Malinowski, Bronisław 1945[1923]. The Problem of Meaning in Primitive Languages. In: Ogden, Charles Kay and Ivor Armstrong Richards, The Meaning of Meaning: A Study of the Influence of Language upon Thought and of the Science of Symbolism. New York: Harcourt, Brace & World, Inc., 293-336. [Internet Archive]
Malinowski, Bronisław 2020[1923]. Tähenduse Probleem Primitiivsetes Keeltes. In: Maagia, Teadus ja Religioon ning Teisi Esseid. Tõlkinud Olavi Teppan, järelsõna Toomas Gross. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 287-340. [ESTER]
| This general statement of the linguistic difficulties which beset an Ethnographer in his field-work, must be illustrated by a concrete example. Imagine yourself suddenly transported on to a coral atoll in the Pacific, sitting in a circle of natives and listening to their conversation. Let us assume further that there is an ideal interpreter at hand, who, as far as possible, can convey the meaning of each utterance, word for word, so that the listener is in possession of all the linguistic data available. Would that make you understand the conversation or even a single utterance? Certainly not. (Malinowski 1945[1923]: 300) | · | Etnograafi välitöödel kimbutavate keeleliste raskuste üldise konstateeringu kõrvale tuleb tuua konkreetne näide. Kujutage endale ette, et olete ühtäkki sattunud Vaikse ookeani korallisaarele, istute pärismaalaste ringis ja kuulate nende vestlust. Edasi oletame, et teil on käepärast ideaalne tõlk, kes annab sõnahaaval võimalikult hästi edasi iga lausungi tähenduse, nii et kuulaja saab kätte kõik olemasolevad lingvistilised andmed. Kas see tähendab, et te saate vestlusest või vähemasti ühestainsast lausungist aru? Kindlasti mitte. (Malinowski 2020[1923]: 292) |
Beset on otsesõnu "igast küljest ründama, ehetega katma"; meenutab sõna baffle eelmises alapeatükis, aga selle poolest, et eestikeelne vaste on teaduskeele seisukohast hea. Üllatab, et siin on "konstateering" (statement), aga mitte "sedastus", nagu eelmises alapeatükis. Ettekujutuse sõnastus sarnane Argonautide algusega: "Imagine yourself suddenly set down surrounded by all your gear, alone on a tropical beach close to a native village, while the launch or dinghy which has brought you sails away out of sight" (Malinowski 1922: 4). Võib oletada, et see "ideaalse tõlkija" probleem tulenebki sellest, et ta pidi kohalike pärismaalastega läbi käima pidžin-inglise keele vahendusel. Tõlkes muutub natuke modaalsus: kõigist 'kättesaadavatest' (available) lingvistilistest andmetest saavad "olemasolevad". Selle tähenduse kättesaadamatusega sihib Malinowski vististi situatsiooni konteksti suunas.
| Let us have a look at such a text, an actual utterance taken down from a conversation of natives in the Trobriand Islands, N.E. New Guinea. In analysing it, we shall see quite plainly how helpless one is in attempting to open up the meaning of a statement by mere linguistic means; and we shall also be able to realize what sort of additional knowledge, besides verbal equivalence, is necessary in order to make the utterance significant. I adduce a statement in native, giving under each word its nearest English equivalent: | · | Heidame pilgu ühele niisugusele tekstile, mis on pärit Uus-Guinea kirdeosas Trobriandi pärismaalaste tegelikust vestluses [sic]. Seda analüüsides näeme üsna selgesti, kui abitu on katse avada ütluse tähendust pelgalt lingvistiliste vahenditega, ja võime ka aru saada, missuguseid muid teadmisi peale verbaalsete vastete on vaja, et lausungile mõistetavat sisu anda. Toon siinkohal ära pärismaalaste keeles lausutud sõnad ja nende lähimad inglisekeelsed vasted. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| (Malinowski 1945[1923]: 300-301) | · | (Malinowski 2020[1923]: 292) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Siin tuleb mõne lugeja jaoks ehk välja osutada, et seda tabelit tuleb lugeda vasakult paremale. Mul ei ole siin eriti midagi kobiseda, kuiet esimene avastatud tõeline kirja- või tõlkeviga (vt [sic]). See peaks olema 'tegelik lausung [mis on pärit] pärismaalaste vestlusest'. Esimene lauseosa võiks ka olla kokkusurutult "Vaatame sellist teksti" vms. Torkab silma ka Malinowski tõlkevastete pinnapealine tõlkimine - nt in place võiks olla 'paigal' mitte "kohas".
| The verbatim English translation of this utterance sounds at first like a riddle or a meaningless jumble of words; certainly not like a significant, unambiguous statement. Now if the listener, whom we suppose acquainted with the language, but unacquainted with the culture of the natives, were to understand even the general trend of this statement, he would have first to be informed about the situation in which these words were spoken. He would need to have them placed in their proper setting of native culture. In this case, the utterance refers to an episode in an overseas trading expedition of these natives, in which several canoes take part in a competitive spirit. This last-mentioned feature explains also the emotional nature of the utterance: it is not a mere statement of fact, but a boast, a piece of self-glorification, extremely characteristic of the Trobrianders' culture in general and of their ceremonial barter in particular. (Malinowski 1945[1923]: 301) | · | Selle lausungi sõnasõnaline tõlge kõlab esmalt nagu mõistatus või seosetu jamps, kindlasti mitte nagu tähenduslik ja ühemõtteline lause. Et nüüd kuulaja, keda me eeldame olevat tuttav pärismaalaste keelega, aga mitte kultuuriga, saaks aru kasvõi selle lause üldisest suundumusest, peaks ta esmalt olema tuttav olukorraga, milles need sõnad kõneldi. [|] Ta peaks asetama need pärismaalaste kultuuri õigesse konteksti. Kõnesoleval juhul viitab lausung nende pärismaalaste situatsioonile meretagusel kaubaretkel, millest mitu kanuud konkurentsi vaimus osa võtab. Viimati mainitud asjaolu seletab ka lausungi emotsionaalset joont: see pole pelgalt fakti konstanteering, vaid suurustlemine, eneseülistamine, mis on Trobriandi kultuurile tervikuna ja tseremoniaalsele kaubavahetusele konkreetsemalt väga iseloomulik. (Malinowski 2020[1923]: 292-293) |
Mina oleksin andnud 'tähendusetu sõnadepundar' (a meaningless jumble of words), mitte "seosetu jamps", kuigi see on ka päris hea ja tabav. Veel kord üllatab, et statement on siin "lause" ja mitte 'sedastus' (mulle täitsa meeldib see sõna). Teoreetilises plaanis ilmub nüüd välja situatsiooni kontekst - keeleline lausung on mõistetav ainult kõneleja kultuuri tundes ja kõnelemise situatsiooni konteksti teades. Siin tulevad esile tõlkija ja minu lahkarvamused Malinowski eriterminoloogia tõlkimise suhtes. Eelistan siiski läbivalt (varasemalt, siin ja ka edaspidi) kasutada väljendit 'situatsiooni kontekst' (context of situation). Näiteks setting on siin antud kui "kontekst"; minu arvates võiks see üksikjuhtum olla ka 'tegevuspaik' (setting-u otsetõlke). Kontekstist võib aga välja lugeda, et see setting of native culture on põhimõtteliselt 'situatsiooni konteksti' sünonüüm. Järgmises lauses on tõlkija sisestanud "situatsiooni" sinna, kus teda ei ole - lausung viitab 'seigale' (episode). "Kõnesoleval" võiks ka olla lihtsalt 'Sellel juhtumil', 'Selpuhul' vms. See "Kõnesolev" justkui surub kokku sõnad 'käesolev' ja 'kõnealune'. "Konkurentsi vaimu" üle võib ka kobiseda - see võinuks olla 'võistlusvaimus'. Viimane lause selles katkendis on irooniliselt iseloomulik Malinowski enda suhtumisele uuritavatesse pärismaalastesse; ta toob sageli üles seda, et nende suhtlemine kubiseb eneseülistamisest ja kiitlemisest. Mis on selle juures "emotsionaalset", ma ei tea. Aga eks selle pärast tulebki teda nii lähedalt lugeda. Tseremoniaalse kaubavahetuse (ceremonial barter) puhul tekib küsimus, kas see võib olla oli typesetter'i näpukas ja pidanuks tegelikult ütlema banter. "Fakti konstanteering" jätab soovida - 'tõsiasja sedastus' oleks mulle meeldinud (sedastama ongi ÕS-i järgi "nentima, konstateerima").
| Only after a preliminary instruction is it possible to gain some idea of such technical terms of boasting and emulation as kaymatana (front-wood) and ka'u'uya (rear-wood). The metaphorical use of wood for canoe would lead us into another field of language psychology, but for the present it is enough to emphasize that 'front' or 'leading canoe' and 'rear canoe' are important terms for a people whose attention is so highly occupied with competitive activities for their own sake. To the meaning of such words is added a specific emotional tinge, comprehensible only against the background of their tribal psychology in ceremonial life, commerce and enterprise. (Malinowski 1945[1923]: 301) | · | Alles pärast eelnevaid juhtnööre on võimalik saada mingit aimu sellistest kiitlemise ja järeletegemise tehnilistest terminitest nagu kaymatana (eespuu) ja ka'u'uya (tagapuu). Puu metafoorne kasutamine kanuu tähenduses viib meid keelepsühholoogia teise valdkonda, kuid esialgu piisab, kui rõhutada, et "eespuu" ja "juhtkanuu" ja "tagakanuu" on olulised mõisted inimestele, kelle tähelepanu on tugevalt hõivanud võistlusmoment asja enese pärast. Selliste sõnade tähendusele lisandub spetsiifiline emotsionaalne varjund, mis on arusaadav ainult nende hõimupsühholoogia taustal tseremoniaalses elus, kauplemisel ja mereretkedel. (Malinowski 2020[1923]: 293) |
Preliminary instruction kui "eelnevad juhtnöörid" ei rahulda, sest need juhtnöörid alles järgnevad; otse 'eeljuhised' ka ei sobi; mida ta tahab öelda on umbes nagu 'Alles pärast mõningasi juhiseid', sest need sissejuhatavad märkused jätkuvad ka käesolevas lõigus. Tõlke poolelt ei käi "võistlusmoment" kuhugi - see peaks küll päris kindlasti lugema 'võistlustegevused' (competitive activities) või, veel parem, lihtsalt 'võistlused'. Sisulises plaanis paneb Malinowski siin hullu. Ta lööb ühe puuga kõiki pärismaalasi, aga siin tuleb esimese asjana meeles pidada, et ta uuris peaasjalikult meeste tegevusi, rääkimata siis sellest, kas kõiki pärismaalasi ikka köidab kanuudega võistlemine nii universaalselt kui siit võib jääda mulje. Siin tuleb võtta arvesse, et iga kord kui Malinowski viitab millelegi kui tegevusele iseeneses, mida tehakse tegemise enda nimel (for their own sake), võib ta puhuda mulle. Sellest troobist Malinowski kirjutistes on kirjutatud põnevaid uurimusi (nt Dorothy Lee 1940 ja 1950), aga isegi sekundaarallikateta on see üsna kahtlane, et Malinowski seletab põhimõtteliselt kõike, mida ta muidu seletada ei oska, kui asja, mida tehakse niisama, asja enese nimel. Siin, näiteks, võib esiteks küsida, kas kõik sporditegevused ja võistlusmängud ei ole mingil määral lõbusad iseenesest? Ja teiseks, kas ikka on nii, et need võistlused ei teeni mitte mingit muud eesmärki - Malinowski enda teostest võib välja lugeda, millise sotsiaalse tähtsusega need võistlused tegelikult on. Selle poole ta siin ka sihib viitega "hõimupsühholoogiale", aga riivab seda niivõrd pealiskaudselt, et sellest ei saa veel midagi enamat välja lugeda. "Emotsionaalne varjund" jälle põhineb mingil arusaamatul emotsioonipsühholoogial. Ta vihjab, aga ei seleta.
| Again, the sentence where the leading sailors are described as looking back and perceiving their companions lagging behind on the sea-arm of Pilou, would require a special discussion of the geographical feeling of the natives, of their use of imagery as a linguistic instrument and of a special use of the possessive pronoun (their sea-arm Pilolu). (Malinowski 1945[1923]: 301) | · | Lause, milles kirjeldatakse juhtivaid meremehi vaatamas tagasi ja nägemas oma Pilolu väinale maha jäänud kaaslasi, nõuab jällegi spetsiaalset arutelu pärismaalaste geograafilisest tunnetusest, visualiseeringute kasutamisest lingvistilise instrumendina ja omastava asesõna erilisest rakendusest (nende väin Pilolu). (Malinowski 2020[1923]: 293) |
See "oma Pilolu väinale" on etteruttav - see "oma" osutab kaaslastele (their companions); iseenesest pole viga, tõlke sõnastuses on nad lihtsalt niivõrd lahus, et see "oma" viitaks justkui väinale. "Geograafilise tunnetusega" võib igati rahule jääda, suisa kiiduväärt - oleksin ise andnud midagi kohmakamat, "geograafiline tunne" (umbes nagu E. R. Clay lingual instinct on pigem 'keeletunnetus' kuiet otseselt 'keeleline instinkt'). "Visualiseeringute" puhul olen aga kahevahel või kahtlev. Imagery oleks sõnastiku järgi "kujundlikkus" - kaldun selle poole, aga tõlke kontekstis on ka visualiseering sobiv, ma arvan. Linguistic instrument oleks minu arvates ka paremini 'keeleline vahend', aga siin on kaalul minu kalduvus omasõnade poole tehniliselt kõlavate muganduste asemel. Tõlkijale, kes väga tõenäoliselt võib sattuda seda lugema, ütleks vabanduseks, et ma nokin nende mõistete kallal nii väga, sest just need tulevad sellise lähte- ja sihtteksti kõrvutamise puhul selgelt esile; iga lõigu kohta ei ole midagi sisulist võib-olla öelda, aga sõnavastete kohta küll. Pealegi on see hea-mugav viis kuidas oma terminoloogiat järgmise Malinowski-artikli jaoks teritada. Kõige enam otsin ma siiski selliseid asju, mis sihttekstist-lõpptulemusest täiesti välja jäid (nagu faatilise osaduse katkendis "toiduosadus"), mis osutavad kõige eredamalt neile aspektidele, mis on kõige keerulisemad ja vajaksid eestikeelsele lugejale valgustamist. Iseenesestmõistetavatest asjadest pole nagu mõtet kirjutada, arusaamatute asjade lahendamine seevastu väärib üritamist.
| All this shows the wide and complex considerations into which we are led by an attempt to give an adequate analysis of meaning. Instead of translating, of inserting simply an English word for a native one, we are faced by a long and not altogether simple process [|] of describing wide fields of custom, of social psychology and of tribal organization which correspond to one term or another. We see that linguistic analysis inevitably leads us into the study of all the subjects covered by Ethnographic field-work. (Malinowski 1945[1923]: 301-302) | · | Kõik see näitab, kui laialdasi ja keerukaid asju tuleb silmas pidada, püüdes esitada adekvaatset tähenduse analüüsi. Selle asemel, et tõlkida, omakeelseid sõnad lihtsalt pärismaiste asemele laduda, peame algatama pika ja kaugeltki mitte lihtsa protsessi, et kirjeldada ühele või teisele mõistele vastavate tavade, sotsiaalpsühholoogia ja hõimukorralduse laiu valdkondi. Me näeme, et lingvistiline analüüs viib meid vältimatult kõikide nende teemade uurimise juurde, mida hõlmab etnograafiline välitöö. (Malinowski 2020[1923]: 293) |
Esimese lause sõnastuse annaksin mina: "kui laialdasi ja keerulisi asju tuleb arvesse võtta". Oijah, keerulised "arvestused", millesse meid katse anda adekvaatne analüüs (ühe lause) tähendusest viib. Nende "arvestuste" puhul tuleb võib-olla esile tõik, et Malinowski ei olnud ise native speaker ja tema inglisekeelsetes tekstides on iseenesest palju selliseid vaevumärgatavaid kummalisusi. "Omakeelne" justkui üritab maskeerida, et originaal on inglisekeelne, justkui Malinowski oleks selle kirjutanid eesti keeles. Võib-olla pani tõlkija siia lihtsalt käepärase tõlketeoreetilise mõiste. Kaugemalt vaadates peaks "omakeelne" siiski viitama pärismaalaste keelele. Sõnajärjekorra ja arusaadavuse seisukohast oleks ehk olnud parem midagi laadis "tavade, sotsiaalpsühholoogia ja hõimukorralduse laiahaardelisi valdkondi, mis vastavad ühele või teisele mõistele". Lause iva, ma arvan, on selles, et mõisted nagu "juhtkanuu" ja "tagakanuu" nõuaksid täiusliku arusaadavuse huvides seletust nende tavade, psühholoogia ja hõimu ühiskonnakorralduse seisukohtadelt - aga Malinowski ei hakka nendega (veel?) jändama, selline pinnapealine riivamine peaks meile vaid aimu andma, kui sügavate või põhjapanevate küsimustega on vaja tegeleda, et mõnest üksikust sõnast täielikult aru saada. Viimane lause on kringlit väärt (cringeworthy) - nt Argonaudid on niivõrd küllastunud ebaolulisest statistikast, et meenutab maadeavastaja Henry Morton Stanley teoseid, mida ta kirjutas iga aasta mitu köidet, täis tabeleid, kaarte, ja kõike muud mis võtab ruumi, aga midagi sisulist ei valgusta. Tegelikult ei ole vaja "kõiki neid teemasid", mida ta oma raamatutes käsitleb (nt kanuuehitamise ja sissepühitsemise tavad), vaid sügavamat analüüsi. Näiteks faatilise osaduse katkendis viitab ta korras melaneesiakeelsele tervitusele "Kust tuled?" (Whence comest thou?), aga selle lihtsa fraasi sügavad, "geograafilise tunnetusega" seotud, tagamaad pidi Gunter Senft (2009) lahti seletama nii palju aastakümneid hiljem.
| Of course the above given comments on the specific terms (front-wood, rear-wood, their sea-arm Pilolu) are necessarily short and sketchy. But I have on purpose chosen an utterance which corresponds to a set of customs, already described quite fully. The reader of that description will be able to understand thoroughly the adduced text, as well as appreciate the present argument. (Malinowski 1945[1923]: 302) | · | Muidugi on ülaltoodud kommentaarid spetsiifiliste terminite kohta (eespuu, tagapuu, nende väin Pilolu) paratamatult lühidad ja visandlikud. Kuid ma olen meelega valinud lausungi, mis vastab juba üsna täies ulatuses kirjeldatud kombestikule. Selle kirjelduse lugeja oskab esitatud teksti põhjalikult mõista ja hinnata ka käesolevat argumentatsiooni. (Malinowski 2020[1923]: 294) |
"Paratamatult" (necessarily) võib olla ka 'vältimatult'. 'Juba täielikult kirjeldatud kommete' osas viitab Malinowski oma Argonautidele. Tolle raamatu teistkordsel lugemisel tuleb siis siinset näidet (tabel ülal) meeles pidada. Adduce on "tõendina esitama, näiteks tooma". St tolle kirjelduse lugeja võib põhjalikult mõista näiteks toodud teksti ja hinnata käesolevat argumenti ("argumentatsioon" oleks pigem argumentation). Võib siis eeldada, et tavad, sotsiaalpsühholoogia ja hõimukorraldus, millele too näitetekst osutab, leiava põhjalikuma seletuse Argonautide kehatekstis.
| Besides the difficulties encountered in the translation of single words, difficulties which lead directly into descriptive Ethnography, there are others, associated with more exclusively linguistic problems, which however can be solved only on the basis of psychological analysis. Thus it has been suggested that the characteristically Oceanic distinction of inclusive and exclusive pronouns requires a deeper explanation than any which would confine itself to merely grammatical relations. Again, in puzzling manner in which some of the obviously correlated sentences are joined in our text by mere juxtaposition would require much more than a simple reference, if all its importance and significance had to be brought out. Those two features are well known and have been often discussed, though according to my ideas not quite exhaustively. (Malinowski 1945[1923]: 302) | · | Peale raskuste, mida võib kohata üksikute sõnade tõlkimisel ja mis viivad otsejoones deskriptiivse etnograafiani, tekib ka muid kitsaskohti, mis seonduvad eranditult keeleliste probleemidega, aga mida saab lahendada ainult psühholoogilise analüüsi põhjal. Nii on avaldatud arvamust, et Okeaaniale iseloomulik eristus kaasavate ja välistavate asesõnade vahel nõuab sügavamat seletust kui piirdumine lihtsalt grammatiliste suhete väljatoomisega. Kuidas mõned ilmselgelt omavahel seostuvad laused on meie tekstis nii segadusse ajaval moel pelgalt kõrvuti asetamisega kokku ühendatud, see nõuaks jällegi palju enamat kui lihtne viide, et kogu selle tähtsust ja tähendusrikkust esile tuua. Need kaks tunnust on teada-tuntud ja nende üle on sageli arutletud, kuigi minu arusaamist mööda mitte päris ammendavalt. (Malinowski 2020[1923]: 294) |
"Kitsaskohad" on tõlkija sisestus, et topeldada 'keerukusi' ("raskusi"). "Seondumine" on uhke viieeuroline sõna, mina oleksin pannud 'on seotud'. Veel üks eestikeelne teaduskeelesõna, mis tuleb selgeks õppida (aktiivsesse sõnavarasse kaasata). Esimese lause iva kordab esimese alapeatüki algust, et tegu on tähenduse puhtteoreetiliste probleemidega, millele tuleb läheneda psühholoogilisest aspektist (vt Malinowski 2020[1923]: 287). "Kaasava" ja "välistava" asesõna eristus on vahva - see on pmst Lotmani oma/võõra eristus - a la mina/sina ja meie/teie. Viide W. H. R. Riversi ettekandele. See peab olema "Presidential Address. The Unity of Anthropology" (Rivers 1922). Correlation on "korrelatsioon, seos, vastastikune sõltuvus". Kontekstist võib välja lugeda, et neist variantidest kõige sisukam oleks "vastastikune sõltuvus", sest see osutab millelegi enamale kui "lihtne viide"; teiste sõnadega, laused (ja vb lauseosad) mängivad üksteisega. Aga siin on just see agentsus, mis mind põhiliselt tülitab selles konstruktsioonis, "omavahel seostuvad laused", justkui laused ise seostavad end üksteisega; agentsuselt neutraalne või väline variant oleks 'on seotud'. Tähtsuse (importance) ja "tähendusrikkuse" (significance) osas on tõlkija väärikalt üritanud sünonüümidest asja teha, aga "tähendusrikkus" ehk mängib liiga palju significance ja signification sarnasusega - mina paneksin tähtsus ja olulisus. Tont teab miks Malinowski sellised sünonüümid üldse kõrvu asetas. Viimases lauses ei ole need "kaks tunnust" koheselt hoomatavad - tõenäoliselt (ma arvan) mõtleb ta seda sama kaasamise/välistamise eristust. According to my ideas ja "minu arusaamist mööda" on üsna erinevad, aga arusaadavalt ei saa eesti keeles öelda "minu ideede järgi" või, veel hullem, "minu ideedele vastavalt" (ja pärismaalased on isekad?). "Ideede" etümoloogiat arvesse võttes tõstatan võimalike alternatiividena "minu nägemist mööda" või "minu nägemuses". Üleüldiselt võib keegi siis küsida, nahuj sa variante välja pakud, tekst on juba trükitud! - aga minu nägemist mööda on käesolev tõlge esimene tõlge ja tekst piisavalt tähtis ja tähendusrikas (noneh), et kunagi ikka võetakse ette teine trükk või, kui jumalad on lahked, tõlgitakse Tähenduse Tähendus, ja käesolev tekst saab üle vuntsitud. Sellisel hüpoteetilisel juhul oleksid kellegi autistlikud-autokommunikatiivsed parendussoovitused täitsa asja ette.
| There are, however, certain peculiarities of primitive languages, almost entirely neglected by grammarians, yet opening up very interesting questions of savage psychology. I shall illustrate this by a point, lying on the borderland between grammar and lexicography and well exemplified in the utterance quoted. (Malinowski 1945[1923]: 302) | · | Primitiivsetel keeltel on aga teatud iseärasused, millest grammatikud peaaegu täiesti mööda vaatavad, kuid mis ometi tekitavad metslaste psühholoogia kohta väga huvitavaid küsimusi. Illustreerin seda ühe punktiga, mis asetseb grammatika ja leksikograafia piirialal ning avaldub ka näitena toodud lausingis. (Malinowski 2020[1923]: 294) |
Selle "metslaste psühholoogia" kohta ei oska midagi arvata - "psühholoogia" on Malinowski kasutuses üsna ebamäärane tähistaja. Näiteks Argonautides on selle "metslaste psühholoogia" vasteks ehk "the Trobriand social psychology" (Malinowski 1922: 117-118), aga ka selle katuse alt ei leia midagi asjalikku - kujutage ette, metslastele on "iseloomulik ambitsioon, edevus, tahtmine saada tuntuks ja, et neist hästi räägitaks" (samas, 118). Hullumeelsed!
| In the highly developed Indo-European languages, a sharp distinction can be drawn between the grammatical and lexical function of words. The meaning of a root of a word can be isolated from the modification of meaning due to accidence or some other grammatical means of determination. This in the word run we distinguish between the meaning of the root - rapid [|] personal displacement - and the modification as to time, tense, definiteness, etc., expressed by the grammatical form, in which the word is found in the given context. But in native languages the distinction is by no means so clear and the functions of grammar and radical meaning respectively are often confused in a remarkable manner. (Malinowski 1945[1923]: 302-303) | · | Kõrgelt arenenud indoeuroopa keeltes saab selgesti eristada sõnade grammatilist ja leksikaalset funktsiooni. [|] Sõnatüve tähenduse võib lahutada selle tähenduse muutmisest inflektsiooni või muu grammatilise määratleja toimel. Nõnda eristame sõnas jooksma juure tähendust - inimese kiiret ümberpaiknemist - ja sõnamuudet aja, kindluse jms aspektist, mida väljendab sõna grammatiline vorm selles kontekstis. Kuid pärismaalaste keeltes pole see eristus mingil juhul nii selge ning vastavaid grammatika ja tüve tähenduse funktsioone segatakse omavahel sageli tähelepanuväärsel moel. (Malinowski 2020[1923]: 294-295) |
Huvitav, kuidas Malinowski määras, millised on vähem- ja millised rohkemarenenud keeled? Kuna tõlkes saab kolmest modifikatsioonist kaks, võib eeldada, et Malinowski ise topeldas "time, tense", mis tähendavad sama asja. Grammatika koha pealt ei oska mina kaasa rääkida.
| In the Melanesian language there exist certain grammatical instruments, used in the flection of words, which express somewhat vaguely relations of time, definiteness and squence. The most obvious and easy thing to do for a European who wishes to use roughly such a language for practical purposes, is to find out what is the nearest approach to those Melanesian forms in our languages and then to use the savage form in the European manner. In the Trobriand language, for instance, from which we have taken our above example, there is an adverbial particle boge, which, put before a modified verb, gives it, in a somewhat vague manner, the meaning either of a past or of a definite happening. The verb is moreover modified by a change in the prefixed personal pronoun. Thus the root ma (come, move hither) if used with the prefixed pronoun of the third singular i - has the form ima and means (roughly), he comes. With the modified pronoun ay - or, more emphatical, lay - it means (roughly) he came or he has come. The expression boge ayna or boge layma can be approximately translated by he has already come, the participle boge making it more definite. (Malinowski 1945[1923]: 303) | · | Melaneesia keeltes eksisteerivad teatud grammatilised instrumendid, mida kasutatakse verbide fleksioonis ning mis väljendavad mõnevõrra ebamääraselt aja, kindluse ja järjekorra suhteid. Eurooplasel, kes soovib kasutada sellist keelt ainult praktilistel eesmärkidel, oleks ilmselt kõige lihtsam selgeks teha, milline on nende Melaneesia sõnavormide lähim vaste meie keeltes, ja kasutada siis metslaste vorme Euroopa moodi. Näiteks Trobriandi keeles, millest oleme võtnud oma eeltoodud tsitaadi, on määrsõnaline partikkel boge, mis muudetava verbi ette asetatuna annab sellele mõnevõrra ebamääraselt kas mineviku või kindla juhtumi tähendus. Verbi modifitseerib pealekauba ka eesliitelise isikulise asesõna muutus. Nii on sõnatüvi ma ('tulema, siia liikuma'), kui seda kasutatakse ainsuse kolmanda isiku eesliitelise asesõnaga i-, saanud vormi ima ja tähendab (ligikaudu) 'ta tuleb'. Muutelise pronoomeniga ay - või tunderõhulisemalt lay - tähendab see (ligikaudu) 'ta tuli' või 'ta on tulnud'. Väljendit boge ayna või boge layma saab tõlkida ligikaudu 'ta on juba tulnud' - partikkel boge muudab lause kindlamaks. (Malinowski 2020[1923]: 295) |
Siin on huvitav see "meie keelte" ja 'metslaste keelte' eristus. Malinowski ise, muidugi, saksa, inglise, prantsuse, ladina ja kreeka keele oskajana võis Euroopa "kultuurkeeli" tõesti "omaks" pidada. Tõlke puhul tekib küsimus ainult "tunderõhulisema" (emphatic) korrektsusest. Miks sinna 'tunne' juurde lisandub? "Rõhuga" on iseenesest juba 'tundega'. Jääb mulje, et tõlkija esmamulje oli sõnast "empaatia". Eks see olegi see pundar, mis vajab lahti harutamist - empathy ja emphasis on tõesti sarnased - etümoloogilised lähtepunktid on vastavalt pathos (tunne, kannatus) ja phainein (näitama, ilming).
| But this equivalence is only approximate, suitable for some practical purposes, such as trading with the natives, missionary preaching and translation of Christian literature into native languages. This last cannot, in my opinion, be carried out with any degree of accuracy. In the grammars and interpretations of Melanesian languages, almost all of which have been written in missionaries for practical purposes, the grammatical modifications of verbs have been simply set down as equivalent to Indo-European tenses. When I first began to use the Trobriand language in my field-work, I was quite unaware that there might be some snares in taking savage grammar at its face value and followed the missionary way of using native inflection. (Malinowski 1945[1923]: 303) | · | Kuid see vastavus on üksnes ligikaudne ja sobib teatud praktilisteks eesmärkideks, näiteks pärismaalastega kauplemiseks, misjonijutlusteks ja kristliku kirjanduse tõlkimiseks pärismaalaste keelde. Viimast ei saa aga minu arvates mingil määral täpselt teha. Melaneesia keelte grammatikais ja tõlgendusis, mille on peaaegu eranditult kirjutanud [|] misjonärid praktilistel eesmärkidel, on verbide grammatilised modifikatsioonid määratletud lihtsalt indoeuroopa ajavormide ekvivalentidena. Kui ma hakkasin välitööl Trobriandi keelt kasutama, ei teadnud ma esiti üldse, et metslaste grammatikat ei saa niisama lihtsalt võtta sellisena, nagu see on, ning kasutasin misjonäride eeskujul pärismaalaste flektsiooni. (Malinowski 2020[1923]: 295-296) |
"Tõlgendusis" kummastab, oleksin ise andnud kuiva 'tõlgendustes'. "Esiti" on samamoodi huvitav, justkui murdekeelne. "Sellisena, nagu see on" pole kõige parem - at face value on "puhta kullana, tõe pähe". St esmalt võttis ta misjonäride tõlgendusi tõe pähe.
| I had soon to learn, however, that this was not correct and I learnt it by means of a practical mistake, which interfered slightly with my field-work and forced me to grasp native flection at the cost of my personal comfort. At one time I was engaged in making observations on a very interesting transaction which took place in a lagoon village of the Trobriands between the coastal [|] fishermen and the inland gardeners. I had to follow some important preparations in the village and yet I did not want to miss the arrival of the canoes on the beach. I was busy registering and photographing the proceedings among the huts, when word went round, 'they have come already' - boge laymayse. I left my work in the village unfinished to rush some quarter of a mile to the shore, in order to find, to my disappointment and mortification, the canoes far away, punting slowly along towards the beach! Thus I came some ten minutes too soon, just enough to make me lose my opportunities in the village! (Malinowski 1945[1923]: 303-304) | · | Peagi sain aga aru, et see pole õige. Õppisin seda ühest praktilisest veast, mis mu välitööd kergelt segas ja pani mind omaenda mugavuse arvelt pärismaalaste fleksiooni hoomama. Tegin kord tähelepanekuid väga huvitava tehingu kohta, mis leidis aset ühes Trobriandi saarte laguunikülas ranniku kalameeste ja sisemaa aiapidajate vahel. Pidin külas järgima mõningaid ettevalmistusi, aga ometi ei tahtnud kahe silma vahele jäta ka kanuude saabumist randa. Tegelesin hüttide vahel toimingute registreerimise ja ülespildistamisega, kui levis sõnum "nad on juba tulnud" - boge laymayse. Jätsin oma töö külas pooleli, et joosta umbes veerand miili kaldani, seal aga nägin oma pettumuseks ja suureks häbiks, et kanuud on alles kaugel ja aerutavad aegamööda ranna poole! Olin tulnud kümmekond minutit varem ja nii jäin ilma oma võimalustest külas! (Malinowski 2020[1923]: 296) |
"Vea" (mistake) asemel tahaks anda 'eksimus'. "Omaenda" (my personal) asemel "oma isikliku". "Huvitav tehing" oli joonealuse märkuse järgi "Wasi tseremoonia, aedviljade vahetamine kala vastu" (samas, 296). Mortification võib olla nii "häbiks" kui 'alanduseks'. Siit katkendist võib-olla sai alguse antroploogia üks stampidest, ajakasutuse kultuurilised erinevused (nt Edward Hall kirjutas sellest igal võimalusel).
| It required some time and a much better grasp of the language before I came to understand the nature of my mistake and the proper use of words and forms to express the subtleties of temporal sequence. Thus the root ma which means come, move hither, does not contain the meaning, covered by our word arrive. Nor does any grammatical determination give it the special and temporal definition, which we express by, 'they have come, they have arrived.' The form boge laymayse, which I heard on that memorable morning in the lagoon village, means to a native 'they have already been moving hither' and not 'they have already come here.' (Malinowski 1945[1923]: 304) | · | Kulus mõni aeg, enne kui mu üldine keeleoskus sedavõrd paranes, et sain oma veast aru, ning õppisin sõnu ja vorme õigesti kasutama, et ajalist järgnevust väljendada. Sõnatüvi ma, mis tähendab 'tulema, siia liikuma', ei sisalda sellist tähendust nagu meie sõna saabuma. Samuti ei anna ükski grammatiline määratlus sellele erilist ja ajalist kindlust, mida meie väljendame sõnadega "nad on tulnud, nad on saabunud". Vorm boge laymayse, mida kuulsin sel meeldejääval hommikul laguunikülas, tähendab pärismaalasele 'nad on olnud juba liikumas siia', mitte aga 'nad on juba tulnud siia'. (Malinowski 2020[1923]: 296) |
Eesti keeles, sarnaselt, ei tähenda "nad tulevad" seda, et nad on kohale jõudnud (saabunud). Isegi tõlke üle ei saa kobiseda.
| In order to achieve the spatial and temporal definition which we obtain by using the past definite tense, the natives have recourse to certain concrete and specific expressions. Thus in the case quoted, the villagers, in order to convey the fact that the canoes had arrived, would have used the word to anchor, to moor. 'They have already moored their canoes,' boge aykotasi, would have meant, what I assumed they had expressed by boge laymayse. That is, in this case the natives use a different root instead of a mere grammatical modification. (Malinowski 1945[1923]: 304) | · | Et saavutada ruumilist ja ajalist kindlust, mille annab meile mineviku määratud vorm, kasutavad pärismaalased teatud konkreetseid ja spetsiifilisi väljendeid. Nii oleksid külaelanikud kõnesoleval juhul teatanud tõsiasja, et kanuud on saabunud, sõnadega ankurdama, silduma. "Nad on juba ankurdanud oma kanuud", boge aykotasi, oleks tähendanud seda, mida mina mõistsin väljendi all boge laymayse. Seega kasutasid pärismaalased teistsugust tüve, mitte lihtsalt grammatilist muutevormi. (Malinowski 2020[1923]: 297) |
Ja pärismaalaste keeled on vähemarenenud?
| Returning to our text, we have another telling example of the characteristic under discussion. The quaint expression 'we paddle in place' can only be properly understood by realizing that the word paddle has here the function, not of describing what the crew are doing, but of indicating their immediate proximity to the village of theri destination. Exactly as in the previous example the past tense of the word to come ('they have come') which we would have used in our language to convey the fact of arrival, has another meaning in native and has to be replaced by another word which expresses the idea; so here the native root wa, to move thither, could not have been used in [|] (approximately) past definite tense to convey the meaning of 'arrive there,' but a special root expressing the concrete act of paddling is used to mark the spatial and temporal relations of the leading canoes to the others. The origin of this imagery is obvious. Whenever the natives arrive near the shore of one of the overseas villages, they have to fold the sail and to use the paddles, since there the water is deep, even quite close to the shore, and punting impossible. So 'to paddle' means 'to arrive at the overseas village.' It may be added that in this expression 'we paddle in place,' the two remaining words in and place would have to be retranslated in a free English interpretation by near the village. (Malinowski 1945[1923]: 304-305) | · | Kui meie teksti juurde tagasi tulla, siis on meil teemaks oleva omaduse kohta tuua veel üks kõnekas näide. Kentsakat väljendit "me aerutame kohas" saab õigesti mõista üksnes siis, kui on teada, et sõnal aerutama ei ole siin meeskonna tegevust kirjeldav, vaid nende vahetut lähedust sihtkohaks oleva külaga näitav funktsioon. Täpselt nagu eelmises näites on sõna "tulema" minevikuvorm ("nad on tulnud"), mida meie oma keeles saabumise fakti konstanteerimiseks kasutasime, pärismaalaste keeles teise tähendusega ning see tuleb asendada uue tüvega, et mõtet edasi anda. Nii et siin ei saanud pärismaalaste tüve wa 'siia liikuma' kasutada (ligikaudne) mineviku määratud vormis, et edastada tähendust 'sinna saabuma'. Tuli võtta hoopis spetsiaalne tüvi, mis väljendab konkreetselt aerutamise tegevust, et tähistada juhtkanuu ja teiste ruumilisi ja ajalisi suhteid. Selle visualiseeringu päritolu on ilmne. Iga kord, kui pärismaalased saabuvad mõne meretaguse küla merekalda lähedusse, peavad nad purje kokku panema ja aere kasutama, sest vesi on seal sügav isegi üpris kalda lähedal ja paati teibaga merepõhjast edasi lükata võimatu. Seega "aerutama" tähendab "meretagusesse külla saabuma". Võib lisada, et selles näites "me aerutame kohas" tuleks "kohas" vabalt ümber tõlkida kui "küla lähedal". (Malinowski 2020[1923]: 297) |
Miks mitte "tõhus näide"? "Teemaks oleva omaduse" asemel oleks hea 'arutletav [arutluse all olev] iseärasus [iseloomujoon]' (the characteristic under discussion). "Kohal"/'paigal' küsimuses näitab siinne kontekst, et pakkusin valesti - "kohal" on nähtavasti üks neist sõnadest, mis on geograafilise tunnetusega seotud. Siin on ka esimene instants mil pikk originaallause on tõlkes murtud kolmeks. Kummaline on saabumise tõsiasja 'edastamise' (convey) tõlge, saabumise fakti "konstanteerimine"; järgmisel korral on "edastamine" õige - meenub ühe filosoofi mõtisklus kuidas ta luges noorena Platoni tõlget mis kubises sünonüümidest, aga originaalis oli igal pool üks ja sama sõna. Approximately peaks olema 'ligikaudselt', mitte "ligikaudne" (approximate). "Tuli võtta" (kasutusele?) nats mööda - 'kasutatakse' (is used). "Meretaguse küla merekalda"-s teine "mere" liiane, võib olla ka lihtsalt 'kalda' (shore, mitte sea-shore).
| With the help of such an analysis as the one just given, this or any other savage utterance can be made comprehensible. In this case we may sum up our results and embody them in a free commentary or paraphrase of the statement: A number of natives sit together. One of them, who has just come back from an overseas expedition, gives an account of the sailing and boasts about the superiority of his canoe. He tells his audience how, in crossing the sea-arm of Pilolu (between the Trobriands and the Amphletts), his canoe sailed ahead of all others. When nearing their destination, the leading sailors looked back and saw their comrades far behind, still on the sea-arm of Pilolu. Put in these terms, the utterance can at least be understood broadly, though for an exact appreciation of the shades and details of meaning a full knowledge of the native customs and psychology, as well as of the general structure of their language, is indispensable. (Malinowski 1945[1923]: 305) | · | Säärase analüüsi abiga, nagu me just esitasime, võib selle või mõne muu metslase lausungi arusaadavaks teha. [|] Praegusel juhul võime tulemused kokku võtta ja neid väljendada eespool toodud teksti vaba kommentaari või paragraasiga. Hulk pärismaalasi istub koos. Üks neist, kes on äsja naasnud meretaguselt ekspeditsioonilt, kirjeldab seda retke ja hoopleb oma kanuu sõiduomadustega. Ta räägib kuulajatele, kuidas tema paat Pilolu väina (Trobriandi ja Amphletti saarte vahel) ületades kõigist teistest ette purjetas. Sihtkohale lähenedes vaatasid juhtpaadi meresõitjad tagasi ja nägid oma seltsimehi kaugel maas, ikka veel Pilolu väinas. Selles valguses võib lausungist vähemalt laias laastus aru saada, kuigi täpsete tähendusvarjundite ja üksikasjade mõistmiseks on vältimatult vaja läbi ja lõhki tunda pärismaalaste kombeid ja psühholoogiat, samuti nende keele üldist struktuuri. (Malinowski 2020[1923]: 297-298) |
See istuvate ja vestlevate inimeste kujund on üks mu lemmikuid. Kõige varajasem tõenäoline fraseoloogiline eellane on Malinowskile tuttava sotsioloogi Giddingsi tsitaat Jeremy Benthamilt: "When a number of persons are supposed to be in the habit of conversing with each other, at the same time that they are not in any such habit as mentioned above, they are said to be in a state of natural society" (Bentham; in Giddings 1896: 4). Umbes sellisena kujutab Malinowski alatasa pärismaalaste "loomulikku ühiskonnaseisundit": inimesed istuvad (nt ümber külatule) ja ajavad juttu. See, et keegi 'uhkustab oma kanuu üleolekuga' (boasts about the superiority of his canoe) on juba tuttav "suurustlemine, eneseülistamine, mis on Trobriandi kultuurile tervikuna [...] väga iseloomulik" (Malinowski 2020[1923]: 293; ülal). Tont teab miks ühel hetkel on siin kanuust saanud "paat".
| It is hardly necessary perhaps to point out that all I have said in this section is only an illustration on a concrete example of the general principles so brilliantly set forth by Ogden and Richards in Chapters I, III and IV of their work. What I have tried to make clear by analysis of a primitive linguistic text is that language is essentially rooted in the reality of the culture, the tribal life and customs of a people, and that it cannot be explained without constant reference to these broader contexts of verbal utterance. The theories embodied in Ogden's and Richards' diagram of Chapter I, in their treatment of the 'sign-situation' (Chapter III) and in their analysis of perception (Chapter IV) cover and generalize all the details of my example. (Malinowski 1945[1923]: 305) | · | Vaevalt on tarvis aga eraldi märkida, et kõik, mis ma selles alapeatükis olen öelnud, illustreerib vaid üht konkreetset näidet üldistest printsiipidest, mille Ogden ja Richards on suurepäraselt välja toonud oma teose I, III ja IV peatükis. Olen püüdnud primitiivse lingvistilise teksti analüüsiga selgeks teha, et keel on oma olemuselt juurdunud kultuuri tegelikkuses, rahva hõimuelus ja kommetes ning seda ei saa seletada ilma pideva viitamiseta nende sõnalite lausungite laiematele kontekstidele. Ogdeni ja Richardsi I peatüki diagrammis väljendatud teooriad, käsitlus "märksituatsioonist" (III peatükk) ja taju analüüs (IV peatükk) hõlmavad ja üldistavad kõiki mu näite üksikasju. (Malinowski 2020[1923]: 298) |
Nimetatud peatükid Tähenduse Tähendusest: I - "Thoughts, Words and Things"; III - "Sign-situations"; ja IV - "Signs in Perception". Analüüsi iva suhtes ei näi sõnade kultuuriline tingitus siin olevat kõrgemat järku kui igasugune muu tehniline sõnavara ükskõik millises keeles. "Märksituatsioon" ei kõlba kuhugi, see peaks olema 'märgisituatsioon'. Kui ma selle essee niimoodi tõlget kõrvutades läbi töötan, tuleb järgmise asjana lugeda Tähenduse Tähendust tervikuna, kolmandat korda.
0 comments:
Post a Comment