The Presentation Of Self In Everyday Life

Goffman, Erving [1959] 1990. The Presentation Of Self In Everyday Life. Penguin Books

Käesolev raamat vastas ootustele. Kõnekas on tegelikult see, kuidas need ootused üldse tekkisid. Goffmani dramaturgiline sotsioloogia on selline nähtus, mida paljud võtavad vaevaks mainida. Kirjanduses alati mitte just sellele teosele, sest pärast seda laiendas Goffman oma käsitlust veel mitmele väljale (avalik käitumine on üks). Ülikoolis pööratakse aga just sellele teosele alatasa tähelepanu - just nagu Austini, Ekmani ja Shannon-Weaveriga, väärib Goffman suhtlemise uurimisel pidevat viitamist.
Ootasin sellest teosest Goffmani käsitluse esimest nurgakivi ja seda ta ka oli. Just nagu esimese raamatu puhul mida tema sulest lugesin, oli ka käesolev täidetud väga lihtsalt sõnastatud arutluskäikude ja kirjanduslike näidetega. Kuna teos kirjutatud möödunud sajandi keskpaigas, on sel omad eripärad (subjekt on alati he), kuid üldiselt on sõnavaraga kerge harjuda. Mõned väljendid, nagu performance ja definition of the situation on niivõrd määravad selle töö puhul, et mujal neid kohates tekivad automaatsed sidemed Goffmani käsitlusega.
Hea lugemine ja akadeemiliselt usaldusväärne (või vähemalt niimoodi näib). Kuna teda on nämmutatud kõikjal, võib kasutada samale leheküljele jõudmiseks (just nagu Austin). Kindlasti tuleb lugeda uuesti, sest Goffmani lihtsapäraste argieluliste näidete kohta esitatud küsimused on just need millele hilisemad uurijad proovisid vastata. Kiidan igati heaks.

Et ma ei teinud esmakordsel lugemisel märkmeid ega tsiteerinud midagi, jätan siia kokkuvõtvad punktid mis pärinevad sellest raamatust:

Goffman develops the Johnson-Duclos duality.

1. GI: The constitutive Principle: People monitor their performances according to dramatic principles.
2. GII: The Explanatory Principle: In order to understand certain sequences of social behaviour these should be analysed for Act-action structure by reference to dramatic principles, and the accounts analysed for explanatory purposes as if they described the work and mode of performance of actors.
3. Goffman's analytical concepts.
   1. impression management (performance).
   2. cooperation and mutual support in impression management (team).
   3. place of performance and place of preparation of performance (back and front regions).
   4. discrepant roles are those played by people who put on countervailing performances or send up the performance being staged.
   5. The proof that these are performances is found in the fact that certain facts about the performers would discredit the performance and must be concealed.
4. Other analytical frameworks can be fitted within the generalized dramaturgical standpoints by exploiting the full range of R-r models.

(Harré & Secord 1976: 206-207)