Louder Than Words

Joe Navarro - Louder Than Words: Take Your Career from Average to Exceptional with the Hidden Power of Nonverbal Intelligence. HarperBusiness, 2010. 256 lk

Just siis kui hakkan arvama, et kehakeeleteemalised raamatud internetis on otsa saanud, komistan selleaastase raamatu otsa, mille autorilt ühte raamatut olen juba lugenud. Eelmisest on see üpris erinev. On hea, et ta ennast väga ei korda. Selle raamatu sisuks on kehakeele kõrval nonverbal intelligence. See võib olla termin, millega ta tuli ise lagedale ja see kõlab nagu aine, mida ülikoolis õppida võiks. Ehk asi liigubki selle poole?
Mitteverbaalne intelligents on sisuliselt iga oluline nüanss mida saab väljendada mitteverbaalselt. See on välimus, suhtumine, käitumine ja veel palju asju. Nonverbal intelligence võtab tabavalt kokku asjad, mis eelnevates kehakeeleraamatutes on ekselnud otsesest kehakeelest pisut kaugemale. Näiteks hõlmab see asju, mis ärimaailmas (raamatu sihtgrupp) võivad tunduda vähetähtsad, kuid mis otsustavad ettevõtte edu.
Ta räägib tihti sellisest asjast nagu thin slice assessment, mis on inimeste võime teiste kohta kriitilisi järeldusi teha sekundi murdosa jooksul ja seda alateadlikult. Raamatu põhiline sisu tiirleb ümber selle, kuidas seda hinnangut muuta positiivsemaks ja jätta hea esmamulje.
Eelnevate raamatute puhul olen hoolikalt jälginud, mida öeldakse peegeldamise kohta. Navarro on esimene kehakeeleautor kes tutvustab autoritele ka sellist nähtust nagu verbal mirroring. See tähendab vestluskaaslase sõnavara peegeldamist. Samade sõnade kasutamine ei ole raske, kuna enamus vestlusi on oma olemuselt korduvad (inimestele meeldib end ja teisi korrata). Üks autor siiski mainis, et kui su püsisuhtes parner hakkab ootamatult kasutama võõrast sõnavara, siis on tõenäoline, et ta on leidnud uue inimese keda imetleda (We absorb most from those we admire).
Seda teost lugedes jääb mulje, et selle lühikese ajavahemikuga enne teise raamatu kirjutamist oli ta ennast kõvasti kurssi viinud kiiresti areneva teadusega. Hea oli lugeda. Ühes peatükis selgitab ta põhilisi kehakeele termineid, mis on kordamiseks suurepärane. Sain teada, et puudutus vallandab oxytocini ja puudutuse tähtsust rõhutab ta läbi raamatu korduvalt. Samuti kiidab ta huumorit ja soovitab ka kõige täbaramaski seisus leida midagi, millega tuju üleval hoida - sest see aitab.
Palju räägib häälest. Väidab, et madal hääl on parem ja tähelepanu hoidmiseks soovitab häält tasandada. Sellega olen jällegi päri.
Navarro on ainus autor peale Julius Fasti kes kasutab (korra) väljendit subtext. Erinevalt Fastist selgitab Navarro ka selle tähendust: see on kehakeel, mida tajud kahekõnes reaalajas. Viimaks tõdeb Navarro, et inimvaledetektorit pole olemas: heal juhul on eksimisvõimalus 50:50, parimal juhul 60:40. See-eest selgitab ta kuidas mugavuse/ebamugavuse paradigma enda jaoks tööle panna ning probleemsed asjad üles leida. Hea raamat. Sama hea või isegi parem kui Definitive Book.