Psühholoogia gümnaasiumile

Psühholoogia gümnaasiumile. Retsenseerinud Talis Bachmann, Ly Erg, Eda välja, Inger Kraav; Toimetanud Jüri Allik, Marika Rauk. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002. 280 lk

Esimene siia postitatud raamat, mille olen enne arvustuse kirjutamist läbi lugenud kaks korda. It was that good.

Sisaldab palju nimesid, kelledega olen juba hea tuttav või järgnevate aastate jooksul saan paremini tuttavaks: Charles Darwin, Juri Lotman, Immanuel Kant, Paul Ekman, Jaan Panksepp, Gottfried Frege, Sigmund Freud, Endel Tulving jne. Vähe sellest, et teema seostub väga tugevasti sellenädalaste seminaritekstidega (Cassirer ja Huizinga), sisaldab see palju muid asju, millega olen juba mujalt tuttav. Üsna mitmes kohas seostati mõtlemist ja märke (viited semiootikale). Kultuur ja käitumine huvitasid muidugi kõige enam. Viimasest riputan siia ka katkendeid. Pean meelde jätma, et loeksin selle raamatu soovitatavat kirjandust (eriti nägemis-, kuulmis- ja reklaamipsühholoogia raamatud).

Suhtlemine ja kommunikatsioon. Loomade seas on levinud mitmesuguseid ühiselu vorme ja ühiseluliste liikide käitumise määramisel on otsustav roll sellisel käitumismehhanismil nagu suhtlemine ehk kommunikatsioon. Suhtlemise eesmärgiks on grupiliikmete liikumise ja ühise tegevuse koordineerimine, liigikaaslaste ja konkreetsete isendi äratundmine, sigimishuvist ja oma suurepärastest väärtustest teadaandmine, jõuvahekordade paikapanemine ning ohu eest hoiatamine. Suhtluskanaleid on sealjuures väga erinevaid ja sõnumid, mida edastatakse, erinevad nii sisult kui ka vormilt. Igal suhtluskanalil - haistmine, kuulmine, võnketundlikkus, kompimine ja nägemine - on erinevates elukeskkondades omad eelised ja puudused, mistõttu vaastavalt edastatava informatsiooni olulisusele ja elukeskkonna omadustele kujunevad liigi piires eelistatumad kanalid. Näiteks inimeste puhul on väga oluline nägemismeele kaudu saadud teave, aga ka kuulmine peab olema terav, et tajuda inimesele omase artikuleeritud kõne peensusi. Inimesed näevad hästi värve ja sellest on kasu eelkõige valgel ajal, pimeduses on inimese nägemistundlikkus üsna kehv. Enamusel loomadest on hea lõhnataju ja nad edastavad väga mitmesuguseid sõnumeid keemiliste signaalidena. Keemilised signaalid on evolutsiooniliselt kõige vanemad suhtlusvahendid, sest nende tootmine ja vastuvõtmine ei eelda keerulise ehitusega spetsiaalseid organeid. Kuulmine on terav eelkõige öise ja nägemine päevase eluviisiga loomadel. Väga paljusid sõnumeid kannavad ka liigutused ja poosid, mis teinekord moodustavad keerukaid käitumismustreid. Tervetest mustritest moodustuvad pooside ja liigutuste komplektid on sagedased paaritumishuvi ja agressiivse suhtumise väljendamisel ning sisaldavad enamasti millestki lähemale või kaugemale liikumist, eriliste tunnustega kehaosade esiletoomist, häälitsusi ja väljendusrikastesse poosidesse tardumist.

Esialgu piisab sellest. Tõenäoliselt loen seda raamatut veel ning kasutan ka teeviidana psühholoogia põhjalikumaks uurimiseks.