·

·

Autentsuse eetika


Charles Taylor - Autentsuse eetika. Hortus Litterarum, 2000. 177 lk

Autentsuse eetika ilmus 1991. aastal kanada professori Charles Taylori sulest. Neil lehekülgedel tegeleb ta kolme probleemiga: individualism, lummuse kadumine maailmast ja instrumentaalse mõistuse tagajärjed poliitikale. Pärast raamatu läbilugemist on endiselt raske öelda, mis on instrumentaalne mõistus. Kahjuks pole ka raamatu registris selle mõiste tõlget. Palju sellest raamatust tegeleb inimteadvuse ja Descartese ideedega sellest. On kahju, et Autentsuse eetika ja sissejuhatus teadvusesse (Consciousness, an introduction) tänu erinevale keelekasutusele minu jaoks rohkemas ei seostu. Tuleks kunagi läbi lugeda Taylori 600-leheküljeline teos ""Mina" allikad - moodsa identiteedi kujunemisest" - siis kindlasti seostuks.
Mõistsin raamatust nii palju, et Taylor ei vaata sugugi mitte lahke pilguga individualismile ja subjektivismile. Miks täpselt, seda ma ei mõistnud.
Tõeliselt mõistsin vaid kahte katkendit sellest raamatust:
"Reduktiivne naturalism ei võta arvesse tõsiasja, et inimesed on muuhulgas ennasttõlgendavad loomad ja see, mis me oleme, sõltub suurel määral sellest, kuidas me end mõistame ja kirjeldame."
ja
"Samuti sõltub see, mis inimene on, suurel määral ka sellest, mis ta arvab end olevat, tema arusaamine iseendast ühtlasi osaliselt konstitueerib teda. Naine, kes arvab, et naised on meestest alamad, ongi teistsugune naine, kui see, kes arvab, et naised on meestest paremad."
Kokkuvõtvalt pole ma veel piisavalt haritud, et härra Taylori žargoonist läbi vupsata ja kõike mõista. Hetkel koperdan iga tundmatu filosoofilise sõna või väljendi (hermeneutika, ennastgenereeriv mõtlemine) otsa ja mõistan väga väikest protsenti tekstist. Tuleb lugeda uuesti kui olen vähe paremal läbikäimisel filosoofiaga.

0 comments:

Post a Comment