Margaret Walters - Feminism: A Very Short Introduction. Oxford University Press, 2005. 160 lk
Väga lühikeste sissejuhatuste seast on see minu jaoks esimene, kuigi järjekorras ootab juba mitu. Esmamulje seeriast on hea. Feminismist endast väga palju arvata ei oska. Ootasin midagi äärmuslikumat. Ehk ei vastanud see minu ootustele, kuna raamat keskendub inglise feministidele ja seda läbi Oxfordi monokkli. Raamat alustab keskaja erandjuhtumitest e naistest kes avaldasid arvamust kirjasõnas. Ja sealt edasi jätkab Margaret samal lainel ja jutustab 17nda, 18nda ja 19nda sajandi naiskirjanikest, kes oma kirjutistes kõnelesid naiste kannatustest. Alles 19nda sajandi lõpus ja 20nda sajandi alguses läheb asi huvitavamaks, kuna hästiorganiseeritud naised jõuavad tänavale protestima ja rüüstama.
Mida tänapäeval peetakse feminismiks e selle fundamentaalsem (pooleldi lesbiline) vorm 60ndatest ja 70ndatest saadik saab vähem tähelepanu kui oleksin lootnud ja selle tühimiku täitmiseks tuleks lugeda veel mõni raamat fenimismist. Viiteid neile on selles teoses palju, kuna põhirõhk on kirjutajatel. Silma torkas Simone de Beauvoir-i raamat The Second Sex, kuid see on prantsuse keelest inglise keelde tõlgitud konarlikult (alles eelmine aasta tuli uus tõlge välja, mida niipea mina vist kätte ei saa) ja on 800 lehekülge pikk pluss pooleldi autobiograafiline.
Mitmed teemad tõepoolest haakusid Sex-Ploytationist loetuga:
glass ceiling, pornograafia, koduvägivald ja naistehaigused (rinna- ja emakakaelavähk). Paralleele tuua veel ei oska, sest väga lühike sissejuhatus ei kaldunud olema niivõrd radikaalne kui spektrumi teises otsas jalgu trampiv Sex-Ploytation. Soovin sel teemal lugeda veel.
0 comments:
Post a Comment