Kirjatud kehad ja kehakirjad

Katrin Alekand - Kirjatud kehad ja kehakirjad - henna. Magistritöö. Tartu, 2008. 111 lk

Juhendajad: Myrdene Anderson, Silvi Salupere

Minu enda töö uurib kehakeelt, mistõttu praegu käin ringi ja loen dissertatsioone, mis puudutavad kas keha või keelt. Käesolev magistritöö puudutab esimest. Katrin Alekand kirjutas kehakaunistustest jm vahvadest asjadest ja keskendus sellele, kuidas kasutatakse hennat juuste värvimiseks või ajutiste tatoveeringute tegemiseks.
Sain teada, mis on hirsutism - nähtus, milles kehakarvad kasvavad kohtades, kus nad tegelikult ei peaks kasvama. Ja sain teada, et mõned naised katavad rinnavähihaavandid tatoveeringutega, nähtus nimega mastectomy tattoos. Kuigi Silvi Salupere oli juhendajaks ja avaldati semiootika osakonnas, on selles töös liiga vähe semiootilist minu maitsele. Kokkuvõte ja muud tsitaadid:

Nahk on piir mis määrab minu ja mitte-minu, oma ja võõra. Seega on nahk omamoodi semiosfäär - kiht või filter, mis ühtaegu eristab inimest muust ilmast, ent samas kannab endal ja endas märke inimese suhtest välisesse, tema kuuluvuse, eneseteadvuse ja loomunglisuse tähistusi. Kehaline käitumine, mis hõlmab oma keha ja naha muutmist on seega kultuuriliselt väga tähenduslik.

Kosmetikavahenditega on läbi aegade loodud või varjatud soolist või ka rassilist kuuluvust või siis püütud jäljendada kultuuriliselt konstrueeritud iluideaali. Kõige sagedamini on dekodeeritud peapiirkond ning ilmete ja emotsioonide väljendamiseks rõhutatakse enim silmi, kulme ja suud.

Emaskulatsiooni läbi teinud (endine) mees, aga ütles oma intervjuus seksusaalsuse kohta järgmist - on väga vale arvata, e tseks on nauding kõigi inimeste jaoks ja et seks kui selline on seotud ainult suguelunditega - inimese kõige võimsam seksuaalne organ on tema aju ning kõige suurem ja tundlikum organ tema nahk.

Henna on taim, mille lehtedest saadud pulbrist ning kergelt happelisest vedelikust moodustuv pasta jätab nahale ruskjalt punase tooni, mis püsib seniks kuni naharakud uuenevad (1-4 nädalat).

Tabel 1. Erinevad kehamuutmispraktikad:

Mitte-invasiivsed		Invasiivsed
Kaunistamine (Decorating)	Muutmine (Altering)	Moonutamine (Modifyiong)	Sandistamine (Mutilating)
Haarab ainult marrasnahka ning ei vigasta seda	Läbistab marrasnaha või ka pärisnaha	Moonutab kehaosi	Patoloogia (Favazza) või isiku vastu suunatuf vägivald (Larratt)
Ajutine, valutu, mahapestav, ohutu, pöörduv	Püsiv, võib olla valulik ja pöördumatu	Püsiv, kudesid lõhkuv, valulik, pöördumatu	Püsiv, kudesid lõhkuv, valulik, pöördumatu
Kosmeetika Kehamaal Varjumine Henna Indigo Parukad Ajutised kosmeetilised lisandid	Tätovrring Augustamine Armistamine Ilukirurgia Infibulatsioon	Jalad (Hiina) Kaelad (Birma) Kehamoonutus (korsett) Implantaadid Amputatsioon Kastratsioon Soovahetus	Patoloogiline käitumine Laste ümberlõikamine, augustamine jne

Küsimusele sotsiaalse keha kujunemisest, isikliku keha kadumisest ja selle tõlgendamisest (nii kategoriseerimise või vaatepunkti määratlemise seisukohast) pakub Michel Foucault välja idee vaatepunkti assümeetriast: see on ühtaegu nii vaatemäng, selles osalemine kui ka seireobjekt. Kõikjalolev teadvustamatu jälgimine muudab isikliku keha võimu ja teadmiste poolt tähistatud tooteks. Foucault' distsipliini käsitluses hakkab just keha põhiroll mängima uues karistustehnikas, mida Foucault nimetab "poliitiliseks anatoomiaks". Ta märgib: "võimalik, et hierarhiline, pidev ja funktsionaalne kontroll ei olnud XVIII sajandi suur tehniline "leiutis", kuid selle salakaval laienemine on oma tähenduslikkuse eest võlgu sellega kaasnenud võimu mehhanismidele. Tänu sellisele jälgimisele muutus distsipliinivõim "terviklikuks" süsteemiks, mis oli seestpoolt seotud majanduse ja selle asutuse eesmärkidega, mille ta teotses." (Foucault 1999:258)

Valu ja kannatus on koos selliste eluga igapäevastelt kaasas käivate aga ebameeldivate ja -mugavate teemadega nagu sünd/sünnitus, surm/suremine ja seks liigitatud tabuteemade hulka. Ei ole viisakas sellistel teemadel rääkida, eriti veel seltskondlikus ning vabas vormis. Valu on negativiseeritud, demoniseeritud ning sellest on saanud ebavajalik ning soovimatu osa elust, mis on tänu meditsiini arengule kenasti välditav. Ohverdusest on saanud metafoor või sümbol - ohverdatakse oma elu isamaa nimel, ebaõnnestunumatel juhtudel näiteks jalg või osa tervisest; karjäär armastatu või laste nimel või siis lilli altarile, kuid me ei ohverda enam oma keha, ennast.