Juhisaare kiriku kellamees

Mändmets, Jakob 1921. Juhisaare kiriku kellamees: Jutt. Tallinn: W. Ehrenpreis.

Metsanurga wöörmünder oli aga kõige wanem mees oma ametwendade hulas. Ta kortsus pale, silge ja terawa seljaga tugew nina ja pikk habe, mis nüüd oli läinud peaaegu lumiwalgeks, andsid ta näole aukartust äratawa ilme. Ametwennad pidasiwad wanast seltsimehest rohkesti lugu ja saksad päriselt austasid teda. Juhtus nõupidamise juures ikka, et ametwennad waatasid Metsanurga wanamehe peale ennemalt, kui keegi midagi otsustas. (Mändmets 1921: 6)

Siin on pale lihtsalt "arhailise v. poeetilise varjundiga" nägu. Pöördusin e-mailitsi Eesti Keele Instituudi poole ja sain lingid seletava sõnaraamatu ja sünonüümisõnastiku juurde, mis pidavat ÕS-idest põhjalikumad olema (ongi).

Pea järele ilmus ukse wahele ka keha. Täis imestust waatas wäike mehike külalistele otsa. Wiimaks nagu oleks olnud ta palgel ka midagi märgata: oli see nõõdu kartuse jumi, wõi koguni põlglik naeratus. Weidi aja waatamise järele tõmbas poisikene ukse kinni ja wõis kuulda, kuidas ta jooksis wadinal teistesse tubadesse. (Mändmets 1921: 9)

Jume pole mitte ainult näovärv, vaid ka ilme ja/või varjund. Kuivõrd ma tean nüüd põhjalikumaid allikaid tundub ees seisev töö sedavõrd keerulisem ja vaevarikkam.

Siin toakeses olid ka asjad, mis wanale õpetaja-herrale oskasid kõneleda ülielawat keelt ta minewikust. Nende peale waadates tõusid ta mõtted, olgu rõõmuriiki, wõi langesid jälle alla külma mure ja kurwastuse hämarusse. Seal see lahke näoga naisterahwa pilt. Paljas pilt oli weel järel, sest ta ise puhkas juba peale kümmekond aastat külmas mullas. Õpetaja waatas selle pildi peale ja jälle näitas, nagu oleksid need huuled seal wähe naeratanud, nagu oleks neist silmist wastu waadanud ütlemata lahke pilk, nagu oleks pilk nikutades peaga tahtnud öelda: "Ma mõistan sind, sa mõistad mind, meie saame praegugi teine teisest küllalt selgesti aru". (Mändmets 1921: 10-11)

Näo "lahkus" ja dead body language ehk komme surnute nägusid elvaks kujutada.

Õpetaja-herra oli juba wana mees, seda tõendasid ta lumiwalged juuksed ja habe ja kortsuline kahwatanud palg. Wäike heha, mis kössi surutud wanaduse koorma all, wajus koguni sügawale pehme sametiga üle tõmmatud tugitoolile. (Mändmets 1921: 12)

Näo vajumist on juba täheldatud. Kogu keha kössi vajumine vanaduses on ka teemas. Ühe koomiku järgi peaks Florida lipul olema auto mille rooli taga on vaid kaabut ja sõrmenukke roolil näha.

Kirjutuslaua taga olla hoopis teine asi. Õre habe lõua otsas, pikk, natike kongis nina ja ilma armsuseta silmad ei annud talle küll kõige meeldiwamat nägu, kuid suureks herraks mõistis teda pidada igaüks. (Mändmets 1921: 13)

Armsus?

"Ja ma arwan," algas parun uueste, korraldades parema käega läikiwat kraet, "et Teie oma päewad siin ka kõige rahulikumalt lõpetaksite ja narrus oleks see," lisas ta naerdes põlglikult juure, "kui meie peaksime neile luba andma oma tahtmist läbi wiia." (Mändmets 1921: 14)

Põlglik on "halvustav, halvakspanev, põlastav".

Kolm isikut olid nende tüsedate sõnade peale weidi aega wait. Wana õpetaja laskis pilgul wiibida laes, nagu mõtleks ta asja, mis küll wististi ammugi läbimõeldud weel kord üle ja otsiks head nõu. (Mändmets 1921: 15)

Pilgutüüp.

Õpetaja käed langesid jõuetult toolileenile ja nüüd oli ta kahwatu nägu kaetud ärituse mõjul üleni kerge punaga. (Mändmets 1921: 16)

Viha ja ärrituse korral punastamine.

Ta katsus teha õige aukartusele äratawat nägu ja ütles siis: "kush!" (Mändmets 1921: 18)

Äkki midagi kulmukortsutuse moodi?

Ta näol oli walitsemas sügaw rahu. Kindla sammuga, nagu poleks peale nende kedagi toas, läksid nad oma kohtile. (Mändmets 1921: 18)

Enesevalitsemisele vastandub (tõeliste) tunnete poolt valitsemine (valitsetud olemine).

Wöörmündri pea wajus norgu ja ta ei tohtinud silmi tõsta wägewa isanda ees. (Mändmets 1921: 20)

Visuaalse domineerimise teema. Mitte ainult ei tõsta pilku vaid ka teab, et ei tohi tõsta pilku.

Saksad waatasid terawasti wõõrmündrile otsa. (Mändmets 1921: 23)

Teravalt vaatamine vihjab justkui oleks pilk relvana kasutatav. A la pilguga torkamine, sj pilguga surmamine.

Wöörmündri-herra nägu läks weel kurjemaks. Ka wana õpetaja näole ilmusid punased plekid. Wanemad wöörmündrid waatasid Jüri poloe. Wist waatasid nad sellepärast, et neil kuskile mujale polnud waadata. Wõi tahtsid nad hoiatada ametwenda. (Mändmets 1921: 24)

Peaks moodustama universaalseid emotsioone puudutavatest omadussõnadest sünonüümistiku.

Lõbus tüdruk naeris ja waatas lahke siniste silmadega wanamehele otsa. (Mändmets 1921: 37)

Taolises uurimises on lühemad teosed mõttekamad, sest pika peale hakkavad kirjeldused kordama. Käesolevas teoses on kõigi naiste ilmed lahked, mida iganes see ka ei tähendaks.

Tõnu nägu oli hirmus kahwatu ja tõsine, otse meeleheitmine paistis sealt. Sedawõrd oli nägu wõõras, et isegi Hans otse jahmatades seisma jäi ja meele ei tulnud teretamisekski sõna lausuda. Hans pühkis warukaga higi ja ütles nagu enesele: "Küll hakkas aga palaw." (Mändmets 1921: 40-41)

Kui oleme kindla inimese näoilmetega väga ära harjunud, siis muutuvad need näoilmed tuttavateks ja ootamatu ilme on "võõras". Baseline.