Owen D. Skousen - The Alpha-Netics Rapid Reading Program. Media Arts International, 1991. 114 lk
Esimene mõte: Sa tead, et see peab olema hea, kui see algab piiblitsitaadiga. Iga peatükk algab mõne huvitava tsitaadiga lugemise/õppimise kohta, mõni isegi üllatas.
Raamatuks on seda raske nimetada, sest selle läbilugemine võttis paar tundi. Ta on mõeldud käima kaasa audiokassetiga (oli aasta 1991), mis õpetab kiirlugemist. Mul tekkis küsimus, kas kõik vanemad kiirlugemise raamatud on võtnud endale mingisuguse "programmi" tiitlisse? On see ajastu, asukoha või valdkonna eripära?
Võrreldes esimese kiirlugemisraamatuga on see otsekohesem, selgem ja veel mitmeti parem. Formaadist (audio) tuleneb omapära, et ülearused asjad puuduvad. Autor ei ürita veenda, et asi tegelikult päriselt ka töötab onju. Omapärane on ka see, et teksti sees on juhised ja tihtipeale lõppevad need kolme trükitähtedes sõnaga: DO IT NOW!
Erinevalt eelmisest raamatust selgitab see rohkem tehnika tagamõtteid. Eelmine autor mainis kord, et kiirlugemine on lõbujanusele kes tahab lugemisest rohkemat. Käesolev autor on vist samal arvamusel, sest ta kasutab isegi lühendiga mõõtühikut wpm (
words per minute). Selles raamatus on rõhk asetatud sellele, kuidas pilk peaks liikuma. Mida kiiremini, seda parem. Teisalt hoiatab ta
skimmimise eest (mis eestikeeli oleks (piima vm) koorimine, üle libisemine või katmine - tõenäoliselt see keskmine). Pilku tuleb kiiresti liigutada, kuid mitte kiirustada. Eesmärk on vaadata kõiki sõnu ja näha kiiremini rohkemat. Väga hea visuaalne näide on loodud looksulgudega, milline erinevus on keskenduda kahele sõnale või tervele lausele. See erinevus hüppab silma.
Veel rõhutab autor seda, et lugemine on oskus ja nagu iga oskust, annab ka seda treenida. Seetõttu käsib ta harjutada, harjutada, harjutada! Ja mis puudutab raamatuid, siis kirjutab ta:
There are no interesting books, only interested readers.
0 comments:
Post a Comment