·

·

Lotman Akadeemias

Tegin naljaviluks sellise liigutuse, et kraamisin kokku kõik kirjatükid ajakirjas Akadeemia, mis kasvõi korra mainivad mõnda Lotmanit. See võiks iseenesest olla kasulik ressurss semiootikatudengitele, kes tahavad (a) lugeda Juri Lotmani tõlkeid Akadeemia-s, (b) vaadata järgi, kuidas Eesti jm teadlased ja mõtlejad on tema töid oma uurimustes kasutanud või (c) lugeda milliseid huvitavaid meenutusi või uitmõtteid on tema kohta kirja pandud ja Akadeemia-s avaldatud.

Rivistuses on kõigepealt isa ja poeg, siis autorid, kes on Lotmanit maininud või kasutanud mitmes kirjatükis, ja seejärel juhutisemad kirjatükid kus vb mainitakse teda ainult korra. Ma palun siiralt vabandust ennast googeldavate ja siia jõudnud autorite ees, et need on kõigest viited ja lingid nende töödeni, aga mainimine on ikkagi mainimine ja suurendab kasvõi marginaalselt võimalust, et mõni allikaid otsiv tudeng leiab teie kirjatüki ja saab selle lugemisest tarkuse-kasu. Elu on lühike ja raamatuid on palju, aga kui ma ise jõuan aegamisi teie artiklite lugemiseni, siis teen nimekirja-sissekande siin lingiks oma lugemismärkmeteni.

Allajoonitud Akadeemia number on link vastava köite juurde Digar-is, aga isiklikuks kasutuseks olen kõik rivistatud kirjatükid ilusasti välja lõiganud ja kõikide nende artiklite PDF failid saad alla laadida - kokkupakitud ZIP failis (493 MB) - SIIT.

  • Lotman, Juri 1992. Vestlus vabamüürlusest valgustuse valguses. Tõlkinud Eduard Parhomenko. Akadeemia 2: 227-241.
  • Lotman, Juri 1992. Semiosfäärist. Tõlkinud Kajar Pruul. Akadeemia 10: 2019-2043.
  • Lotman, Juri 1994. Kaasaegsus ida ja lääne vahel. Tõlkinud Kajar Pruul. Akadeemia 1: 3-13.
  • Lotman, Juri 2002. Kultuuri fenomen. Tõlkinud Silvi Salupere. Akadeemia 12: 2644-2662.
  • Lotman, Juri 2007. Mitte-memuaarid. Tõlkinud Malle Salupere. Akadeemia 3: 451-480.
  • Lotman, Juri 2007. Mitte-memuaarid. Tõlkinud Malle Salupere. Akadeemia 4: 746-779.
  • Lotman, Juri 2007. Ühiskonna ja isiksuse semiootika. Tõlkinud Peet Lepik. Akadeemia 7: 1581-1586.
  • Lotman, Juri 2013. Kultuurimälu. Tõlkinud Silvi Salupere. Akadeemia 10: 1736-1746.
  • Lotman, Juri 2013. Mälu kulturoloogilises valguses. Tõlkinud Silvi Salupere. Akadeemia 10: 1731-1735.
  • Lotman, Juri 2022. Asümmeetria ja dialoog. Tõlkinud Silvi Salupere. Akadeemia 2: 195-213.
  • Lotman, Mihhail 1996. Struktuur ja vabadus: Märkmeid Tartu semiootikakoolkonna filosoofilistest alustest. Tõlkinud Kajar Pruul. Akadeemia 9: 1795-1812. .
  • Lotman, Mihhail 1998. Värsisüsteemidest: Peamiselt eesti ja vene värsi näitel. Tõlkinud Kajar Pruul. Akadeemia 9: 1846-1874.
  • Lotman, Mihhail 1998. Värsisüsteemidest: Peamiselt eesti ja vene värsi näitel. Tõlkinud Kajar Pruul. Akadeemia 10: 2058-2078. examples from Estonian and Russian verse"].
  • Lotman, Mihhail 1999. Faktiivsus ja assertiivsus. Akadeemia 10: 2135-2146.
  • Lotman, Mihhail 2001. Vene intelligents ja vabadus: Intelligentliku diskursuse analüüsiks. Akadeemia 2: 211-258.
  • Lotman, Mihhail 2009. Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. I. Tõlkinud Kajar Pruul. Akadeemia 1: 191-215.
  • Lotman, Mihhail 2009. Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. II. Tõlkinud Kajar Pruul. Akadeemia 2: 429-455.
  • Lotman, Mihhail 2009. Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. III. Tõlkinud Kajar Pruul. Akadeemia 3: 631-647.
  • Lotman, Mihhail 2009. Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. IV. Akadeemia 5: 1035-1064.
  • Lotman, Mihhail 2009. Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. V. Akadeemia 6: 1216-1248.
  • Lotman, Mihhail 2019. (Eba)siirus kui semiootiline probleem. Akadeemia 12: 2194-2216.
  • Allik, Jüri 2015. Eesti teaduse lugu. Akadeemia 6: 963-985.
  • Allik, Jüri 2018. Kuidas inimese vaim kasvab ja areneb. Akadeemia 6: 1111-1122. [Arvustus: Aaro Toomela. Kultuur, kõne ja Mina Ise. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 590 lk; Aaro Toomela. Minu Ise areng: Inimlapsest inimeseks. (Struktuur-süsteemse psühholoogia alused 2.) Tartu: Väike Vanker, 2017. 655 lk.]
  • Engelbrecht, Jüri 2018. Kolm printsi Serendipist. Akadeemia 5: 771-782.
  • Engelbrecht, Jüri 2022. Piirid mitmest vaatenurgast. Akadeemia 1: 120-133.
  • Grišakova, Marina 2004. Varane ja hiline Lotman: Dell Hymes Tartu-Moskva koolkonna töödest. Akadeemia 1: 21-32.
  • Grišakova, Marina 2008. Kirjanduslikkus, fiktsionaalsus ja "võimalikkude maailmade" teooria. Akadeemia 5: 967-988.
  • Kärner, Tiit 2009. Inimene, ühiskond ja sotsiaalteaduste uus paradigma. Akadeemia 2: 287-306.
  • Kärner, Tiit 2010. Kultuur ja vabaduse piirid. Akadeemia 5: 815-823.
  • Kepp, Õnne 2008. Maa, mida ei ole: Koht ja enesemääratlemine sõjajärgses eesti luules. Akadeemia 2: 386-409.
  • Kepp, Õnne 2010. Eesti linnaluule võimalus?: Pilk eesti linnaluulele aastatel 1860-1940. Akadeemia 4: 672-694.
  • Kull, Kalevi; Lotman, Mihhail 1995. Semiotica Tartuensis: Jakob von Uexküll ja Juri Lotman. Akadeemia 4: 2467-2483.
  • Kull, Kalevi 1997. Teksti duaalsus. Akadeemia 12: 2646-2649. [Väitlus: Jesper Hoffmeyer, Claus Emmeche. "Topeltkodeeritus ja eluslooduse semiootika." - Akadeemia, 1997, nr. 10, lk 2114-2148.]
  • Kull, Kalevi 2019. Semiootika arengust: Tähendusloome uuringuist, sealhulgas juba enne keelt. Akadeemia 12: 2233-2242.
  • Lepik, Peet 2007. Maagia unikaalsus ja universaalsus kultuuris: Kultuurisemiootilise tõlgendamise katse. Akadeemia 6: 1270-1296.
  • Lepik, Peet 2007. Maagia unikaalsus ja universaalsus kultuuris: Kultuurisemiootilise tõlgendamise katse. Akadeemia 7: 1555-1580.
  • Lepik, Peet 2013. Usk ja ateism semiootilisest vaatepunktist. Akadeemia 8: 1464-1477.
  • Lepik, Peet 2013. Usk ja ateism semiootilisest vaatepunktist. Akadeemia 9: 1651-1692.
  • Lepik, Peet 2000. Antikultuuri fenomen Nõukogude kultuuris. Akadeemia 4: 718-754.
  • Levin, Isidor 2008. Lazar Gulkowitsch, tema juudi teaduse õppetool ja Tartu Ülikool. Tõlkinud Kristiina Ross. Akadeemia 7: 1463-1482.
  • Levin, Isidor 2009. Minu elu- ja mõttevarast: Meenutusi. III. Akadeemia 10: 1985-2016.
  • Luks, Leo 2011. Milleks meile Foucault? Akadeemia 8: 1557-1563. [Arvustus: Michel Foucault. Teadmine, võim, subjekt: Valik räägitust ja kirjutatust. Koostanud ja kommenteerinud Marek Tamm; tõlkinud Marri Amon, Hasso Krull, Mirjam Lepikult, Triinu Pakk, Katre Talviste, Marek Tamm ja Märt Väljataga. Tallinn: Varrak, 2011. 431 lk.]
  • Luks, Leo 2013. Kas kodutus on moodsa aja normaalseisund? Akadeemia 6: 1111-1130.
  • Luks, Leo 2016. Poliitiline filosoofia on poliitika ja filosoofia. Akadeemia 2: 326-335. [Arvustus: Ernesto Laclau. Antagonism, poliitika, hegemoonia: Valik esseid. Koost. ja toim. Jüri Lipping. Tlk Andro Kitus, Hasso Krull, Jüri Lipping, Martin Mölder, Peeter Selg, Tanel Vallimäe. Tartu: EYS Veljesto Kirjastus, 2015. 475 lk.]
  • Luks, Leo 2017. Sõber on Matjus, kuid veel suurem sõber - eimiski: Riieldes olenemisajaloolise mõtlemisega. Akadeemia 12: 2170-2200.
  • Maran, Timo 2013. Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses. Akadeemia 5: 824-847.
  • Maran, Timo 2020. Tähenduslik keskkond ja ökoloogiline kriis. Akadeemia 12: 2198-2210.
  • Maran, Timo 2022. Juri Lotmani ökoloogia. Akadeemia 2: 313-327.
  • Mikita, Valdur 1996. Kreatiivsuse määratlusest psühholoogias ja semiootikas. Akadeemia 12: 2623-2635.
  • Mikita, Valdur 2021. Avaruse semiootika. Akadeemia 7: 1155-1170.
  • Priimägi, Linnar 2002. Stendhali "Punane" - Tsitaat või sümbol? Akadeemia 6: 1231-1241.
  • Priimägi, Linnar 2017. Kolm surma: Mozard, Goethe, Hedda Gabler. Akadeemia 11: 1996-2013.
  • Priimägi, Linnar 2018. Tekst ja pilt: Kolm mistselli kolme sajandi kristlikust kunstist. Akadeemia 10: 1731-1748.
  • Ruutsoo, Rein 2002. Tähelepanekuid seoses vastuväitlusega. Akadeemia 7: 1518-1534. [Väitlus: Lauri Vahtre. Tõediskursus ja tõetusediskursus. - Akadeemia, 2002, nr 2, lk 398-407.
  • Ruutsoo, Rein 2018. Teatri võim ja võimuteater. Akadeemia 3: 526-543. [Arvustus: Jaak Allik. "Kihnu Jõnnist" "Savisaareni": Pool sajandit teatrivaatamist. Kunagisi arvustusi ja tänaseid mõtisklusi. S. l.: J. Allik, 2016. 410 lk.]
  • Saar, Jüri 2011. Kuritegevus muutuvas maailmas: Kultuurilis-tsivilisatsiooniline lähenemine. Akadeemia 9: 1697-1740.
  • Saar, Jüri 2013. Naistevastase vägivalla märgilisest tähendusest. Akadeemia 11: 1993-2002.
  • Stolovitš, Leonid 2004. Järeletehtu hind ja väärtus. Tõlkinud Kajar Pruul. Akadeemia 6: 1250-1271.
  • Stolovitš, Leonid 2009. Naer totalitaarse filosoofia vastu. Tõlkinud Toomas Kall. Akadeemia 7: 1251-1277.
  • Talvet, Jüri 1994. XX sajandi lõpu märgid. Akadeemia 5: 902-913. [Juri Lotmani mälestuseks]
  • Talvet, Jüri 1995. Kirjeldada modernsust: Gracián, Ortega, Lotman. Akadeemia 7: 1422-1432.
  • Talvet, Jüri 2002. Lääs ja süntetismi väljakutsed. Akadeemia 5: 966-1004.
  • Talvet, Jüri 2005. Võrdlev kirjandusuurimine: Edaphos ja episteme. Akadeemia 6: 1147-1159.
  • Talvet, Jüri 2010. Müütilise tulevikulinna ja sümbiootilise rahvuse ehitamine Euroopa äärel: F. R. Kreutzwaldi Kalevipoeg. Akadeemia 11: 2038-2059.
  • Tamm, Marek 2012. Liivimaa leiutamine: Uue kristliku koloonia kuvandi loomine 13. sajandi esimesel poolel. Akadeemia 2: 195-229.
  • Tamm, Marek 2013. Juri Lotman ja kultuurimälu teooria. Akadeemia 10: 1747-1770.
  • Tamm, Marek; Kull, Kalevi 2015. Eesti teooria. Akadeemia 4: 579-624.
  • Tamm, Marek 2022. Juri Lotman ja tänapäeva kultuuriajalugu. Akadeemia 2: 234-259.
  • Torop, Peeter 2002. Tõlkesemiootika poole. Akadeemia 2: 332-350.
  • Torop, Peeter 2012. Rahvusfilm ja kultuur. Akadeemia 9: 1539-1554.
  • Torop, Peeter 2015. Kultuuriteooria kui kultuuri eneseteadvus. Akadeemia 4: 626-649.
  • Torop, Peeter 2019. Kultuuridünaamika ja kultuurisemiootika väljavaated. Akadeemia 12: 2217-2231.
  • Trass, Hans 1998. Uku Masingu mälestused taimedest ja enesest. Akadeemia 6: 1324-1331. [Arvustus: Uku Masing. Mälestusi taimedest. Tartu: Ilmamaa, 1996. 192 lk.]
  • Trass, Hans 2000. Teaduskoolkond - reaalsus või fiktsioon? Vegetatsiooniökoloogia näide. Akadeemia 2: 227-245.
  • Uspenski, Boriss 2003. Vene intelligents kui vene kultuuri eriline fenomen. Tõlkinud Peet Lepik. Akadeemia 4: 822-844.
  • Uspenski, Boriss 2005. Euroopa kui metafoor ja kui metonüümia (suhestatuna Venemaa ajalooga). Tõlkinud ja kommenteerinud Peet Lepik. Akadeemia 10: 2164-2184.
  • Veidemann, Rein 2000. Eesti rahvuse kujunemise semiootilisest aspektist. Akadeemia 9: 1811-1823.
  • Veidemann, Rein 2003. Mõistatuslik Eesti: Katse käsitleda Eesti (taas)iseseisvumisprotsessi marginaalsuse paradigmas. Akadeemia 6: 1123-1144.
  • Veidemann, Rein 2008. Oskar Lutsu Kevade ja Eesti kultuuri oikumeeniline struktuur. Akadeemia 12: 2595-2604.
  • Veidemann, Rein 2022. Eksistentsiaalne Lotman. Akadeemia 2: 215-233.
  • Ventsel, Andreas 2006. "See vereside on nüüd uuesti kinnitatud, värskendatud ja laiendatud": "Rahva" konstrueerimine Teise maailmasõja järgses nõukogude poliitilises retoorikas. Akadeemia 7: 1427-1449.
  • Ventsel, Andreas 2010. Humanitaarteaduste sõltumatusest Nõukogude Liidus. Tartu-Moskva koolkond ja ametlik Nõukogude teaduspoliitika. Akadeemia 8: 1480-1487. [Arvustus: Maxim Waldstein. The Soviet Empire of Signs: A History of the Tartu School of semiotics. Saarbrüchen: VDM Verlag, 2008. 236 pp.]
  • Ventsel, Andreas; Raudsepp, Maaris 2015. Sotsiaalsete süsteemide võim ja semiootilise subjekti autonoomia. Akadeemia 4: 651-687.
  • Ventsel, Andreas 2016. Arvustus: Roland Barthes. Camera lucida: Märkmeid fotograafiast. Akadeemia 2: 336-342. [Arvustus: Roland Barthes. Camera lucida: Märkmeid fotograafiast. Tlk Anti Saar. Toim. Neeme Lopp. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2015. 140 lk.]
  • Ventsel, Andreas 2018. Võimu analüüsimisest kultuurisemiootika perspektiivist.Akadeemia 1: 130-139. [Arvustus: Andrey Makarychev, Alexandra Yatsyk. Lotman's Cultural Semiotics and the Political. (Reframing the Boundaries: Thinking the Political.) London - New York: Rowman & Littlefield, 2017. xxxvii + 190 pp.]
  • Veski, Rein 2018. Vernadski bio- ja noosfääriõpetus eestlaste meelel ja keelel. Akadeemia 12: 2115-2138.
  • Veski, Rein 2020. Viirused ja elusorganismid: Millist universumi arengujärku nad esindavad? Akadeemia 6: 963-981.
  • Aleksejev, Tiit 1996. Piiritletud keskaeg. Akadeemia 4: 754-776.
  • Aru, Krista 2018. Kirjad, milles on mitu lugu. Akadeemia 11: 2067-2079. [Arvustus: Jaan Tõnissoni kirjad Oskar Kallasele aastatel 1891-1936. Toimetanud ja kommenteerinud Kristina Lepist; saksakeelsed väljendid tõlkinud Anti Läats. Tartu: Ilmamaa, 2018. 407 lk.]
  • Bachmann, Talis 2000. Kui ei saa otse ega ümber, võiks minna veelgi otsemini: Kommentaar Chalmersi teadvuseotsinguile. Akadeemia 7: 1528-1543. [Väitlus: David Chalmers. "Otse teadvuseprobleemi kallale." (Tõlkinud Bruno mölder.) - Akadeemia, 1999, nr 7, lk 1408-1439.]
  • Donskis, Leonidas 2002. Leedu poliitika ja kultuuri teine hääl: Kolme kõlbelise eluloo visand. Tõlkinud Kaisa Jõgi. Akadeemia 3: 462-496.
  • Einasto, Jaan 2001. Tumeda aine lugu. Akadeemia 9: 1921-1965.
  • Erikson, Külli 1998. Ikooni olemusest ja maalimisest. Akadeemia 10: 2184-2196.
  • Gräzin, Igor 2015. Suveräänsuse sünd ja Nõukogude Liidu kadu. Akadeemia 11: 1927-1943.
  • Ilves, Kerli 2009. Androgüün Gustave Moreau loomingus. Akadeemia 8: 1463-1498.
  • Järvelaid, Peeter 2001. Muinasaja loojangust omariikluse taastamise koiduni. Akadeemia 10: 2186-2199. [Arvustus: Muinasaja loojangust omariikluse läveni: Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koostanud Andres Andresen. Tartu, 2001. 417 lk.]
  • Juske, Ants 1999. Diego Veláquezi "Õuedaamide" peegeldused. Akadeemia 6: 1272-1282.
  • Kaasik, Peeter 2013. Vabadus on orjus: Proletaarsest internatsionalismist. Akadeemia 7: 1184-1225.
  • Kadanik, Mari 1999. Väljendus kui metafoorne kehastamine. Akadeemia 9: 1925-1938.
  • Kalle, Raive; Sõukand, Renata 2011. Omanimetus või õige nimetus? Eestlaste ravimtaimetundmise alustest Akadeemia 1: 62-81.
  • Karjahärm, Toomas 1994. Tagasipöördumine iseseisvuse juurde. Akadeemia 2: 404-408. [Arvustus: Rein Taagepera. Return to Independence. (Westview Series on the Post-Soviet Republics). Published in cooperation with the Harriman Institute. Boulder - San Francisco - Oxford: Westview Press, 1993. xix + 268 pp.]
  • Kark, Maret 2006. Tühjus versus lõpmatus: Varajaste tiibeti dzogtšeni upadeša tekstide tõlgendamisvõimalustest. Akadeemia 9: 1955-1975.
  • Kaus, Jan 2021. Normaalsus ilus. Akadeemia 11: 1923-1936.
  • Kimmel-Tenjes, Silvi 1993. Mitteverbaalsest kommunikatsioonist. Akadeemia 3: 535-560.
  • Kisseljova, Ljubova 2022. Kirjanduse funktsioonist Juri Lotmani semiosfääris. Akadeemia 2: 261-273.
  • Kiviselg, Kerttu-Kaisa 2004. Identiteedi konstrueerimine: Ajakirjade Täheke ja Stiina näitel. Akadeemia 3: 634-646.
  • Kodres, Krista 1995. Rahvuslik identiteet ja selle vorm: Sada aastat otsinguid. Akadeemia 6: 1136-1161.
  • Krause, Franz; Pikner, Tarmo; Raudsepp, Maaris; Kasemets, Kadri; Kull, Anne; Stoica, Georgeta 2015. Ebaloomulik/mittelooduslik ja kultuuriteooria. Akadeemia 4: 697-733.
  • Kronberg, Janika 2022. Kolm Karli: Kilde fragmentaariumist. Akadeemia 1: 66-85.
  • Laanekask, Heli 1992. Ühise eesti kirjakeele taotlemine XIX sajandi alguses. Akadeemia 6: 1472-1198.
  • Lamus, Leho 2022. Kas semiootika on inimteaduste uus alus. Akadeemia 2: 371-374. [Arvustus: Kalevi Kull, Kati Lindström, Mihhail Lotman, Riin Magnis, Kaire Maimets, Timo Maran, Rauno Thomas Moss, Ülle Pärli, Katre Pärn, Anti Randviir, Tiit Remm, Silvi Salupere, Virve Sarapik, Elin Sütiste, Peeter Torop, Andreas Ventsel, Vadim Verenitš, Katre Väli. Semiootika. Toim. Silvi Salupere, Kalevi Kull. Tartu: TÜ Kirjastus, 2018. 564 lk.]
  • Lepasaar Beecher, David Ilmar 2020. Kes kardab sõnavabadust? Tõe ja õig(l)use otsinguil Ameerika ülikoolides. Akadeemia 9: 1606-1631.
  • Liimets, Airi 2022. "Minu isiksus ehk ma ise olengi õpetamismeetod": Vello Saage eripärane viis olla õpetaja. Akadeemia 3: 477-501.
  • Lipping, Jüri 2012. Georges Canguilhem: Elu, norm, patoloogia. Akadeemia 4: 579-600.
  • Loone, Eero 1997. Vabaduse väärtus. Akadeemia 1: 181-185. [Arvustus: John Stuart Mill. Vabadusest. [S.l.]: Hartus Litterarum, 1996. 223 lk.]
  • Lukas, Liina 2004. Läbielatud ruum? Lisandus baltisaksa kirjandusloo uurimisse. Akadeemia 3: 531-561.
  • Lukas, Tõnis 2013. Muuseum algab originaalist: Kultuuritraditsioonist kiirete muutuste ajastul. Akadeemia 12: 2157-2169.
  • Madisson, Mari-Liis 2012. Vandenõuteooriate semiootiline tähistamisloogika. Akadeemia 6: 1024-1970.
  • Maimets, Kaire 2001. Sissejuhatus muusikasemiootikasse. Akadeemia 6: 1223-1250.
  • Maimets, Toivo 2017. Eesti mõtte lugu. Akadeemia 9: 1546-1555.
  • Maiste, Juhan 2017. Tagasi asjade juurde. Akadeemia 9: 1692-1698.
  • Martinson, Karl 1999. "Ma samba püstitin...": Puškini 100. surma-aastapäeva tähistamisest Eestis 1937. a. Akadeemia 6: 1134-1168.
  • Matjus, Ülo 1992. Kõik suur seisab tormis: Lisandusi Spiegel'i-kõnelusele Martin Heideggeriga. Akadeemia 6: 1246-1268.
  • Merilai, Arne 2006. Tervist, Erkki Luuk! Akadeemia 4: 898-902. [Väitlus: Erkki Luuk, "Kõnetegude teooria, illokutiivse loogika ja pragmapoeetika analüüs". - Akadeemia, 2006, nr 2, lk 399-438.]
  • Ojamaa, Maarja; Irbus, Indrek 2022. Juri Lotman ja digitaalsed arhiivid. Akadeemia 2: 295-312.
  • Oja, Martin 2007. Talveakadeemia: Jaan Kaplinski ning ökoloogiline vaade. Akadeemia 11: 2402-2410.
  • Ott, Margus; Ott, Anne 2020. Eesti teooriad digihumanitaaria pinnalt. Akadeemia 4: 593-600.
  • Pabut, Talvo 2006. Lavateksti autorit otsimas: Subtekstid ja subteosed lavastuse metatekstis. Akadeemia 11: 2522-2542.
  • Parhomenko, Leili 2018. Paul Burman ja Puškini Kapteni tütar. Akadeemia 3: 483-495.
  • Pärli, Ülle 1998. Aleksander Puškini Vaskratsanik Eestis. Akadeemia 7: 1412-1430.
  • Pärn, Katre 2012. Hinge peegel suures plaanis: Suure plaani kasutamine Leida Laiuse ekraniseeringutes. Akadeemia 9: 1685-1717.
  • Petrowskaja, Katja 2014. Google olgu tänatud. Tõlkinud Kalle Hein. Akadeemia 5: 485-881.
  • Pilštšikov, Igor 2022. Eesti teooria kui rändav teooria: Ümber maailma ja tagasi. Tõlkinud Juhan Käo ja Mihhail Trunin. Akadeemia 1: 87-118.
  • Pilv, Aare 2015. Eesti nüüdisaja kultuuriteooria antoloogia. Akadeemia 4: 745-750. [Arvustus: Estonian Approaches to Culture Theory. (Approaches to Culture Theory 4.) Ed. by Vaster Lang and Kalevi Kull. Tartu: University of Tartu Press, 2014. 335 pp.]
  • Põhjala, Priit 2009. Arutlus keelemärgi arbitraarsuse üle. Akadeemia 11: 2019-2047.
  • Pormeister, Eve 2001. Mida tänapäeval tähendab Šveits. Tõlkinud Krista Läänemets. Akadeemia 5: 977-987.
  • Pruul, Kajar 2003. Perifeeria ja kriitika: Rein Kruus ja tema aeg. Akadeemia 3: 587-600.
  • Puumeister, Ott 2022. Väljaspoolsuse (sisse)tung: Lotman ühe jalaga Twin Peaksis. Akadeemia 2: 275-293.
  • Rähesoo, Jaak 2013. Täppisteaduste ahvatlus: Jaak Põldmäe tööga seostuvalt. Akadeemia 3: 494-502.
  • Rakfeldt-Leetmaa, Helle; Rakfeldt, Jaak 1996. Rahvusliku identiteedi säilitamine okupeeritud Eestis. Akadeemia 8: 1571-1590.
  • Raudsepp, Maaris 2007. Dialoogi psühholoogiast. Akadeemia 10: 2216-2235.
  • Reeben, Vello 1993. Evolutsiooniteooria loomulikud harud Baer ja Darwin: Baer kui Aristotelese ja Leibnizi suuna jätkaja. Akadeemia 8: 1681-1715.
  • Rein, Kaarina 2022. Kas arsti üle tohib naerda: Arstid ja meditsiinikeel Molière'i komöödiates. Akadeemia 1: 3-33.
  • Remmel, Mari-Ann 2001. Mõrsja saatus: Pulmateema loodusmaastikuga seotud rahvajuttudes. Akadeemia 12: 2523-2541.
  • Rickberg, Merit 2022. Juri Lotmani kultuurisemiootika potentsiaalist hariduse komplekssüsteemsel mõtestamisel. Akadeemia 2: 349-369.
  • Saard, Riho 2004. "Rõõmustame selle üle...": Usulise ja teoloogilise kirjanduse saatmine Soomest Eestisse 1950.-1980. aastatel. Tõlkinud Elo-Hanna Seljamaa. Akadeemia 4: 844-869
  • Sachris, Nils B. 2001. Marginaalid ränduri mälestuste juurde. Akadeemia 11: 2410-2423. [Arvustus: Kaljo Villako. Ajarännak. Esimene osa: Mälestused lapsepõlvest kuni 1944. aasta sügiseni. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999. 435 lk. / Kalju Villako. Ajarännak. Teine osa: Mälestused 1944. aasta sügisest kuni tänapäevani. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001. 418 lk.]
  • Salupere, Malle 2010. Tark raamat tarkade organisatsioonist. Akadeemia 6: 1116-1123. [Arvustus: Ken Kalling, Erki Tammiksaar. Eesti Teaduste Akadeemia: ajalugu. Arenguid ja järeldusi. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2008. 222 lk.]
  • Salupere, Silvi 2022. Kahest tähelepanuta jäänud mõistest Juri Lotmani metakeeles. Akadeemia 2: 329-348.
  • Sarapik, Virve 1998. Kala: Tegelase ja tegevuse küsimusi. Akadeemia 8: 1621-1652.
  • Sarv, Enn 1997. Genotsiid ja apartheid okupeeritud Eestis. Akadeemia 2: 245-285.
  • Sériot, Patrick 2001. Trubetzkoy kaksikelu ehk süsteemide suletus. Tõlkinud Andres Raudsepp. Akadeemia 12: 2586-2602.
  • Sõukand, Renata 2004. "Jooksvarohud" Eesti rahvameditsiinis. Akadeemia 11: 2475-2493.
  • Sutrop, Urmas 2012. Kuidas me mõistame rahvusteadust? Akadeemia 7: 1155-1177.
  • Tool, Andrus 2020. Wilhelm Dilthey, Karl Ernst von Baer ja eluteadused. Akadeemia 8: 1347-1389.
  • Trapido, Denis 2002. Kunsti tragöödia ja teaduse võidukäik. Akadeemia 3: 531-558.
  • Tõugu, Enn 2018. Teadmised sisalduvad ainult andmetes. Akadeemia 11: 1956-1965.
  • Undusk, Jaan 2003. Scaliger ja Opitz: Juhuluule uurimine uuele tasemele. Akadeemia 7: 1495-1506. [Arvustus: Kristi Viiding, Die Dichtung neulateinischer Propemptika an der Academia Gustaviana (Dorpatensis) in den Jahren 1632-1956. (Dissertationes studiorum graecorum et latinorum Universitatis Tartuensis, 1.) Tartu: Tartu University Press, 2002. 309 lk.]
  • Vähi, Tiina 2017. Müütiline pilt Eesti nõiaprotsessidest. Akadeemia 4: 721-741. [Arvustus: Aarne Ruben. Nõiaprotsessid Eestis. Tallinn: Varrak, 2016. 351 lk.]
  • Vako, Eleri 2008. "Meie aeg lööb auku müüri": 1968. aasta üliõpilaspäevad Tartus ja Tallinnas. Akadeemia 2: 411-461.
  • Velmezova, Exaterina; Kull, Kalevi 2017. Teoreetilisest keeleteadusest Eestis, semiootikaga seoses: Kõnelus Haldur Õimuga Akadeemia 2: 212-237.
  • Vetik, Raivo 1992. Platonism Juri Lotmani semiootikas. Akadeemia 10: 2044-2059.
| Labels: , ,

0 comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)