The Body language Rules

Judi James - The Body Language Rules: A Savvy Guide to Understanding Who's Flirting, Who's Faking and Who's Really Interested. Sourcebooks, 2009. 411 lk

Alustan sellest et savvy on tõlkes "arusaadav". Seda see raamat on. Võrreldes raamatuga Body Language for Dummies torkab kohe silma oluline erinevus: for Dummies koosneb põhiliselt üksteisega väga õrnalt seotud lõikudest ja eraldiseisvatest lausetest samas kui käesolev teos on kergestiloetav ja edasiliikuv. The Definitive Book of Body Language-st on raamat uuem (5 aasta jagu), informeeritum ja veel mitmes mõttes parem.
Esimene asi mida võib märgata on see, et raamat sisaldab rohkesti nimekirju. Mis mind Teach Yourself'i juures häiris, on siin hoopis nauditav, sest igale punktile järgneb vajadusel teise kirjatüübiga põhjalik selgitus. Autori lähenemine ainele on psühholoogia vaatepunktist, mistõttu mõjub kohati eneseabiraamatuna ja kohati õpikuna. Sellest annab tunnistust ka fakt, et raamatu lõpus on arvestatav sõnastik erialaste väljenditega. Enamikega neist olen juba tuttav, kuid mitmed on autori enda poolt vermitud ja osad pidin üles kirjutama, et hiljem neid märksõnadena kasutades täiendavat informatsiooni otsida. Kiita võib ka seda, et joonised on läbivalt ühes stiilis ja selgitused käivad nendega kaasas (st neile ei viidata teksti sees).
Kõige enam meeldib see, et kuna raamat on väga uus, sisaldab see ajakohast infot ning mitmes kohas lükkab ümber Pease'i soovitusi. Autor rõhutab, et kehakeel ei ole täppisteadus, vaid cognitive algebra ja just nagu sõnadel on mitu tähendust, on ka øeste võimalik mitmeti mõista. Esimest korda kohtasin siin selliseid termineid nagu transfix ja rictus. Esimene on vesteldes liikumatuks jäämine kui teine vahele segab - nii hakkad uuesti liikuma siis, kui vahelesekkuja lõpetab. Teine on kange, väljavenitatud naeratus.
Mis mind üllatas, on põhjalik analüüs suudlustest - avastasin, et minu isikliku lemmiku nimi on the tip-toe kiss. Pisut üle parda läks autor peatükiga "mida söögikombed ütlevad sinu seksikommete kohta", mis tundub olevat rohkem oletuslik kui tõestatud. Terve peatükk on pühendatud tööintervjuude tarbeks ja põhiprintsiibiks on "Don't be yourself!". Raamatu parim lause: "Dancing is probably the nearest thing to sex."
Kui kunagi kordama hakkan ja mõned neist raamatutest üle loen, siis The Body Language Rules on kindlasti üks neist mille vahele jätmine oleks kaotus.