·

·

Of Mice and Men


John Steinbeck - Of Mice and Men. The Modern Library, 1950. 186 lk

Käesolevas lugemispäevikus on see esimene ilukirjanduslik teos. Mida ma harilikult ette ei võtaks (ilukirjanduse lugemine) juhtus tänu faktile, et raamat kuulub A-Raamatukogu riiulitele. Ootasin sellelt raamatult mingisugust moraalset tõde ja tagatipuks sain selle ja õige pisut kahetsen. Kadri ütles seda soovitades, et see on raske lugemine. Mitte lugemise enda poolest, vaid pigem raamatu tagamõtte pärast. 1937. aastal (Suure Majanduslanguse ajal) kirjutatud raamat on USA keskkoolides kohustuslik kirjandus ja saanud palju kriitikat ja tsenseerimist. Teisalt on seda rohkesti tsiteeritud Looney Toonsi multifilmides ja loodud samanimeline bänd, mis koosneb poolenisti A Static Lullaby liikmetest.
Lugu räägib kahest rändavast töölisest, kes unistavad oma maalapi omamisest. Minule näib see ajastu paatosena - töötava mehe raskused ajal, mil tööd napib. George Milton on taiplik väike mees, kellega koos rängab Lennie Small - mentally disabled, aga füüsiliselt tugev mees, kes võib tööd teha mitme mehe eest ja unistab küülikute eest hoolitsemisest. Lühidalt: üks on väike ja tark, teine on suur ja loll. Loo alguses joovad nad jõe ääres vett ja lähevad ligidalasuvasse farmi tööle. Mis tegemisi nad seal farmis teevad, sellest pole vaja kirjutada. Asun kohe lõpu rikkumise juurde - samas kohas on George sunnitud võtma revolvriga Lenny elu. Olles raamatu läbi lugenud, muutus Hymie's Basementi loo 21st Century Man esimene lause juhuslikest sõnadest coherent lauseteks, mida siinkohal tunnen vajadust tsiteerida, kuna minu jaoks kõlab see peaaegu, nagu võtaks terve raamatu kokku ühte lausesse: "The one true resolve of the flame and the bullet is a pile of flesh like an unmanned puppet."

0 comments:

Post a Comment