Things in Print must stand and fall by their own Worth, or the Reader's Fancy (Locke 1741a: i) ··· "Trükis olevad asjad peavad seisma või kukkuma omaenda väärtuse või lugeja suva järgi". Raamatu kaanel ilutsev nimi ei anna trükisele väärtust, vaid trükise sisu, millele tuleb anda "õiglane eelarvamusteta kuulmine" (a fair unprejudiced Hearing).
the most abstract and general Knowledge of things (Locke 1741a: ii) ··· "kõige abstraktsem ja üldisem teadmine asjadest" on "mõnevõrra maanteest eemal" (somewhat out of the common Road).
The Imputation of Novelty is a terrible Charge (Locke 1741a: ii) ··· "Uudsuse omistus on kohutav süüdistus", sest "Uusi arvamusi alati kahtlustatakse ja tavaliselt neile vastandutakse ilma igasuguse muu põhjuseta kui, et nad pole juba levinud" (New Opinions are always suspected, and usually opposed, without any other Reason, but because they are not already common.
UNDERSTANDING [...] is the most elevated Faculty of the Soul (Locke 1741a: [1]) ··· "mõistmine [...] on hinge kõige kõrgeim võime". "
the Understanding, like the Eye, judges of Objects only by its own Sight (Locke 1741a: [2]) ··· "mõistmine, nagu silm, hindab asju ainult oma nägemise järgi". Mõistmine "saab ainult rahul olla asjadega, mida see avastab, kahetsedes vähem asju, mis selle eest pääsevad, sest need on teadmata" (cannot but be pleased with what it discovers, having less Regret for what has escaped it, because it is unknown).
the Entertainment of those who let loose their own Thoughts (Locke 1741a: [2]) ··· See on "meelelahutus neile, kes lasevad omaenda mõtted valla" ja "järgnevad neile kirjutistes" (follow them in writing). "Ja see, mida ütleb või mõtleb see, kes ütleb ja mõtleb ainult nii, kuidas keegi teine teda juhendab, ei ole väärt, et selle üle muretseda" (And 'tis not worth while to be concerned, what he says or thinks, who says or thinks only as he is directed by another).
what in one Way of proposing was very obscure, another Way of expressing it has made very clear and intelligible (Locke 1741a: [4]) ··· "see, mis oli ühel viisil välja pakutuna väga ebaselge, sai teises väljendusviisis väga selgeks ja arusaadavaks".
Inimeste maitsed, mõisted ja põhimõtted on niivõrd erinevad, et on raske leida raamatut mis kõiki inimesi rahuldab vöi rahulolematuks teeb (vt. Locke 1741a: [6]).
'tis Ambition enough to be employ'd as an Under-Labourer in clearing Ground a little, and removing some of the Rubbish that lies in the Way to Knowledge (Locke 1741a: [6]) ··· "see on piisav ambitsioon, olla hõivatud alltöövõtjana maapinna puhastamises, ja eemaldada osa prügist mis seisab teadmiste teel ees". Igaüks ei pea olema ega saagi olla "ehitusmeister" (Master-builder), "kelle vägevad kujundused jätavad teaduste edenemisel püsivaid mälestusmärke järeltulevatele põlvedele imetleda" (whose mighty Designs, in advancing the Sciences, will leave lasting Monuments to the Admiration of Posterity).
the Endeavours of ingenious and industrious Men (Locke 1741a: [6]) ··· Teadmiste tee oleks maailmas kindlasti palju kaugemale arenenud kui "leidlike ja töökate meeste püüdlused" ei oleks olnud "oluliselt vaevatud tahumatute, ebasiiraste ja arusaamatute mõistete õpitud kuid kergemeelsete kasutusega, mis juurutati teadustesse ja tehti seal kunstivormiks sellises ulatuses, et filosoofiat, mis ei ole midagi muud kui tõene teadmine asjadest, peeti sobimatuks ja võimatuks tutvustada haritud seltskonda ja viisakasse vestlusesse" (much cumbered with the learned but frivolous Use of uncouth, affected, or unintelligible Terms, introduced into the Sciences, and there made an Art of, to that Degree, that Philosophy, which is nothing but the true Knowledge of Things, was thought unfit, or uncapable to be brought into well-bred Company, and polite Conversation).
Vague and insignificant Forms of Speech, and Abuse of Language (Locke 1741a: [6-7]) ··· "Ebamäärased ja tähendusetud kõneviisid, ja keele kuritarvitamine" on nii kaua saanud kehtivateks teadusmüsteeriumiteks (have so long passed for Mysteries of Sciences), ja "rasked või valesti kasutatud sõnad, millel on vähe tähendust või millel pole üldse tähendust, on ettekirjutuse tõttu selline õigus eksida sügavate õpingute ja kõrge spekulatsiooni pähe" (hard or misapply'd Words, with little or no Meaning, have, by Prescription, such a Right to be mistaken for deep Learning, and Heighth of Speculation), et "ei saa olema kerge veenda neid kes neid kasutavad või neid kes neid kuulevad, et nad on teadmatuse katted ja takistused tõelistele teadmistele" (it will not be easy to persuade, either those who speak, or those who hear them, that they are but the Covers of Ignorance, and Hindrance of true Knowledge)
the Sanctuary of Vanity and Ignorance (Locke 1741a: [7]) ··· Murda sisse "edevuse ja teadmatuse pühamusse" on, Locke eeldab, "mingigi teenistus inimese mõistmisele" (some Service to Human Understanding). Kuigi nii "vähesed oskavad arvata, et nad petavad või saavad petta sõnade kasutamises" (few are apt to think they deceive or are deceived in the Use of Words), või, et "nende sektikeelel on mingeid vigu, mida tuleks uurida või parandada" (the Language of the Sect they are of, has any Faults in it, which ought to be examined or corrected)
those, who will not take care about the Meaning of their own Words (Locke 1741a: [7]) ··· Locke üritab teha selgeks, et "üleannetuse paadumus, ega moe levimus ei ole mingi vabandus nende jaoks" (the Inveterateness of the Mischief, nor the Prevalency of the Fashion, shall be any Excuse for those), "kes ei hoolitse oma sõnade tähenduse eest" ja "ei kannata seda, et nende väljenduste tähendusesse sisse vaadatakse" (will not suffer the Significancy of their Expressions to be enquired into). St sõnade tähendusetu kasutamine ei ole mitte kuidagi vabandatav - mitte sellega, et sõnade väärkasutamine on üldlevinud, ega sellega, et see sõnade väärkasutajaid solvab.
Clear and distinct Ideas are Terms [...] every one, who uses, does not perfectly understand (Locke 1741a: [10]) ··· Kuigi "selged ja eristatavad ideed" on mõisted, mis on tuttavad ja sageli inimeste suus, ei arva Locke, et on mingit põhjust arvata, et "kõik, kes neid [sõnu] kasutavad, neid täiuslikult mõistavad". See on väga haruldane inimene, kes "vaevub neid kaaluma nii kaugele, et oleks teada, mida ta ise ja teised nende all täpselt mõtlevad" (the Trouble to consider them so far as to know what he himself or others precisely mean by them). St inimesed, kes sageli räägivad "selgetest ja eristuvatest ideedest" ise ei pruugi teada, mida nad nende sõnadega mõtlevad - neil puudub tähendusteooria.
determinate or determined, instead of clear and distinct (Locke 1741a: [10]) ··· Locke on enamustes kohtades seetõttu kirjutanud "selge" ja "eristatava" asemel "määrav" ja "määratud". Siin on raske anda häid vasteid, sest determinate on "otsustav, determineeritud, määrav, koonduv" ja determined "otsusekindel, kindlaks tehtud, veendunud".
some Object in the Mind, and consequently determined (Locke 1741a: [10]) ··· Nende nimetuste (määrav ja määratud) all peab ta silmas "mingit meeles olevat ja seetõttu määratud objekti", see tähendab "sellisena nagu seda [meeles/vaimus/mõistuses] nähakse ja tajutakse" (such as it is there seen and perceived to be). St objekt on määratud (selge ja eristatav) kui ta on vaimusilmas näha.
a determinate or determined Idea (Locke 1741a: [10]) ··· Seda võib sobivalt nimetada "määravaks või määratud ideeks" "kui see on sellisena, nagu ta igal ajal objektiivselt vaimus on, ja seal nii kindlaks määratud" (when such as it is at any Time objectively in the Mind, and so determined there), "on see ilma variatsioonideta annekteeritud nimele või liigendatud helile, mis peab olema stabiilselt selle sama meeleobjekti märk või määrav idee" (it is annex'd, and without Variations determined to a Name or articulate Sound, which is to be steddily the Sign of that very same Object of the Mind, or determinate Idea).
a simple Idea [&] a complex Idea (Locke 1741a: [10]) ··· Lihtne idee on määrav/määratud kui "see lihtne ilming mis mõistusel on oma vaates või tajub iseendas, kui selle idee kohta öeldakse, et ta on mõistuses" (that simple Appearance which the Mind has in its View, or perceives in itself, when that Idea is said to be in it). Keeruline idee on "selline, mis koosneb kindlaksmääratud arvust teatud lihtsamatest või vahemkeerulistest ideedest, mis on ühendatud sellises osakaalus või olukorras nagu mõistus omab oma vaates, või näeb iseendas kui see idee on selles kohal või peaks kohal olema, kui inimene annab sellele nime" (such an one as consists of a determinate Number of certain simple or less complex Ideas, join'd in such a Proportion and Situation, as the Mind has before its View, and sees in it self when that Idea is present in it, or should be present in it, when a Man gives a Name to it). Lihtne idee on mõistuses ilminguna, keeruline idee siis kui seda nimetatakse. Locke lisas "peaks" kohal olema, sest kõik inimesed ei näe oma vaimusilmas täpselt kindlaksmääratud ideid kui nad kasutavad kindlaid sõnu.
The greatest Part of the Questions and Controversies that perplex Mankind, depending on the doubtful and uncertain Use of Words (Locke 1741a: [11]) ··· "Suurim osa inimkonda segadusse ajavatest küsimustest ja vaidlustest sõltuvad kaheldavast ja ebakindlast sõnadekasutusest" või, mis on sama asi, sellest, et sõnad seisavad (stand for) ebamääraste/määramatute ideede (indetermined Ideas) eest. Locke kirjutab, et ta valis need mõisted välja, et tähistada 1. "Mingit vahetut meeleobjekti, mida see [meel/mõistus] tajub ja mis ta ees seisab [vaimusilmas], eraldiseisvalt helist, mida see [mõistus] kasutab selle märgina" (Some immediate Object of the Mind, which it perceives and has before it, distinct from the Sound it uses as a Sign of it) ja 2. "Et see idee, niimoodi määratud, s.t. mis mõistusel on iseendas ja näeb seal, on määratud ilma igasuguse muutuseta tollele nimele, ja too nimi on määratud tollele täpsele ideele" (That this Idea, thus determined, i.e. which the Mind has in it self, and knows, and sees there, be determined without any Change to that Name, and that Name determined to that precise Idea). Esiteks, idee on seega mõistuse "vahetu meeleobjekt" (immediate Object of the Mind), see on selgelt eristatav "helist" (Sound), mis seda ideed märgistab, ja teiseks, idee on määratud nimele ja nimi ideele ilma variatsioonita.
it is the Understanding that sets Man above the rest of sensible Beings (Locke 1741a: 1) ··· "Mõistmine on see, mis seab inimese ülejäänud tundlikest [mõistlikest] olenditest kõrgemale". "Mõistmine, nagu silm mis lubab meil näha ja tajuda kõiki teisi asju, ei märka iseennast" (The Understanding, like the Eye whilst it makes us see, and perceive all other Things, takes no notice of itself). Ja "see nõuab kunsti ja vaeva, et seda kaugusesse seada ja iseenda objektiks teha" (it requires Art and Pains to set it at a Distance, and make it its own Object).
the discerning Faculties of a Man, as they are employ'd about the Objects (Locke 1741a: 1-2) ··· Locke jätab kõrvale küsimused mõistuse füüsikalistest omadustest (mõistuse essents, hingeliigutused, kehalised muutused, jne) ja keskendub "inimese eritlevatesse võimetele ja kuidas neid rakendatakse objektidele" ja annab ülevaate "viisidest, kuidas meie mõistmised omandavad need mõisted asjadest, mis meil on" (the Ways whereby our Understandings come to attain those Notions of Things we have).
the Word Idea [...] serves best to stand for whatsoever is the Object of the Understanding, when a Man thinks (Locke 1741a: 5) ··· Locke palub lugejalt vabandust, et ta kasutab sageli sõna "idee", mis tema arvates "seisab kõige parimini selle eest, misiganes on mõistmise objekt kui inimene mõtleb". Ta kasutab seda selleks, et väljendatakse midaiganes mõeldakse muidu sõnadega "fantasm, mõiste, liigid" (Phantasm, Notion, Species) või "misiganes see on, mida mõistus kasutab mõtlemiseks" (whatever it is, which the Mind can be employed about [sic] in thinking).
every one is conscious of them in himself, and [...] that they are in others (Locke 1741a: 5) ··· Locke eeldab, et talle "lubatakse kergesti" (easily granted), et inimeste mõistustes on sellised ideed, et "igaüks on teadlik neist iseendas" ja, et "inimeste sõnad ja teod rahuldavad [igaüht]" (Men's Words and Actions will satisfy), et "nad on ka teiste[ inimeste mõistuste]s".
Names are but the arbitrary Marks of Conceptions (Locke 1741a: 7) ··· "Nimed on kõigest kontseptsioonide kokkuleppelised märgid". Neil ei ole omavahel enamat vahet kui, et nad "on kergem või raske hääldusega ning rohkem või vähem meeldivama heliga" (are of easy or difficult Pronunciation, and of a more or less pleasant Sound).
the Term Notion is more peculiarly appropriated to a certain Sort of those Objects, which I call mixed Modes (Locke 1741a: 7-8) ··· Oma vaidlustes Edward Stillingfleetiga, kel oli kana kitkuda sellega, et Locke sõna "idee" nii vabalt kasutas, õigustab ta oma valikut sellega, et ta ei saa raamatut ümber kirjutada ja idea asemele igale poole asetada notion, sest "["]mõiste["] mõiste on omapärasemalt kohaldatud teatud tüüpi neist objektidest, mida ma nimetan segamoodideks". Siit ilmneb ka põhjus, miks Kant annab "mõistele" (notion) erilise tähenduse: "Puhas kontseptsioon, kuniks see pärineb ainult mõistmisest ja ei ole kontseptsioon puhtast meelelisest kujutisest, nimetatakse notio-ks" ("A pure conception, in so far as it has its origin in the understanding alone, and is not the conception of a pure sensuous image, is called notio" - Kant 1855: 225). Iva on selles, et Locke'i segumood on samuti puhtalt kontseptuaalne, ei vasta ühelegi näpuga osutatavale asjale, nagu näeme Locke'i märkmetega jätkates.
the Understanding, [...] is nothing but the Faculty of Thinking (Locke 1741a: 9) ··· Samale lordile vastates kordab Locke oma "uue ideede tee" (My new Way of Ideas) põhiteese: "mõistmine [...] ei ole midagi muud kui mõtlemisvõime" ja seda mõistuse võimet, mis seisneb mõtlemises, ei saa käsitleda arvestamata "mõistuse vahetuid objekte mõtlemises, mida ma nimetan ideedeks" (the immediate Objects of the Mind in Thinking, which I call Ideas). Samas kohas puudutab ta esmakordselt üht põhilist aspekti oma märgiteoorias, mida võib nimetada kommunikatsiooniks ja autokommunikatsiooniks. Nimelt, suurem osa sellest raamatust tegeleb sellega, mis need mõistuseobjektid mõtlemises on, kust nad tulevad ja kuidas mõistus neid kasutab oma erinevates mõtlemisviisides, ja "mis on need välised märgid, millega [mõistus] tähistab neid teiste jaoks või talletab enda tarbeks" (what are the outward Marks, whereby it signifies them to others, or records them for its own Use).
many Things may seem New to one, that converses only with his own Thoughts (Locke 1741a: 9) ··· "paljud asjad võivad tunduda uuena sellele, kes vestleb ainult omaenda mõtetega", aga mis päriselt ei ole uued, "nagu ta võib leida, kui ta uurib teiste inimeste mõtteid, mis ilmuvad nende raamatutes" (as he may find, when he looks into the Thoughts of other Men, which appear in their Books). Locke kirjutab, et ta hindab nende leidlikkust, kes võivad terveid köiteid kedrata ainult oma mõtetest, aga nad teeksid maailmale suurema teene kui nad, pärast seda kui nad on ise nii palju mõelnud, uuriksid ka neid mõtteid mis on teistel olnud enne neid samadel teemadel, et "mitte pidada enda leiutisteks seda, mis endal on teistega ühine" (so those may not be thought their own Inventions, which are common to themselves and others). Järgmisel leheküljel annab ta sellele nähtusele nimetuseks "eneseuhkuse sügelus" (Itch of Vain-glory) (vt. Locke 1741a: 10).
my Book, is, [...] a Copy of my own Mind (Locke 1741a: 12) ··· "Seetõttu võin ma oma raamatu kohta öelda ainult seda, et see on koopia minu enda mõistusest selle mitmel toimimisviisil" (All, therefore, that I can say of [...] in its several Ways of Operation). Siia lisab ta veel, et "ma arvan, et intellektuaalsed võimed on loodud ja toimivad sarnaselt enamikes inimestes" (I think the Intellectual Faculties are made, and operate alike in most Men).
a Man [should] use no Words, but such as he makes the Signs of certain determined Objects of his Mind in Thinking, which he can make known to another (Locke 1741a: 12) ··· Siin seletab ta oma raamatu põhiideed tollele lordile. Lisasin siia "peaks" (should), et sõnastus oleks selge: 1. "inimene [ei peaks] kasutama märke [muul moel] kui selliselt, et ta teeb kindlaks määratud objektidest oma mõistuses märgid oma mõtlemises, mida ta saab teha teatavaks teistele". Siin on põhirõhk, nagu sekundaarallikatest selgub, sõnadel "teha teatavaks" (make known). 2. "Ta peaks mõtlemisel kasutama püsivalt ühte ja sama sõna märgina sama vahetu objekti jaoks oma mõistuses" (he [should] use the same Word steadily for the Sign of the same immediate Object of his Mind in Thinking). 3. "ta [peaks] liitma need sõnad väideteks vastavalt selle keele grammatilistele reeglitele, milles ta räägib (he [should] join these Words together in Propositions, according to the Grammatical Rules of that Language he speaks in). 4. "ta [peaks] ühendama need laused sidusaks aruteluks" (he [should] unite those Sentences in a Coherent Discourse). Siin on sisuliselt varajane versioon sellest, mida siinkandis nimetatakse loomuliku keele teksti idealiseeritud diagrammiks (vt. kultuurisemiootika teesid, 5.2.2.; Lotman et al. 2013[1973]: 67). Lühidalt: ideed → sõnad → väited → arutlus.
0 comments:
Post a Comment