Mark Bowden - Winning Body Language: Control the Conversation, Command Attention, and Convey the Right Message - without Saying a Word. McGraw-Hill, 2010. 257 lk
See raamat on hämmastavalt uus (ilmunud käesoleval aastal) ja hämmastavalt hea. Eelnevate raamatute puhul olen märkinud ära, kas sooviksin raamatut üle lugeda. Teose sissejuhatus tekitas tunde, et raamatu üle lugemine on vististi ainus võimalus kuidas kõigest aru saada. Õnneks oli see petlik esmamulje - juba esimesed peatükid juhendavad, kuidas oma kehaasendit muuta nii, et raamatu (pikkade ja keerukate lausete) sisu mõistmine paraneb.
Autori sihtgrupiks on äriinimesed, mistõttu mõnikord laskub ta detailsetesse arutlustesse asjadest, millest mul ei ole aimugi (nagu declining equity markets). Hoolimata spetsiifilisest sihtgrupist on tajuda, et raamat võib sügavalt puudutada igaühte, kes peab elava publiku ees esinema või tunneb vajadust inimesi kehakeelega mõjutada. Ta teeb tähelepanekuid isegi selle kohta millised keemilised muutused toimuvad inimese kehas, kes peab enam kui nelja inimese ees PowerPointi esitlust pidama (adrenaline ja norepinephrine).
Samas kui eelnevad raamatud pühendasid tähelepanu kaugustele, asenditele ja øestidele siis see raamat paneb need samad asjad perspektiivi ja osutab, kuidas neid kõige paremini rakendada: kuidas võita usaldust, kuidas inspireerida, kuidas kirgi õhutada jne. Võrreldes eelmiste raamatutega on teravalt tajuda, et rõhk on kvantiteedi asemel asetatud kvaliteedile: raamat õpetab (kehakeele seisukohalt) vähe, kuid kuramus kus õpetab hästi. Mulle meeldis väga, et autor ei pööranud liialt palju tähelepanu kahele mulle kõige vastumeelsemale valdkonnale kehakeeles: näoilmed ja käepigistused. Esimesest tõi ta välja vaid Ekmani 6 universaalset ilmet ja käepigistuste osas soovitas teise staatuse tõstmiseks anda submissive pigistus.
Tasub mainida, et The Definitive Book of Body Language on selle teose soovitatavas kirjanduses, aga erinevalt For Dummies raamatust ei kirjuta seda oma sõnadega ümber vaid paneb Pease'i ja paljude teiste tähelepanekud asjalikku konteksti. Autor ei ürita lugejat harida mitte niivõrd kehakeelt lugema kuiet kehakeelt paremini kõnelema. Palju tähelepanu osutatakse sellele kuidas hääletooni juhtimisega saab kuulajate olekut mõjutada. Kehakeeleraamatud on hääletooni olulisust väga õrnalt maininud, mõni NLP raamat on selle kasutamist soovitanud, kuid mitte selgitanud. See teos teeb aga väga hästi selgeks, millist erinevust hääletoonis on võimalik kindla kehakeele abil saavutada. On lausa uskumatu, et varasemates kehakeeleraamatutes polnud hingamise ja hääletooni vahelisest seosest mitte õhkagi.
Nii hea, hariv ja huvitav, et uuesti loeks parima meelega.
0 comments:
Post a Comment