Anna Jaskolka - Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. ERSEN, 2005. 208 lk
Mul on juba natukene villand nendest tootmisliini-kehakeeleraamatutest. Jälle
same shit, different asshole. Jaskolka ainus eripära on see, et ta on enda sõnutsi üles kasvanud isa pokkerimänge jälgides ja lihvinud oma kehakeelt draamakoolis. Sellest hoolimata rekurgiteerib ta sündsusetult Pease'i ja kirjutab kehakeelest nii, nagu oleks olnud lubatud 70ndate lõpus või 80ndate alguses (aga mida eelmise aastakümne kohta pean lihtsalt häbiväärseks).
Esiteks ümberjutustused - enamus selle raamatu sisust on isiklike konstruktsioonidega ümber kategoriseeritud Pease. Ja need kategooriad ("käsivarržestid", "sõrmežestid", "jalažestid", "suuväljendused") pole just kõige asisemad. Teiseks on pildid kahesugused: fotod (keskpärase väljanägemisega näitlejatest odavas stuudios?) ja kahtlaselt tuttavlikud illustratsioonid (kontuurid). Kolmandaks - milles tegelikult süüdistan tõlki Tiia Rinnet - on palju ebamääraseid tõlgendusi ja seda ilma originaalsetele autoritele korrektselt viitamata. Ekmanist on kuidagi saanud Eckman ja millegi pärast on üllatusest saanud "huvi" (mis oli emotsioon vanemates emotsioonikäsitlustes). "Kehatsoonide" peatükis on kasutatud Halli prokseemilist mudelit, aga tema nime pole (isegi mitte valesti) mainitud. Neljandaks on selles raamatus nullilähedaselt teadust. Isiklikel konstruktsioonidel põhinevad müüdid on saanud siin uue ringluse. Näiteks:
"Kui lõug toetatakse käele ja sõrm on suunatud ülespoole, siis mõtiskleb kuulaja selle üle, mida räägitakse". Klassikaline Pease, aga sellest hoolimata
utter bullshit. Ligilähedaseim mida uurimustöö on tõestanud on see, et inimesed katsuvad oma alanägu tihemini tõsise vaimutöö ajal. Ülespoole suunatud sõrm on siin täiesti ülemäärane. Veel tahaks norida selle üle:
"Erootiline jalažest on kinga kõlgutamine varbaotsal, mis viitab peenise sissetungimisele ühte ajal. See võib paista küllalt süütu, kuid on väga reetlik!" Siin saan isegi Pease'i ennast tsiteerida:
"12. The Shoe Fondle. Dangling the shoe on the end of the foot also indicates a relaxed attitude and has the phallic effect of thrusting the foot in and out of the shoe. This action unsettles many men without them knowing what is happening." Ja samas keegi hilisem autor tegi samavõrd oletusliku väite, et jalaga taolisel kombel vehkimine on "probleemse teema jalaga kujuteldavalt eemale löömine". Milleks selline ületõlgendamine? Neil autoritel jääb tõsiselt vajaka igasugune teaduslik alus. Aga kes teab - see jamps ilmselt müüb - ja võib-olla punastamine ongi "kuumus, mis kerkib kaelast ülespoole" ja enesekindlus - väga selgelt defineeritud kui - "hinge energia".
Uuestilugemist (või üldse... lugemist) see raamat ei vääri. Selles on rohkem ümberlükatavat jampsi kui Piiblis (olgu, liialdus, Piibel võidab
hands down). Teeb natuke morniks, et minu jaoks näib kehakeeles olevat "ahhaa-ohhoo!" momente edaspidi vaid akadeemilises kirjanduses.
0 comments:
Post a Comment