Kant's Critique of Practical Reason: A Critial Guide - edited by Andrews Reath and Jens Timmermann. Cambridge University Press, 2010. 226 lk
Järgmine kord kui astud käed taskus TÜ Eetikakeskuse raamatukokku ja palud selleaastast raamatut Kantist, siis parem oleks, et sa teaksid raamatu nime või kohaviita! Mina nii ei toiminud ja sain käesoleval aastal avaldatud raamatu Kanti filosoofiast, aga mitte selle mida ma soovisin. Raamatuid Kantist ja Kanti sulest on nii palju, et need autorid ise nimetavad end Kantistideks ja kõrvaltvaatajana võib jääda mulje, et tegu on kultusega. Üks mees pani midagi kirja ja 200 aastat hiljem ikka veel üritatakse mõista, mida ta kirja pani. Käesolev teos on kogumik kommentaare Kanti 1788. aasta kirjutisele "Critique of Practical Reason". Mitmed Kantistid loovad seoseid ka teiste Kanti töödega, aga põhirõhk on ikkagi sellel "teisel Critique"-l.
Targemaks sain nii palju, et Kanti enda lugemine väga hea mõte ei ole, kuna ma pole kunagi lasknud saksa keelel oma kurku kraapida ja inglisekeelsed tõlked tunduvad olevat robustsemad kui saksa keel ise. Esialgu piirdun sellega, et loen võimalusel läbi raamatuid, mis selgitavad Kanti selgitusi.
Käesoleva teose taotlus on järgnev:
"These new essays shed light on the principal arguments of the second Critique and explore their relations to Kant's critical philosophy as a whole." Sain teada, et kõne all olev Kanti kirjutis keskendub transtsendentaalsetele (kogematutele) küsimustele nagu seda on jumal, vabadus ja (hinge) surematus. Need on küsimused, millele ei saa vastata empiirilisi tõendeid esitades. Seevastu saab avastada võimalikke vastuseid - ja see harjutus on väidetavalt kriitilise mõtlemise arendamiseks väga kasulik. Veel on arutluse all vooruse ja õnne seos ja muu taoline. Mitu peatükki on pühendatud sellele, millises tähenduses Kant kasutab ühte või teist sõna (nt
Factum või
Triebfeder). Kantismi avastamisega olen nüüd alguse teinud ja tagasi seda tegu võtta ei saa (või saab? (ei, vist mitte (või siiski? (ei))))
0 comments:
Post a Comment