Malinowski, Bronisław 1945[1923]. The Problem of Meaning in Primitive Languages. In: Ogden, Charles Kay and Ivor Armstrong Richards, The Meaning of Meaning: A Study of the Influence of Language upon Thought and of the Science of Symbolism. New York: Harcourt, Brace & World, Inc., 293-336. [Internet Archive]
Malinowski, Bronisław 2020[1923]. Tähenduse Probleem Primitiivsetes Keeltes. In: Maagia, Teadus ja Religioon ning Teisi Esseid. Tõlkinud Olavi Teppan, järelsõna Toomas Gross. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 287-340. [ESTER]
| Language, in its developed literary and scientific functions, is an instrument of thought and of the communication of thought. The art of properly using this instrument is the most obvious aim of the study of language. Rhetoric, Grammar and Logic have been in the past and still are taught under the name of Arts and studied predominantly from the practical normative point of view. The laying down of rules, the testing of their validity, and the attainment of perfection in style are undoubtedly important and comprehensive objects of study, especially as Language grows and develops with the advancement of thought and culture, and in a certain sense even leads this advancement. (Malinowski 1945[1923]: 197) | · | Keel on oma arenenud kirjanduslikes ja teaduslikes funktsioonides mõtlemise ja mõtete edasiandmise instrument. Selle instrumendi õige kasutamise kunst on keeleteaduse kõige ilmselgem eesmärk. Retoorikat, grammatikat ja loogikat on õpetatud ja õpetatakse praegugi humanitaarteaduste all ning uuritakse valdavalt praktilisest normatiivsest aspektist. Reeglite sätestamine, nende paikapidavuse kontrollimine ja stilistilise täiuslikkuse saavutamine on kahtlemata tähtsad ja laialdased uurimisobjektid, eriti kuivõrd keel mõtte ja kultuuri edenedes kasvab ja areneb ning teatavas mõttes seda edenemist isegi juhib. (Malinowski 2020[1923]: 287) |
Juba kõige esimeses lauses täpsustab Malinowski, et ta eristab keele "arenenud" (developed) kirjanduslikke ja teaduslikke funktsioone (kasutusviise), mis vastandub keelekasutusviisidele, mis ei ole suunatud mõtlemisele või mõtete edasiandmisele. Keeleteadus minu teada ei õpeta otseselt, kuidas keelt õigesti kasutada (preskriptiivne) vaid kuidas seda päriselt kasutatakse (deskriptiivne). Sada aastat hiljem retoorikat, grammatikat ja loogikat sellisest "praktilisest normatiivsest" seisukohast ei õpetata, tundub.
| All Art, however, which lives by knowledge and not by inspiration, must finally resolve itself into scientific study, and there is no doubt that from all points of approach we are driven towards a scientific theory of language. Indeed, for some time already, we have had, side by side with the Arts of Language, attempts at posing and solving various purely theoretical problems of linguistic form and meaning, approached mainly from the psychological point of view. It is enough to mention the names of W. von Humboldt, Lazarus and Steinthal, Whitney, Max Müller, Misteli, Sweet, Wundt, Paul, Finck, Rozwadowski, Wegener, Oertel, Marty, Jespersen and others, to show that the Science of Language is neither new nor unimportant. In all their works, besides problems of formal grammar, we find attempts at an analysis of the mental processes which are concerned in Meaning. But our knowledge of Psychology and of psychological methods advances, and within the last years has made very rapid progress [|] indeed. The other modern Humanistic Sciences, in the first place Sociology and Anthropology, by giving us a deeper understanding of human nature and culture, bring their share to the common problem. For the questions of language are indeed the most important and central subject of all humanistic studies. Thus, the Science of Language constantly receives contributions of new material and stimulation from new methods. A most important impetus which it has thus lately received has come from the philosophical study of symbols and mathematical data, so brilliantly carried on in Cambridge by Mr Bertrand Russell and Dr Whitehead. (Malinowski 1945[1923]: 297-298) | · | Ent igasugused humanitaarteadused, mis lähtuvad teadmistest ja mitte inspiratsioonist, peavad lõpuks teadusliku uurimustööni välja jõudma ning pole kahtlust, et ükskõik millisest nurgast läheneda jõuame ikkagi keele teadusliku teooria juurde. Tõepoolest on meil juba mõnda aega keelekunstiga käsikäes tehtud katseid esitada ja lahendada mitmesuguseid lingvistilise vormi ja tähenduse puhtteoreetilisi probleeme, lähenedes neile peamiselt psühholoogilisest aspektist. Piisab, kui nimetada selliseid nimesid nagu W. von Humboldt, Lazarus ja Steinthal, Whitney, Max Müller, Misteli, Sweet, Wundt, Paul, Finck, Rozwadowski, Wegener, Oertel, Marty, Jespersen jt, näitamaks, et keeleteadus pole midagi uut ega tähtsusetut. Kõigist nende töödest leiame peale formaalse grammatika probleemide ka katseid analüüsida vaimseid protsesse, mis puutuvad tähendusse. Kuid meie teadmised psühholoogiast ja psühholoogia meetoditest täienevad ning on viimastel aastatel tõepoolest väga jõudsalt edenenud. Muud moodsad humanitaarteadused, eeskätt sotsioloogia ja antropoloogia, lisavad ühisele probleemistikule oma panuse, andes sügavama arusaama inimloomusest ja kultuurist. Sest keeleküsimused [|] on kõigis humanitaarteadustes tõepoolest kõige tähtsam ja kesksem temaatika. Nõnda saab keeleteadus pidevalt uut materjali ja stiimuleid uutelt meetoditelt. Kõige olulisem tõuge, mille see on hiljuti nõndaviisi saanud, on lähtunud sümbolite ja matemaatiliste andmete filosoofilisest uurimusest, mille on Cambridge'is hiilgavalt esitanud hr Bertrand Russell ja dr Whitehead. (Malinowski 2020[1923]: 287-288) |
Siin on huvitav, et "kunstidest" (Arts) saavad (juba eelmises lõigus tegelikult) "humanitaarteadused". See on natuke kentsakas, sest kunstide puhul tõepoolest on neid, mis lähtuvad teadmistest ja neid, mis lähtuvad inspiratsioonist (jumalikust hingestatusest). Aga millised humanitaarteadused lähtuvad inspiratsioonist? Võib-olla Prantsuse filosoofia. Mis mulle meeldib, on rõhk "puhtteoreetilistel" probleemidel, sest just nendega - ja just (võib-olla isegi sotsiaal-)psühholoogilisest aspektist - tegeleb Malinowski essee hilisemates osades. Mainitud nimede suhtes tuleb silmad lahti hoida, kas ta neile ka viitab. Sest, noh, kes kurat on Paul? Võib ainult oletada, et see võiks olla Hermann Paul. Neid "vaimseid protsesse, mis puutuvad tähendusse" (mental processes which are concerned in meaning) hõlmab internetiarhiivis lausa eraldi kategooria, kuhu paigutub ka Ogdeni ja Richardsi teos: Meaning (Psychology). Probleemiasetusse tekib tõlkes mitmus: inimloomuse ja kultuuri omavahelise seose probleemist (nii loen mina selle "probleemi" siit välja), saab tõlkes "probleemistik" (justkui probleemide võrgustik) - siin nagu tõlkes isegi lisandub midagi. Samasugune lisamitmus on järgmises lauses 'keskne teema' (central subject) → "kesksem temaatika". Noh, ja ka järgmises: 'stimulatsiooni' (stimulation) → "stiimuleid".
| In the present book Mr Ogden and Mr Richards carry over the study of signs into the field of linguistics, where it assumes a fundamental importance. Indeed, they work out a new Science of Symbolism which is sure to yield most valuable criteria for the criticism of certain errors of Metaphysics and of purely Formal Logic (cf. Chaps. II, VII, VIII and IX). On the other hand, the theory has not merely a philosophical bearing, but possesses practical importance in dealing with the special, purely scientific problems of Meaning, Grammar, Psychology and Pathology of Speech. More especially, important researches on Aphasia by Dr Henry Head, which promise to throw entirely new light on our conceptions of Meaning, seem to work towards the same Semantic theories as those contained in the present book. Dr A. H. Gardiner, one of the greatest experts in hieroglyphic script and Egyptian grammar - of which he is preparing a new analysis - has published some remarkable articles on Meaning, where he approaches the same problems as those discussed by Mr Ogden and Mr Richards, and solved by them in such an interesting manner, and their respective results do not seem to me to be incompatible. Finally, I myself, at grips with the problem of primitive languages from Papuo-Melanesia, had been driven into the field of general Semantics. When, however, I had the privilege of looking through the proofs of the present book, I was astonished to find how exceedingly well the theories there presented answered all my problems and solved my difficulties; and I was gratified to find that the position to which I [|] had been led by the study of primitive languages, was not essentially a different one. I was therefore extremely glad when the Authors offered me an opportunity to state my problems, and to outline my tentative solutions, side by side with their remarkable theories. I accepted it the more gladly because I hope to show how important a light the theories of this book throw on the problems of primitive language. (Malinowski 1945[1923]: 298-299) | · | Käesolevas raamatus kannavad hr Ogden ja hr Richards märkide uurimise üle lingvistika valda, kus see omandab fundamentaalse tähtsuse. Õieti töötavad nad välja uue sümbolismiteaduse, mis kindlapeale annab kõige väärtuslikumaid kriteeriume teatud metafüüsikavigade ja puhta formaalloogika kriitikaks (vrd II, VII, VIII ja IX peatükk). Teisest küljest pole sel teoorial pelgalt filosoofilist orientatsiooni, vaid ka praktiline kaal kõne tähenduse, grammatika, psühholoogia ja patoloogia puhtteaduslike probleemide käsitlemisel. Eriti just dr Henry Headi olulised uurimused afaasiast, mis tõotavad heita sootuks uut valgust meie arusaamale tähendusest, paistavad viivat nendesamade semantiliste teooriate poole, mida sisaldavad ka käesolevad raamatud. Dr A. H. Gardiner, üks suuremaid eksperte hieroglüüfkirja ja egiptuse grammatika alal - mille kohta on tal valmimas uus analüüs -, on avaldanud tähenduse kohta mõned silmapaistvad artiklid, kus ta läheneb nendelesamadele probleemidele, mida käsitlevad ja väga huviväärselt lahendavad hr Ogden ja hr Richards, ning nende tulemused ei paista mulle sugugi ühitamatud. Lõpuks ka mina ise, pistes rinda Paapua-Melaneesia primitiivsete keelte küsimusega, olen jõudnud üldise semantika valda. Kui mul mõne nädala eest oli au läbi vaadata käesoleva [|] raamatu poognaid, hämmastas mind, kui võrratult hästi vastasid selles esitatud teooriad kõikidele mu küsimustele ja lahendasid mu probleeme, ning rahuldustundega tõdesin, et positsioon, milleni primitiivsete keelte uurimine oli viinud, polnudki põhimõtteliselt teistsugune. Seepärast olin ülimalt rõõmus, kui autorid pakkusid mulle võimalust sedastada nende silmapaistvate teooriate kõrval minu oma probleeme ja välja tuua nende lahendamise katseid. Võtsin ettepaneku vastu seda suurema rõõmuga, et loodan näidata, kui tähtsat valgust heidavad selle raamatu teooriad primitiivsete keelte probleemistikule. (Malinowski 2020[1923]: 288-289) |
Võib vaielda, et märgiteooria ja keeleteadused on alati (juba vanaajast saadik) olnud omavahel tihedalt läbi põimitud. St Ogden ja Richards ei ole kahtlemata esimesed, kes märkide uurimist ja lingvistikat ühildavad. Nimetatud peatükid Ogdeni ja Richardsi teosest: II - "The Power of Words"; VII - "The Meaning of Beauty"; VIII - "The Meaning of Philosophers"; ja IX - "The Meaning of Meaning". Puudutatud teaduslike probleemide nimekiri on natuke sassis: 'tähenduse' (Meaning) ja 'kõnepatoloogia' (Pathology of Speech) on tõlkija läbi paisanud - neist on saanud "kõne tähenduse" ja üleüldise "patoloogia" probleemid. Samamoodi on kummastunud kaalud: 'filosoofilisest tähtsusest' (philosophical bearing) ja 'praktilisest tähtsusest' (practical importance) on saanud "filosoofiline orientatsioon" ja "praktiline kaal". Need bearing ja importance on küll sünonüümid, aga tõlkija ei tahtnud kummalegi anda vasteks "tähtsus". Jälle tuleb välja ka tõlkija mitmuselembus: 'käesolevast raamatust' (present book) on saanud "käesolevad raamatud". Kummaline. Seda enam, et kus originaalis oli mitmus ('meie arusaamad tähendusest', our conceptions of Meaning) on saanud ainsus ("meie arusaamale tähendusest"). Gardineri osas viitab Malinowski kaudselt iseendale, sest esimene viidatud artikkel (ajakirjas Man; vt Gardiner 1919) põhineb Malinowski ja Gardineri omavahelisel kirjavahetusel. "Üldine semantika" võiks olla 'üldsemantika'. Veel üks imelik tõlkekoht: 'mul oli hea meel leida' (I was gratified to find) → "rahuldustundega tõdesin". "Sedastamine" on minu jaoks uus sõna (ei tunne eesti teaduskeelt nii hästi) - nentima, konstateerima; Sedastati, et elujärg on paranenud. Ma loodan, et tõlkija neid märkuseid lugedes liialt ei muserda; see on ikka väga hea, et selline tõlge olemas on - neist pisiasjadest selgub paremini ka Malinowski algupärane tähendus, mis on pahatihti kole libe.
| It is remarkable that a number of independent inquirers, Messrs Ogden and Richards, Dr Head, Dr Gardiner and myself, starting from definite and concrete, yet quite different problems, should arrive, if not exactly at the same results stated in the same terminology, at least at the construction of similar Semantic theories based on psychological considerations. (Malinowski 1945[1923]: 299) | · | On tähelepanuväärne, et hulk iseseisvaid uurijaid, härrased Ogden ja Richards, dr Head, dr Gardiner ja mina ise oleme kindlatest ja konkreetsetest, kuid ometi täitsa erinevatest probleemidest lähtudes jõudnud kui mitte täpselt samade ühesuguses terminoloogias sõnastatud tulemusteni, siis vähemalt sarnaste psühholoogilistel alustel põhinevate semantiliste teooriate konstrueerimiseni. (Malinowski 2020[1923]: 289) |
"Härrased" on lihtsalt naljakas, aga eks selleaegne inglisekeelne kõnepruuk selline oligi. Natuke jääb kriipima 'psühholoogiliste kaalutluste' (psychological consideration) kindlus tõlkes "psühholoogilistel alustel". Malinowski teooriate psühholoogiline pool on minu arvates kõige ebakindlam, ja tema arengut instinktipsühholoogiast varajasele biheiviorismile on ka uuritud (vt nt El-Shamy 1974: 90). Suures plaanis on ka natuke irooniline see 'samadele tulemusteni' jõudmine, sest vahemalt faatilise osaduse suhtes võib küll öelda, et Malinowski põhimõtteliselt taastootis stereotüüpilisi seisukohti "metslaste" ja alamklasside suhtes - ehk ühte järgnevatest artiklitest mahutan sisse Helen Bosanquet tsitaadi, kus ta jõuab 'samade tulemusteni' paarkümmend aastat varem - tõenäoliselt võib selliseid 'tulemusi' leida läbi aastasadade, sest isegi 1797. aasta Encyclopedia Britannica-st olen leidnud, et nt Comte de Buffon kirjeldas täpselt samamoodi Ameerika indiaanlasi. Sellest, kuidas Malinowski "semantiline teooria" vähemalt faatilise osaduse küsimuses põhineb "psühholoogilistel alustel", mis ei ole mitte midagi muud kui rassi- ja klassivaen.
| I have therefore to show how, in my own case, that of an Ethnographer studying primitive mentality, culture, and language, I was driven into a linguistic theory very much on lines parallel to those of the present work. In the course of my Ethnographic researches among some Melanesian tribes of Eastern New Guinea, which I conducted exclusively by means of the local language, I collected a considerable number of texts: magical formulæ, items of folk-lore, narratives, fragments of conversation, and statements of my informants. When, in working out this linguistic material, I tried to translate my texts into English, and incidentally to write out the vocabulary and grammar of the language, I was faced by fundamental difficulties. These difficulties were not removed, but rather increased, when I consulted the extant grammars and vocabularies of Oceanic languages. The authors of these, mainly missionaries who wrote for the practical purpose of facilitating the task of their successors, proceeded by rule of thumb. For instance, in writing a vocabulary they would give the next best approximation in English to a native word. (Malinowski 1945[1923]: 299) | · | Seepärast pean näitama, kuidas mina kui primitiivset mentaliteeti, kultuuri ja keelt uuriv etnograaf võtsin ette lingvistilise teooria, mis on käesoleva töö teooriatega vägagi paralleelne. Mõnede Uus-Guinea idaosa melaneesia hõimude seas tehtud etnograafiliste uurimistööde käigus, milles lähtusin eranditult kohalikust keelest, õnnestus mul koguda märkimisväärne hulk tekste: maagilisi vormeleid, folkloorimaterjali, narratiive, vestluste fragmente ja informantide ütlusi. Kui ma seda lingvistilist materjali mõtestades püüdsin tõlkida oma tekste inglise keelde ning muuseas kirja panna ka keele sõnavara ja grammatika, sattusin silmitsi fundamentaalsete raskustega. Need raskused ei kadunud, vaid hoopis süvenesid, kui heitsin pilgu olemasolevatesse Okeaania keelte grammatikatesse ja sõnastikesse. Nende autorid, peamiselt misjonärid, kes kirjutasid [|] praktilistel eesmärkidel, et hõlbustada oma mantlipärijate ülesannet, lähtusid rusikareeglitest. Näiteks sõnastike puhul andsid nad pärismaalaste sõnale lähima inglisekeelse vaste. (Malinowski 2020[1923]: 289-290) |
Siin on teoreetilises plaanis juba näha huvitavat kolmikut - keel, kultuur ja mentaliteet. Essee tagumises osas, kus Malinowski mängib kolmnurkadega, võib naljaviluks selle kolmiku proovile panna või vähemalt vaadata, kas sealmail on midagi paralleelset. Siin esineb ka käesoleva essee esimene sulaselge lausvale: et Malinowski viis oma etnograafilisi uurimusi läbi 'ainult kohaliku keele abil' (conducted exclusively by means of the local language). Kui see oleks tõsi, ei oleks tal olnud vaja mainida, et "It must be borne in mind that pidgin-English is a very imperfect instrument for expressing one's ideas" (Malinowski 1922: 5) - sealsamas mainib ta ka, et tema kogutud tekstid olid "mangled by being forced into pidgin-English" (samas, 5). Tõlkija on järgmises lauses teinud huvitava nükke: 'läbitöötamisest' (working out) on saanud "mõtestamine". Pole paha. Eks ma õpin ka siit eestikeelset teaduskeelt.
| But the object of a scientific translation of a word is not to give its rough equivalent, sufficient for practical purposes, but to state exactly whether a native word corresponds to an idea at least partially existing for English speakers, or whether it covers an entirely foreign conception. That such foreign conceptions do exist for native languages and in great number, is clear. All words which describe the native social order, all expressions referring to native beliefs, to specific customs, ceremonies, magical rites - all such words are obviously absent from English as from any European language. Such words can only be transated into English, not by giving their imaginary equivalent - a real one [|] obviously cannot be found - but by explaining the meaning of each of them through an exact Ethnographic account of the sociology, culture and tradition of that native community. (Malinowski 1945[1923]: 299-300) | · | Kuid sõna teadusliku tõlkimise eesmärk ei ole esitada selle ligikaudne tähendus, millest piisab praktiliseks otstarbeks, vaid sedastada täpselt, kas pärismaalaste keeles esinev sõna vastab mingile ideele, mis inglise keele kõnelejate jaoks vähemalt osaliselt eksisteerib, või hõlmab see täiesti võõrast kontseptsioon. Selge on see, et säärased võõrad kontseptsioonid pärismaalaste keeltes esinevad, kusjuures arvukalt. Kõik sõnad, mis kirjeldavad pärismaalaste ühiskonnakorraldust, kõik pärismaalaste tavadele, tseremooniatele ja maagilistele riitustele viitavad väljendid - kõik sellised sõnad arusaadavalt puuduvad nii inglise keelest kui ka ükskõik millisest muust Euroopa keelest. Selliseid sõnu saab inglise keelde tõlkida ainult sel moel, et ei esitata nende kujutletavat vastet - õiget vastet mõistagi ei saa leida -, vaid seletatakse nende kõigi tähendust täpse etnograafilise kirjeldusega selle pärismaalaste kogukonna sotsioloogiast, kultuurist ja traditsioonist. (Malinowski 2020[1923]: 290) |
Iva on siin justkui selles, et misjonärid andsid "pärismaalaste sõnale lähima inglisekeelse vaste", aga keele teadusliku uurimise eesmärk on selgitada välja, kas inglise keeles ja pärismaalaste keeles on kasvõi osaliselt kattuv tähendus. St sisu/vormi või tähistaja/tähistatava dialektika. Seetõttu tuleb välja tuua pisike tõlke-nugget: "ligikaudne tähendus" ja rough equivalent ei ole, noh, ekvivalentsed. Tõlkija "tähenduse" asemel peaks siin kindlasti olema "vaste". Sõnad võivad üksteisele "vastata" st olla võrdväärsed (ekvivalentsed), aga tähendused mõlemas keeles (kasvõi/vähemalt) "osaliselt eksisteerivad". Domeenide nimekirjas (tavad, tseremooniad, riitused) on üks välja jäänud - uskumused (beliefs). Natuke kriibib kas see, et vaste leidmisel on originaalis võimatu leida 'päris' vastet, võib-olla isegi 'reaalselt eksisteerivat' (a real one), aga tõlkes on sellest saanud "õige vaste". Päris peen vahe, aga ehk oluline - "õige" puhul võib jääda mulje, et valiti vale vaste, aga õige vaste on kuskil olemas; versus, päris kohast vastet ei ole olemas. Ei tea kas tähenärimisest saab kõhtu täis?
| But there is an even more deeply reaching thought subtler difficulty: the whole manner in which a native tongue is used is different from our own. In a primitive tongue, the whole grammatical structure lacks the precision and definiteness of our own, though it is extremely telling in certain specific ways. Again some particles, quite untranslatable into English, give a special flavour to native phraseology. In the structure of sentences, an extreme simplicity hides a good deal of expressiveness, often achieved by means of position and context. Returning to the meaning of isolated words, the use of metaphor, the beginnings of abstraction, of generalization and a vagueness associated with extreme concreteness of expression - all these features baffle any attempt at a simple and direct translation. The ethnographer has to convey this deep yet subtle difference of language and of the mental attitude which lies behind it, and is expressed through it. But this leads more and more into the general psychological problem of Meaning. (Malinowski 1945[1923]: 300) | · | Kuid on olemas veelgi sügavamale ulatuv, kuigi vähemmärgatav raskus: viis, kuidas pärismaalaste keelt kasutatakse, erineb meie omast. Primitiivses keeles puudub kogu grammatilisel struktuuril meie täpsus ja konkreetsus, ehkki omal spetsiifilisel moel on see äärmiselt tõhus. Mõned partiklid, mida inglise keelde üldse tõlkida ei saa, annavad jällegi pärismaalaste fraseoloogiale erilise hõngu. Lausete struktuuris peitub äärmise lihtsuse taga tubli annus väljendusrikkust, mis sageli saavutatakse positsiooni ja konteksti kaudu. Kui pöörduda tagasi üksikute sõnade tähenduse, metafoorikasutuse, abstraktsiooni ja üldistuste algete ning väljenduse ülima konkreetsusega seonduva ebamäärasuse juurde, siis kõik need omadused nurjavad igasuguse katse esitada lihtsat ja otsest tõlget. Etnograaf peab edasi andma [|] selle taga peituva ja selle kaudu väljenduva sügava, kuid märkamatu keelelise ja vaimuhoiaku erinevuse. See aga viib meid üha rohkem tähenduse üldise psühholoogilise probleemi juurde. (Malinowski 2020[1923]: 290-291) |
Siit jäi maha rõhk, 'kogu viis'. Jällegi, peen, aga ehk oluline, sest see kardinaalne erinevus, mida ta siin üles soojendab, puudutab ka tema üleüldist vaadet pärismaalaste keelekasutusele - etteruttavalt, et see ei ole mõtlemise tööriist ja mõtete edasiandmise vahend, nagu lugesime kohe esimesest lõigust ja loeme veel lähemalt neljandas alapeatükis. Selle "täpsuse ja konkreetsuse" puudumisega kajab tema eelarvamus juba doktoritööst, kirjutatud enne välitöid: "The aborigenes are not able to think exactly, and their beliefs do not possess any "exact meaning."" (Malinowski 1913: 213) - puhas jamps. On näha, et juba siin üritab Malinowski seda pehmendada, sest pärismaalaste keeles on kahtlemata grammatilisi struktuure, millega väljendada väga täpselt asju, mis meie jaoks ei ole olulised (nt kanuu liikumissuunad jne - neist loeme allpool). Kriipima jääb tõlke puhul "tõhus", mis minu arvates võiks olla 'kõnekas' (telling), st ütleb vähesega palju (mis on küll tõhus, aga "tõhus" ise ei ole täpne vaste). Torkab silma ka "üldse tõlkida ei saa", mille jaoks üks-ühele vaste, 'tõlkimatu' (untranslatable), on täitsa olemas - aga eks see ole ka semiootikule käepärasem sõna (nt kultuuriplahvatus muudab "tõlkimatu tõlgitavaks", vt Lotman 2001: 35). Märkasin ka, et 'maitsest' (flavour) on saanud lõhn, "hõng". Baffle on siin huvitav sõna - nõutuks tegema, segadusse viima, pahviks lööma. St otseselt ei "nurja", vaid pigem raskendab. Mental attitude annaksin mina kui 'vaimne suhtumine', aga eks see ole maitse küsimus. Esimene alapeatükk oli üsna lühike (põhimõtteliselt sissejuhatus), aga kuna ma olen juba otsustanud iga alapeatüki eraldi postituseks liigendada, siis siia jääb punkt.
0 comments:
Post a Comment