttelaadi ja sündmuste kohta loob raamat väga värvika ja kergesti meeldejäetava panoraami.
Sain sellest raamatust vastuse mind kaua painanud küsimusele, miks on Jamaical mustanahalised. Vastus on väga lihtne: "Lääne-India" saared avastati Cristph Columbuse enda poolt ja need olid esimesed kohad, kuhu loodi istandused. Samuti selgitab orjakaubanduse ajalugu seda, miks USA lõunaosariikides on tunduvalt rohkem mustanahalisi. Siis, kui orjakaubandus oli juba keelatud, jätkus seal orjade sissetoomine (kasvõi Lääne-Indiast) suure hooga edasi, sest istandused olid väga tulusad. Ühtlasi sain palju targemaks Aafrika kohta ning tean nüüd päris kindlasti, kus räägitakse joruba keelt või mis seos on Dar as-Salamil ja Sansibaril: u tänapäeva Nigeerias; islami kultuuri keskus loodi sinna, kus edenes kõige tõhusam orjakaubandus Ida-Aafrikas.
Philip Roth - Nemesis (2024)
-
Autori viimaseks jäänud romaan on justkui antiiktragöödia kolmes vaatuses.
Ja kui on antiiktragöödia, siis teadagi on küsimus jumalast ja miks ta
inim...
3 days ago
0 comments:
Post a Comment