Palm | Käesel | Sauga-Tilk | Jürgens | Kuningas | Kriisa | Šafranovski | Shahmardan | Rajand | Valk | Eerik
Rajand, Ilo Tuule 2023. Naise eneseesitlus TikTokis. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Silvi Salupere. Tartu Ülikool, Filosoofia ja semiootika instituut, Semiootika osakond.
Tõmbasin TikToki endale 2020. aastal eesmärgiga olla paremini kursis sotsiaalmeedia maailmas toimuvaga. Suhtusin sellesse algul skeptiliselt, kuid ajapikku avastasin, kuidas minuni jõudev sisu oli täpselt minu maitsele kureeritud ja meenutas teismeea platvorme nagu Vine või Tumblr. Minu tundmust kinnistasid vestlused ülikoolikaaslastega, kus kohati võrreldi TikTokis levivaid naistüüpe või trende tumblrgirl aegadega. Samas ilmnes vestlustest ka see, et isegi noored, kes platvormi ei kasutanud olid tuttavad kindlate esteetikatega ja tunnistasid, et lähtuvad oma riiete valikul näiteks scandigirl või that girl esteetikast. Sellest johtuvalt tekkis mul suurem huvi nende trendide vastu just performatiivsuse aspektist. Minu uurimisküsimuseks saigi: kuidas TikTokis That Girl ja Female Manipulator tüüpide kaudu ennast esitletakse? (Rajand 2023: 3)
Niimoodi see Hiina nuhkvara levib. Sõltuvusttekitavate sotsiaalmeediaplatvormide ajastul majandavad Shoggothid inimeste tähelepanuga. See, et TikTok mõjutab käitumis- ja riietumismoode ei üllata, sest TikTok on visuaalne platvorm - edevuselaat, millest edevuselaadamat praegune tehnoloogia ei võimalda .
Esimeses peatükis tutvustan laiemalt sotsiaalmeediat ja TikToki platvormi. Sellest lähtuvalt kirjeldan, milliseid suhtlusi need võimaldavad ja millised on platvormi lubavused eneseesitluse kontekstis. Siinkohal ongi eelkõige oluline mõista TikToki eripära, mis suunab kasutajaid esmalt sisuga kontakti looma ja seab tahaplaanile interpersonaalsed suhted. (Rajand 2023: 3)
Affordances. Natukene kummaline on seda tööd lugeda Redditi pimendus-protesti ajal (paljud subredditid, sh r/Eesti, panid uksed ajutiselt kinni, et avaldada meelt Redditi CEO ahnuse ja julmuse vastu), olles ise seeläbi avastanud internetis kogukonna, mis on tehnilise poole pealt Redditist peaaegu eristamatu, aga kus kasutajaskond meenutab pigem vanu foorumeid, sest neid on vähem ja neil on temaatiline ühisosa, mistõttu suhtlemine on märgatavalt sõbralikum kui Redditis. St just praegu toimub massiline äratundmine, et tsentraliseeritud platvormid mõjutavad kasutajaid viisidel, mida nad ise ei pruugi ära tunda. Sellest, kui palju Hiina platvorm nagu TikTok ja Hiina osalusega platvorm nagu Reddit on Lääne ühiskonda nende kaudu manipuleerinud ja lõhestanud, saame tõenäoliselt alles siis teada kui nad Taiwani ründavad ja praegu pelgalt kahtlasena tunduvad suhted ära lõpetatakse.
Kolmandas, analüüsiosas, selgitan kuidas koostasin valimi ja milliste kriteeriumite alusel. Kirjeldan seejärel mõlemat naistüüpi ja toon välja tunnused, pakkudes ka omapoolse tõlgenduse. Ehk etteruttavalt, kuidas igapäevaseid tegevuste rutiine näidatakse TikToki kaudu maailmale, kui midagi erilist, mis liigitub wellness kultuuri alla, aga oma olemuselt on pigem tegu tavaliste tegevustega, mis on asetatud lihtsalt kaunisse esteetikasse. (Rajand 2023: 4)
Väga huvitav. Seda nö wellness grift'imist on tõepoolest tänapäeval väga palju. Just hiljuti kuulsin "On the Goop cruise" autorit Lauren Oylerit ühes podcastis analüüsimas seda, kuidas tänapäeva elustiili-mõjutajad raamistavad kõike wellness-ina, isegi kui sel ei ole tervisega suurt midagi pistmist. Tema iva oli põhimõtteliselt sama, milleni käesoleva uurimistöö autor jõudis siin iseseisvalt.
Kui algselt oli võrgusuhtlus suunatud kasutajale tarbimiseks, siis Web 2.0 muutis kasutaja aktiivseks osaliseks, kellel on võimalik ka ise sisu luua (Power; Philips-Wren 2012: 250). Tänapäeval on sotsiaalmeediast saanud igapäevane tööriist, mis kergendab suhtlust ja pakub meelelahutust. (Rajand 2023: 5)
Selline oli võib-olla ideaal. Praeguseks hetkeks võib juba öelda, et platvormide omanikud kasutavad neid pigem selleks, et reklaamsisu vahendada. Näiteks Facebook on muutunud suuresti selliseks keskkonnaks, kus mõni tuttav nägu aeg-ajalt küll postitab ise midagi, aga enamus sisust mida näiteks mina näen tuleb lehekülgedelt ("Pages"), millega mul ega ühelgi mu tuttaval ei ole mingit pistmist. Kasutajad ise postitavad nii vähe, et Facebook täidab feed-i suvalise träniga, et oleks midagigi. Analoogne probleem on Redditiga, kus mõnikord on küll tunne, et filmi- ja mängustuudiotel on täisajaga töötavad inimesed, kelle kohustuseks on nende intellektuaalse omandi suhtes "orgaanilist" huvi tekitada. Self-promotion on sisekorra eeskirjadega justkui keelatud, aga anonüümsete kasutajakontode plausible deniability pakub soodsaid work-around'e.
Sotsiaalmeedia platvormide personaalsuse mõõtme tõttu on nendest kujunenud lisaks kommunikatsiooni ja infoedastuse kiirendamisele ka identiteedi loomise vahendid. Virtuaalne suhtlus võimaldab virtuaalse identiteedi kujundamist ning sotsiaalmeedia vahendusel jagatakse oma argielu, arvamusi ja eelistusi. Samal ajal on suurenenud algoritmide võim, mis kujundavad platvormide uudisvooge ning muudavad need nn. minapildi kõverpeegliks (Scott 2022). Sotsiaalmeedia platvormid näivad üha enam peegeldavat meie enda kuvandit, mis ei pruugi olla vastavuses meie minapildiga, kuid mis algoritmide valiku läbi siiski jõuavad meie uudisvoogudesse. (Rajand 2023: 5)
Mingis mõttes on igasugune internetikasutus eneseesitlus. Meenub näiteks see, kuidas Emofoorumi moderaator IlusadHobused osutus kirjanikuks Mikk Pärnits, kelle raamatut Hundikutsikaeetika (2009) lugesid mõned teismelised tüdrukud suuresti selle pärast, et nad olid temast kui foorumi kasutajast ja moderaatorist teadlikud. St "identiteedi loomise vahendid" on piisavalt lai, et sellisena võib vaadelda ka kõige varajasemaid veebilehti kui ka internetieelset arvutivõrkude kasutust. Uusimad platvormid eristuvad tõepoolest sellega, et neis ei ole oma identiteedi ja peegelduse loomine täielikult kasutaja enda võimuses: igast sisendist (video vaatamisest) saab väljundi (soovitatavate videode) määraja. Nagu vaataks peeglisse, aga sind sellisena näitamise asemel nagu sa tegelikult oled, pakub peegel omalt poolt soovitusi ja äraarvamisi, milline sa võiksid olla.
2022. aastal pahandas Instagrami kasutajaid platvormi sisupoliitika muudatus, mis sisuliselt tähendas platvormi "tiktokistumist", sellega kuulutati ühismeedia kui sellise lõppu (Tiidenberg 2022). Nende muudatuste pinnalt võib märgata platvormide loogikas kahte tendentsi, kus ühelt poolt on domineerimas algoritmiliselt loodud, personaliseeritud ent umbisikulised sisuvood, teiselt poolt sõnumipõhine suhtlus kinnistes väikegruppides (samas). (Rajand 2023: 6)
Vt ka Facebook "Reels" ja Youtube "Shorts", mille eemaldamiseks tuleb eraldi brauserividin (Hide YouTube Shorts) lisada. Internetikasutus on läinud täpselt selliseks nagu nutitelefonide saabumisel ennustati: klaviatuuriga klõbistamise asemel muljutakse pöialt vastu ekraani. Aktiivse tegevuse asemel passiivne jõllitamine.
Nagu ka uudisvoo nimetus viitab, on tegemist "sinule loodud leheküljega", mis loob personaalse sideme kasutaja ja vaadatava sisu vahel ning jagab kasutajale killukesi meediast, mida on konkreetselt talle suunatud. Seeläbi soodustab platvorm interpersonaalsete suhete asemel intrapersonaalset suhtlust (Darvin 2022: 2). Kui teised platvormid innustavad võrgustike tekkimist läbi inimestevaheliste sidemete, siis sotsiaalsed sidemed tekivad TikTokis läbi jäljenduste ja paljundamise, mida suunab ka rakenduse disain, kasutusnormid ja algoritm (Zulli; Zulli 2020: 1873-1874). (Rajand 2023: 8)
Mingil tasandil on platvormi loogika läbinähtav: selleks, et oleks taolist sisu mida kasutajatele lõputult ette sööta, julgustab platvormi algorütm kasutajaid looma ühetaolist sisu, st teisi jäljendama. Masin õpetab inimesi üksteist ahvima - mitte ilmtingimata selle pärast, et see oleks midagi iseenesest väärtuslikku, vaid selle pärast, et selgeltkategoriseeritav ühetaolisus on masina jaoks "arusaadav" (ärakasutatav). Umbes nagu ChatGPT võiks põhimõtteliselt konstrueerida lõputult uusi nalju, aga kui tal paluda seda teha siis tuleb välja, et ta teab või eelistab ainult 25-t nalja. Pole võimatu, et TikToki algorütm korrastab oma kasutajaskonda nende vabatahtliku loomingu ja üksteise jäljendamise kaudu lõppkokkuvõttes (suurt pilti arvestades) samamoodi vaid käputäieks erinevaks asjaks.
- Darvin, Ron 2022. Design, resistance and the performance of identity on TikTok. Discourse, Context & Media 46(1): 100591. DOI: 10.1016/j.dcm.2022.100591 [ScienceDirect]
Kuna FYP-le suunatakse videoid kasutaja maitsest lähtuvalt, siis kujunevad platvormi siseselt välja "erinevad TikTokid". Nõnda kasutatakse vahel ka hashtage, et jõuda oma soovitud auditooriumi FYP-le. Sedasi saab TikToki platvormi sees eristada erinevaid "TikToke". Tekivad kogumikud inimestest, keda seob sisu imiteerimine või paljundamine (Zulli; Zulli 2020: 1882-1883). (Rajand 2023: 8)
Enam-vähem see, mida üritasin eelnevalt sõnastada. Lõputu variatsioon taandatakse suhteliselt piiratud valikuks.
Selleks, et kirjeldada uudisvoos leiduvat sisu on Schellewald (2021) liigitanud FYP põhjal tehtud uurimuses TikToki kommunikatsiooni kuute kategooriasse: [|]Koomilise all on mõeldud videoid, mis on peamiselt meelelahutuslikku laadi. Dokumentaalsed videod võivad olla ka koomilised, kuid peamiselt dokumenteerivad igapäevaelu. Kogukondlikute liigituste alla kuuluvad videod, kus sisusse on kaasatud teised inimesed (pereliikmed, sõbrad, elukaaslane). Kogukondlikkus võib ilmneda samuti läbi trendide, mille eesmärk on leida samastumiskohti läbi üldise temaatika. Selgitavate alla kuuluvad erinevat sorti õpetusvideod. Interaktiivsed videod võimaldavad kasutajatel videos esitatud väljakutsetest osa võtta või siis neid duet-ida (paari panna). See tähendab, et kasutaja saab originaalvideo oma video kõrvale panna ja need koos avaldada oma kommentaaride või lisandusega. Viimaks metakommunikatsiooni alla kuuluvad videod, mis kommenteerivad TikToki platvormi üldisemalt, viitavad algoritmile, FYP-le või siis funktsioneerivad kui "puhkepausid" uudisvoo sisust. (Rajand 2023: 8-9)
- koomiline
- dokumentaalne
- kogukondlik
- selgitav
- interaktiivne
- meta
Üritasin samastada Jakobsoni funktsioonidega, aga päris üks-ühele ei õnnestunud just esimese ja viimase osas: (1) koomiline on korraga emotiivne (◣) ja poeetiline (◥); (2) dokumentaalne on enam-vähem referentsiaalne (▲); (3) kogukondlik on justkui faatiline (▼); (4) selgitav on peaaegu, et metalingvistiline (◤); (5) interaktiivne on konatiivne (◢); ja (6) meta oleks metakommunikatiivne (jälle ◤). Siit võiks ennatlikult järeldada, et (1) naljavideod on korraga põhiline "kunst" (poeetilisus) ja "eneseväljendus" (ekspressiivsus); samas kui (4) "selgitav" oleks justkui referentsiaalne metakommunikatsioon ja (6) "meta" oleks justkui faatiline metakommunikatsioon.
Nende trendide raamistikus on oluline ka mainida, millistesse kategooriatesse on TikToki suhtlust määratletud. Ühest küljest on see suhtlusplatvorm, kus kasutajad saavad kommentaariumites ka suhelda või üksteisele erasõnumeid saata. Teisest küljest ilmneb selles blogilikkus, mistõttu on TikToki kategoriseerimiseks hea kujutleda platvormi kui blogi. Jagatakse erinevaid noppeid elust ning vahel ka väga ausalt ja avatult, justkui blogis. See võimaldab luua kasutajatel kollaaže enda identiteedi aspektidest läbi erinevate trendide või nendest lähtudes. (Rajand 2023: 11)
Kummalisel kombel on vlog'imine saanud samatähenduslikuks järjepideva avalikus kohas laivstriimimisega - a la jalutatakse ringi, jälgitakse ja vesteldakse võõrastega jne samas kui TikToki videod on justkui selle nähtuse absoluutne vastand: lühike, lavastatud, tabav.
Katrin Tiideberg on tegelenud identiteedi ja eneseloomega interneti keskkondades. Oma raamatus "Ihu ja hingega internetis" on ta välja toonud kolm võimalikku sotsiaalmeediauuringutes kasutatavat identiteediteooriat. Näiteks võib identiteedile läheneda narratiivse identiteedi teooria pinnalt, mille kohaselt enesekohaste lugude jutustamine on [|] identiteediloome. Seejuures lähtutakse isiklikest mälestustest ja kultuurilistest narratiividest, et taastoota seda, kuidas ennast tajutakse (Tiidenberg 2017: 134-136). Teine teooria vaatleb identiteeti kui eneseloometehnikat. Seda on tugevalt mõjutanud Michel Foucault, kes Rõhutab eneseloome tehnikatena enesehoolt, kriitilist eneseteadlikust ning eneseesteetikat. Nii nagu narratiivne identiteet, toimivad ka eneseloometehnikad kehtivate normide kontekstis (Tiidenberg 2017: 145-149). Viimaks on mina-identiteedi kujunemisel oluline teooria eneserepresentatsiooni ja performatiivsuse mõistestik. Siin on üks juhtivaid teoreetikuid Erving Goffman, kelle teooriaid eneseesitlusest on kasutatud nii vahendatud suhtluse, näost-näkku kui ka digisuhtluse uurimustes. Lihtsustatult seisneb teooria arusaamas, et nii identiteet kui ka suhtlus on performatiivne. Iga esitlus ja suhtlus on keskkonnast ja auditooriumist sõltuv, sest indiviid püüab alati vastavalt keskkonnale suunata muljet, mis temast jääb (Tiidenberg 2017: 156-157). Olen oma töös peamiselt lähtunud Goffmani performatiivsuse mõistest. (Rajand 2023: 11-12)
(1) ma olen see, kelleks ma ennast kokku räägin; (2) Foucault' ümberjutustus Vana-Kreeka filosoofiast; ja (3) Goffman. Väga kasin värk. Ma ei ole ise midagi erilist isemuse (minu vastu self-ile) teemal veel kirjutanud, sest see on nii suur teema, mille kohta igal olulisel mõtlejal on midagi öelda; st juba kasvõi Kanti ja Hegeli juurest otsa lahti teha on raske. (Ja teises otsas ootavad nt Norbert Wiley' The Semiotic Self.)
- Tiidenberg, Katrin 2017. Ihu ja hingega internetis. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. [ESTER]
Postfeminism on küllaltki hägune mõiste, kuid lihtsustatult seisneb praktika selles, et see aktsepteerib feminismi saavutusi, kuid samas nende saavutuste tõttu peab feminismi kokkuvõtvalt ebavajalikuks (Marlin 2020). Kui kolmanda laine feminism suhestub eelnevate feminismi lainetega, siis postfeminism püüab feminismi kui sellist asendada (Cook; Hasmath 2014: 976). Selle pinnalt on tekkinud diskursus, mis seab fookusesse individuaalsuse ja väidetakse, et naisel ei ole edukuse ja eneseteostuse saavutamiseks feminism enam vajalik. (Rajand 2023: 15)
See on Ameerika Ühendriikides täiesti aktsepteeritav väljavaade, sest elementaarsed kodanikuõigused nagu õigus ja piiramatu ligipääs abordile, rassidevaheline abielu ja soovi-korral lahutus on igaveseks kindlustatud ning Vabariiklased ei ole aastakümneid ette valmistunud, et just nüüd neid õigusi ära kaotada. (Sarkasm ei kandu teksti vahendusel hästi edasi?)
Postfeminism on seotud ka neoliberalistliku kontekstiga, mis loob pinnast sellele, et subjektid oleksid võimalikult iseseisvad ja ennastteostuvad (Cook; Hasmath 2014: 977). TikTok on täis videoid, mis just sellist sättumust propageerivad ja kinnitavad naistele, et peaks juhtima oma elu kindla malli järgi, mida ka representeeritakse läbi hommikurutiinide ja õhturutiinide täpse ning korrapärase jälgimise. Neoliberaalses raamistikus seostatakse feminismi edukuse, võimekuse, enesearengu, riskide võtmise, enesekindluse, ettevõtlikkuse ja ise hakkama saamisega. (Rajand 2023: 14)
Kokkusattumisena on suurimad antifeministid ka ideoloogilised antikommunistid ja igasuguse vastastikkuse abi vastased. Retoorika on umbes selline, et kui emantsipeerunud naised üritavad üksinda elus hakkama saada, siis ei tohi neil olla ka kogukondlikku abi või mutual aid'i. Läheb samasse kilda vandenõuteooriaga, et Isamaa tegi pensionisamba väljavõtmise võimalikuks, et vanainimesed oma rahavarud läbi lööksid ja siis hiljem hädas oma täiskasvanud laste juurde elama koliksid, sest perekond on kristlik väärtus jne.
Heteronormatiivsus kirjeldab normide kogumit, mis sätestab heteroseksuaalsuse ja patriarhaalsuse dominantsete hoiakutesüsteemina. Selles süsteemis on naiste enesemääratluse ainuõige vorm hegemooniline naiselikkus, mille etaloniks on nn. traditsiooniliselt naiselikud naised. Sellega on seotud ka kehanormatiivsus, mis seab esiplaanile teatavatele standarditele ja võimekustele vastava keha (Tiidenberg 2017: 286). Termini hegemooniline naiselikkus võttis kasutusele Mimi Schippers kirjeldamaks naiselikkust, mis jõustab maskuliinsuse ülemuslikust, maskuliinsuse-fominiinsuse hierarhilist suhet ja aitab seeläbi säilitada heteronormatiivset ideoloogiat (Schippers 2007: 94, viidatud Tiidenberg 2017: 287 kaudu). (Rajand 2023: 16)
Liiga suured teemad, milles ma ei oska kaasa rääkida. Küll aga tundub intuitiivselt pidavat paika, et mängus on traditsiooniliste soorollide ja esteetilise normatiivsuse kinnistamine. Meenub näiteks TikToki algusaegadest, või mõned aastad tagasi, kuuldud kõlakas, et TikTok shadow-ban'ib ülekaalulisi või "koledaid" kasutajaid (ka disabled ja "vaesed").
That Girli tüübile on omased kindel hommiku- ja õhturutiin. Märkimisväärne hulk on videoid on vlogi, ehk siis video blogi stiilis, kus kajastatakse oma hommiku- või õhturutiini. Nende rutiinide esitlemiseks kasutatakse alati vannituba ja magamistuba. That Girl ärkab hommikul vara, teeb oma toa korda, mediteerib, teeb joogat ja kirjutab päevikusse oma eesmärgid ja unistused, valmistab endale ise süüa ja teeb end ilusaks. Õhturutiin järgib sama malli, põhirõhk on pideval enesetööl. (Rajand 2023: 19)
Meenutab kangesti pütaagorlaste kogukonna väidetavat elustiili: ärkad üles, mängid lüüra peal endale ergutavat muusikat, lähed ühe-kahe kaaslasega jalutuskäigule ning räägite, mida te olete viimastel päevadel õppinud või endale selgeks teinud, leiad endale üksiku koha kus istuda maha ja ilusat loodust nautides mediteerida, lähed sööd ühist hommikusööki, kuulad Pythagorast kardina tagant seletamas matemaatilis-religioosseid müsteeriumeid, täidad mõnda majandus-poliitilist kogukonnakohustust kui sul neid on, sööd ühiselt õhtusööki, vestled kaaslastega, enne voodisse heitmist mängid lüüra peal endale rahustavat muusijat ja magama jäädes üritad meenutada ja kinnistada, mida sa täna tegid, mida sa homme tahad teha, mida sa eile tegid, üleeile, päev varem ja veel nii kaugele kui mäletad.
Üldiselt hõlmavad vannitoas filmitud videod erinevat sorti iluprotseduure ning magamistuba on seotud varajase magamamineku/ärkamisega. Iluprotseduuride juurde kuuluvad erinevad näo- ja juuksetooted, mida reklaamitakse, ja mis on üldiselt kõrgemast [|] hinnaklassist. See omakorda muudab That Girl elustiili kalliks, võimsaks, eksklusiivseks, sest visuaal oma olemuselt väljendab, kuidas kallis kaup, kindlate esemete ja toodete väärtustamine, võib inimest aidata lähemale sotsiaalse ideaalse mina kuvandi saavutamisele. (Rajand 2023: 19-20)
Njaa. Kapitalism.
Ka riietus minimalistlikult stiilne. Samas esitletakse ennast tihti trenniriietes, millega viidatakse tervislikule elustiilile. (Rajand 2023: 20)
Ja sealt tulevad jõusaalirahva meemid TikToki tüdrukutest, kes tulevad kohale, filmivad ennast jõusaalis ja lahkuvad ilma trenni tegemata.
Ühelt poolt kattub see trend üleüldiselt eneseabi trendidega, mis pandeemia valguses populaarsust kogusid, kui inimesed hakkasid prioritiseerima vaimset ja füüsilist heaolu. Samas võib selles märgata ka kaubastumise märke. Kaubastumine väljendub selles, kuidas kogu elustiil on muutunud pakendatud kujutiseks, mida kopeerides või tarbides on võimalik saavutada oma täiuslik mina. Selle juurde kuuluvad täpselt kureeritud videod, esteetika ja erinevad ilutooted, mille läbi oma esitlust pidevalt täiendada ja harjutada. (Rajand 2023: 20)
"See kaubamärgistatud toode teeb sind õnnelikuks" with extra steps.
Ühelt poolt paistab see vastanduvat hegemoonilisele naiselikkusele That Girl trendide perspektiivist. See väljendub vastuseisus normatiivsusele ja nö. ilusale ja romantilisele naiselikkusele. Selle asemel romantiseeritakse destruktiivset, vihast ja manipulatiivset naiselikkust kohati ka läbi huumori prisma. (Rajand 2023: 34)
Meenub Ghost World (2001): Rebecca on That Girl, Enid on Female Manipulator.
Teises peatükis andsin ülevaate Erving Goffmani eneseesitlusest ning postfeministlikust teooriast. Selle pinnalt tõin analüüsis välja elemendid, mida eneseesitluses kasutatakse (keskkond ja välimus). Sellest lähtuvalt paistab mõlema trendi puhul silma TikTok on täis selliseid eneseesitlus vormeleid, mis koonduvad väga erinevate märksõnade alla. (Rajand 2023: 27)
Goffmani oli siin minu maitse jaoks kuidagi vähe. Isegi tolles esimeses raamatus, mida siin tsiteeritakse, on tegelikult terve dramaturgilise sotsioloogia süsteem, mis on üsna suurejooneline. Rääkimata siis tema ülejäänud teostest, mis on kõik omal moel olnud teedrajavaks mitmele uurimissuunale. Samas on tema lähenemist üksikasjalikult ka väga raske hallata - samal põhjusel ma ise teda ei kasuta, sest tema proosa on pikk ja võib-olla liiga sisukas (üks neist autoritest, kelle mõttetöösse süvenemine võib võtta terveid aastaid). Lõppjäreldused tõenäoliselt peavad paika - TikToki-võõrana, kel pole erilist arusaama, millest üldse jutt käib, võin siin ainult kaasa noogutada ilma seda sügavuti mõistmata. Igal juhul tundub, et autor teab millest ta räägib ja lugemismaterjalina ei olnud see igav ega liialt keeruline, kuigi poliitideoloogilise diskursuse (postfeminismi arutelu) iva läks võib-olla kaarega üle minu pea. Kasutatud kirjandus ei ole kõige mahukam, aga see-eest on väga hiline - kõik on väga uus. Kahtlemata asi, millega autor võiks edasi tegeleda ja semiootikasse transleerida.
0 comments:
Post a Comment