The Evelyn Wood Program

Stanley D. Frank - The Evelyn Wood Seven-Day Speed Reading and Learning Program. Fall Rivers Press, 1994. 224 lk

Esimene kiirlugemise teemaline raamat (jah, neidki tuleb nüüd hulk). Olen kiirlugemise suhtes olnud skeptiline ja mõelnud sellest tehnikast kui millestki üleliigsest. Milleks ennast vaevata? Nüüd aga kui raamatud on muutunud minu põhihuviks, tuleb see tehnika vägagi kasuks ja alustuseks loen ma sama tehnikaga läbi mõned selleteemalised raamatud. Evelyn Wood'i seitsmepäevaline programm oli juhuslik valik. Mind hämmastab pisut, et selle naise õppimisstrateegiatest on kirjutanud keegi teine. Mulle on jäänud mulje, et Evelyn pole sugugi mitte esimene, kes selle kasutusele võttis või isegi seda õpetama hakkas.
Mitu asja selle raamatu juures on häirivad. Nt see, et kasutatakse veidraid termineid nagu mental soaring ja subsonic. Reklaamtekstidena kõlavad lõigud tahtsin lihtsalt vahele jätta. Peale selle, et raamat õpetab seda tehnikat, üritab ka jätkuvalt tõestada, et see tehnika toimib. Alguses on need lubadused, kuidas minuti jooksul rohkem sõnu lugeda ja pärast on selle tehnika toimimisest pikemaid jutustusi.
Uus teadmine on see, et keskmine õpilane loeb umbes 250 sõna minutis, kuid see sama keskmine õpilane võib mõelda enam kui 50 000 sõna minutis. Kiirlugemisega saab lugemiskiirust tõsta neli kuni kuus korda ja arusaamist samuti suurendada. Oluline märkus oli see, et meie ajud on ehitatud mitte piirama informatsiooni omastamist selle järgi, kuidas sõnad on leheküljel esitatud. Seepärast kirjeldab autor tehnikaid, mis esialgu tunduvad olevat nonsensical - nt lugeda paremalt vasakule või ülevalt alla. Jah, ülevalt alla! Seda võib tõlgendada nii, et aju konstrueerib sõnad mõteteks (mitte lauseteks!) nagunii, kui tähelepanelikult neist sõnadest üle vaadata. Kogu selle kiirlugemise tehnika mõte on sõnu mitte vokaliseerida (ei suu kaudu ega ka peas) vaid lasta sõnadel muutuda mõteteks ja kujutluspiltideks.
Peale kiirlugemise on raamatus ka palju soovitusi muudeks akadeemilisteks saavutusteks: kirjutamiseks, märkmete tegemiseks, eksamite sooritamiseks jne. Näiteks, et 10 kuni 15 minutit pärast loengut tasuks endale meelde tuletada, millest loengus kõneleti. Märkmete tegemiseks on raamatus samuti oma tehnika - mitte niivõrd palju kirjutada, kuiet joonistada. Parim tehnika olevat jaotada paber kolmnurkadeks või lihtsalt läbi kriipsutada ja siis hakata teema järgi märkmeid sinna kandma. Nii aitab sõna asetsus ja konteks meelde jätta põhjuse, miks see märge vääris ületähendamist. Ja allajoonimine ei julgusta meelt jätma allajoonitu meelde - see tuli ka üllatusena.
Ausalt öeldes loodan, et leian samal teemal mõne parema raamatu (nagu kehakeeleraamatute puhul avastasin, esimene =/= parim).