Leviathan

Thomas Hobbes - Leviathan. Cambridge University Press, 1996. 519 lk

Lies. Seda oli oluliselt rohkem kui 519 lehekülge. Richard Tuck-i sissejuhatus ja muu jura mis eelnes tekstile endale ulatus rooma numbrites XCII-ni. See on 519 + 92! Üle kuuesaja lehekülje mitte-nii-väga-kerget lugemist, mis lisaks kõigele on iganenud inglise keeles. Märkisin üles oma lemmiksõnad sellest raamatust: performeth, winneth, vertue, hoodwinkt, voide, voyd, selleth, beleeve, warre, civill, soveraigne ja politiques. Enne selle teose lugemist polnud mul aimugi, millises mahus on sõnu tegelikult ladina keelest inglise keelde laenatud. Siinkohal tuleks ka mainida, et Leviathan-i kirjutas Hobbes kõigepealt ladina keeles ja siis tõlkis inglise keelde. Seetõttu on tihtipeale raske mõista, mida sõnad või fraasid tähendavad. Hea näide: "Celerity of Fancy" - mul pole aimugi, millises tähenduses Hobbes neid sõnu kasutas.
Hobbes kirjutas seda raamatut kolm aastat ja mul võttis üks päev, et see läbi lugeda. Kurb on selle juures aga fakt, et valdav enamus sellest, mida Hobbes-i tsiteerivad inimesed peavad tähtsaks, läks minust lihtsalt mööda. Ausalt öeldes hakkasin tõeliselt mõistma teksti alles siis, kui Hobbes jõudis religioonini. Ilmselt on asi selles, et poliitikaga olen vähem tuttav kui religiooniga. Ühega pole mul peaaegu mitte mingisugust kokkupuudet, teist uurisin kutsekoolis nii vahetundide kui ka tundide ajal. Seepärast meeldisid mulle ka Leviathani esialgse kaanepildi analoogiad: loss = kirik; kroon = miter (paavsti müts); kahur = välgunooled; relvad = dogmad; lahinguväli = inkvisitsioonikohus. It all kinda makes sense when you look at it like that. Järgnevalt mõned märkmed ja tsitaadid, mis mingil moel tunduvad huvitavad või kasulikud.
lk 61. Hobbes-i põhiline elutöö oli entsüklopeedia teadustest/filosoofiast, mille järelnähus kajastuvad tema "teadmiste" struktuuris. Mis mind paelus oli see: "Consequences from the Passions of Men - Ethiques"
lk 65. "To do those things to another, which he takes for signes of Honour, or which the Law or Costume makes so, is to Honour, because in approving the Honour done by others, he acknowledgeth the power which others ocknowledge. To refuse to do them, is to Dishonour.
To agree with in opinion, is to Honour; as being a signe of approving hios judgement, and wisdome. To siddent, is Dishonour, and an upbraiding of errour; and (if the dissent be in many things) of folly."
lk 191. "The written Laws, if they be short, are easily mis-interpreted, from the divers significations of a word, or two: if long, they be more obscure by the diverse significations of many words: in so much as no written Law, delivered in few, or many words, can be well understood, without a perfect understanding of the finall causes, for which the Law was made; the knowledge of which finall causes is in the Legislator."
lk 201. "A CRIME, is a sinne, consisting in the Committing (by Deed, or Word) of that which the Law forbiddeth, or the Omission of what it hath commanded. So that every Crime is a sinne; but not every sinne a Crime."
lk 213. Abielus naisele liiga tegemine on suurem kuritegu kui vallalisele.
lk 245. "That the condition of meer Nature, that is to say, of absulute Liberty, such as is theirs, that neither are Soveraigns, nor Subjects, is Anarchy, and the condition of Warre: That the Praecepts, by which men are guided to avoyd that condition, are the Lawes of Nature: That a Common-wealth, without Soveraign Power, is but a word, without substance, and cannot stand: That Subjects owe to Soveraigns, simple Obedience, in all things, wherein their obedience is not repugnant to the Lawes of God, I have sufficiently proved, in that which I have already written." Absoluutne vabadus ilma valitsejate ja alluvateta on anarhia. Tänu loodusseadustele on selline olek võimatu (ilma sõjata). Olen päris kindel, et A-Raamatukogus on teoseid, mis just sellele mõttele vastu vaidlevad - nendeni jõudes oskan siia tagasi pöörduda.
lk 257. "For to say that God hath spoken to him in the Holy Scripture, is not to say God hath spoken to him imidiately, but by mediation of the Prophets, or of the Apostles, or of the Church, in such manner as he speaks to all Christian men. To say he hath spoken to him in a Dream, is no more then to say he "hath dreamt" that God spake to him..." Relevantne küsimus: kas Jumal räägib sinuga sinu unenägudes või sa nägid unes, et Jumal räägib sinuga? See on relevantne ka selles suhtes, et mitte kõigile prohvetitele ei avalda Jumal end unenägudes. Vahel räägib Jumal taevase häälega, vahel ilmub valgusena nähtavale, vahel tuvina ja vahel kujutisena sinu kaunviljaroas.
lk 275. Pühad "ilmutused" või "nägemused" pole midagi muud kui "Accidents of the brain". Kuigi seitsmeteistkümnendal sajandil ei teatud midagi neuroteadusest, teadis Hobbes midagi neuroteadusest :)
lk 277. Piiblis on mainitud vaid kahte inglit: Gabriel ja Michael - kes juhtumisi on ka teleseriaalis Supernatural põhilised inglid (selle kolmanda kõrval, kes langes taevast). See on tähelepanuväärne, sest inimesed on kirjutanud jämedaid raamatuid, milles nad nimetavad kümneid kui mitte sadu ingleid (kes ilmusid neile unenägudes ja on otse loomulikult reaalsed, mitte lihtsalt Accidents of the brain), kelledest Gabriel ja Michael on alati peainglid. Igatahes: "For God needeth not, to distinguish his Celestiall servants by names, which are usefull onely to short memories of Mortalls." Et võtta see paari sõnaga kokku: inglitel pole nimesid.
lk 415. "And in the allegation of Scripture, I have endeavoured to avoid such texts as are of obscure, or controverted Interpretations; and to alledge none, but in such sense as is most plain, and agreeable to the harmony and scope of the whole Bible, which was writeen for the re-establishment of the Kingdome of God in Christ. For it is not the bare Words, but the Scope of the writer that giveth the true light, by which any writing is to bee interpreted; and they that insist upon single Texts, without considering the main Designe, can derive no thing from them cleerly; but rather by casting atomes of Scripture, as dust before mens eyes, make every thing more obscure than it is; an ordinary artifice of those that seek not the truth, but their own advantage." Selle ühe lõiguga võtab Hobbes imekombel kokku kogu Judeo-Kristliku religiooni.
lk 431. "And it is said besides in many places, that they shall goe into Everlasting fire, Everlasting torments, Everlasting punishments, and that the worm of conscience never dyeth; and all this is comprehended in the word Everlasting Death, which is ordinarily intrepreted Everlasting Life in torments: And yet I can find no where that any man shall live in torments Everlastingly." Sel leheküljel meenus mulle eestikeelne ütlus: "Ja su hing põleb põrgus igavesti". Ma olen sellega tegelikult täitsa okei. Peaasi, et mu keha ei põleks põrgus igavesti :D
lk 435. Minu lemmikuim (sealjuures eepilise saundträkiga) religiooniteemaline dokumentaalfilm The God Who Wasn't There arutles muu hulgas ka sel teemal, et Jeesus andestab sulle kõik - sa võid rääkida halba Jumalast, sa võid isegi teotada Jeesust ja kahelda temas. Kuid asi mida ei andestata mitte iial, on Pühas Vaimus kahtlemine. See on Piiblis mitmes kohas ja Hobbes selgitab miks: "to speake against the Holy Ghost, as being the third Person of the Trinity, is to speake against the Church, in which the Holy Ghost resideth".
Kokkuvõttes meeldis Leviathan mulle väga. Vähemasti raamatu teine pool, mis keskendus religioonile. Hobbes võis pärast selle raamatu avaldamist kaotada sõpru pastorite seas oma eluajal, kuid võitis oma mõtetele toetajaid aastasadadeks pärast oma surma.