·

·

Kultuur ja plahvatus


Juri Lotman - Kultuur ja plahvatus. Varrak, 2001. 231 lk

Veel üks neist raamatutest, mida mul tuleks lugeda mitu korda. Olen päris kindel, et see on minu praeguseid õppejõude oluliselt mõjutanud. Lotmani laiahaardeline käsitlus teeb muidugi igasugused tõlgendused selle mõjust võimalikuks.
Väga palju on selles teoses jälle diskussiooni vene kirjanduse/ajaloo üle. Imetabane on see, et nüüd häirib see mind vähem - mitmed näited (tsitaadid, arutluskäigud) hakkavad juba tuttavana tunduma. Pealegi on nii mõnigi lõik äärmiselt põnev. Kasulikke (semiootikaga seotud) asju, mida mujalt ei saaks, siin minu arvates siiski polnud (või pole ma veel võimeline seda hoomama). Plahvatus on siin midagi, mida eristatakse protsessist. Iseenesest võiks plahvatus olla ka "sündmus", aga eks plahvatus kõlab khuulimalt (umbes nagu "kultuur plahvatab"). Sain teada Tartu-Moskva koolkonna seisukohast teksti suhtes. Olulisim erinevus "iganenud" vaatega, et autor loob teksti on see, et tekst loob ka autori ja tihtipeale on tekst autorist targem. See on midagi, mida peaks lähemalt uurima, kui "Autori surmani" jõuan.
Palju juttu oli ka ajaloost ja tulevikust - või minevikusündmuste seos tulevikusündmustega; kuidas igal "plahvatusel" võib olla kimp võimalikke tagajärgi, millest teostub üks. Jällegi, mitte midagi uut ja üllatavat, aga vähemasti uuel moel sõnastatud.
Lühike peatükk "Unenägu - semiootiline aken" tundus millegina, mis tuleks lausa sisse skänneerida ja PDF failiks vermida (tean inimesi, kellele kindlasti meeldiks seda lugeda). Iseasi, kas Lotmani keeruline keelekasutus selle peatüki mõistetavust ei nivelleeri.
Pisut veidrana tundus autokommunikatsioonist kõnelev katkend, milles rõhk oli sellel, et kasutatakse (ainult) ühte kanalit. Tahaks sellele kuidagi vastu vaielda ja kunagi tõenäoliselt teengi seda, praegu aga teen ülestähenduse, et Lotman on ka autokommunikatsiooni käsitlenud. Suurim mure selle raamatuga ongi minu jaoks see, et kõneletakse väga paljudest erinevatest asjadest ja lõpuks läheb see väljakuulutatud "uus ja kasulik kultuurisemiootika lähenemine" kaduma. Siinkohal pean Baudrillardi Simulatsioone paremaks lugemiseks.

vaata ka: [Inglisekeelse tõlke lugemine]

0 comments:

Post a Comment